 | |
|
 |
| 2.päeva start. Pilt: Tiina Koit/Meeli-Heli Lepna |
 |
| 1.päeva teekond |
 |
| 2.päeva teekond |
 |
| Meeste põhiklassi parimad. Pilt: Tiina Koit/Meeli-Heli Lepna |
 |
| tulemused |
 | |
|
Taaskord see vana "hea" brutaalne nädalavahetus, kus laupäeval on sprint, pühapäeval sprinditeade ja nende vahel veel üks mahlane öine tavarada. Kuid enne kui ma oma arvamuse ja ettepaneku selle jaburuse osas välja toon, kirjutan enda tegudest.
Tervis läks Euroopa MV järgselt käest. Kusjuures tunnetasin seda juba EM teate eelsel õhtul. Mitte siis sellepärast, et oleksin end haigena tundnud, vaid et keha oli pingutustega viimase piirini viidud. Sprindi meeldetuletuseks ja lahtijooksuks EMV-deks osalesin Talllinna MV sprindil. Kogu nädala ja ka võistlusnädalavahetuse olin ma sisuliselt haige. Kindlasti ei soovita seda kellegil järgi teha, sest ka mina ise ei tea, millised võivad olla tagajärjed.
EMV SPRINT
Raja algus oli mitte sprinti tegevale (see aasta) paras väljakutse, just nende pöörete ja kiirenduste tõttu. Esimese punktiga andsin 10sekundit kohe ära, kui mingil põhjusel viimasel hetkel rajavaliku ümber tegin. Pärast alguse nikerdamist sai sisuliselt orienteerumine otsa ja sealt võinuks selle raja asemel samahästi staadionil 3km joosta. Kusagile võinuks mõne lindi panna või midagi välja mõelda, hetkel läks ainult jooksuvõimu hindamiseks. Tulemuseks WRE arvestuses 5.koht ja EMV arvestuses 4.koht, 9.sekundit jäi 3.kohast lahutama.
 |
| EMV sprint tulemused |
EMV ÖINE
Päevane sprint on tavaliselt öisele hästi mõjunud ja organism valmis pingutama. Kui eelmine aasta Saaremaal läks sooritus suuresti pealambist tekkinud jamade nahka, siis sellel aastal olen tänu heale toetajale Luna Groupile ja Mareld Pro Lighting lampidele probleemi elimineerinud. Pealambiks on 5000 lumenit välja andev isend ja varulambiks 2000 lumenine pealamp, mis mahub o-pükste tagumisse taskusse.
Stardi eelselt sain teada, et Lauri Sild siiski ei stardi, mis tähendas, et tugevat konkurenti pole, kes võitu ohustaks, samas tegi see natuke igavamaks võistluse. Olin oma peas valmistunud head lahingut andma, kuid Laurit polnud, siis keskendumise tase langes samuti. Sisuliselt oli teada, et kes see ikka ohustab, kui ise just midagi ekstra arulagedat kokku ei keera.
Kuna suvi on valge, kogu ettevalmistus oli EM-le ja nüüd viimasesse nädalasse ei hakanud ühtegi öist treeningut suruma, siis viimaseks lambiga metsas käimise korraks oli Jukola ehk kaks kuud tagasi. Osaliselt sellest tingituna oli minu raja algus tehniliselt väga rabe ja alles neljandast punktist sain orienteerumise sujuma. Suhteliselt algusest sain aru, et füüsiliselt ei ole keha valmis väga tõsiseks pingituseks. Päevane sprint oli veel üle elatav, kuid öösel jäin lõpuks mugavustsooni rada läbima.
Öises metsas näeb ka konkurente tihedamalt, nad lihtsalt paistavad tänu lambile paremini silma või nad ei julge maha jääda. Nii nägingi esimese konkurendina Andreas Kraasi pikal rabaetapil minust vasakul pool jooksmas. Kuna olin enda trajektooris 100% kindel, siis eeldasin, et nii põgusaks see kokkupuude ka jääb.
Pärast raba olid head tehnilised etapid, kus orienteerumine sujus ja sain järgmised kaasvõistlejad kätte.
 |
| Selle raja maiuspala. Tagantjärgi tundub, et paljud mõtlesid kaheksanda etapi endale raskemaks, kui see oli reaalselt. |
11.KP-s sain endale julgestuseks taha Rain Eensaare ja Kustu Künnapase. 13.etapi viimases osa rajavalikul jäi Kustu küll maha, kuna ilmselt ei näinud mind enam sõnajalgade vahelt, olid mõned sama pikad kui mina. Lohaga oleks see valik rohkem toitnud, kuid nüüd öösel siiski mööda teed.
15.etapi lõpus mäkke ronides tahtis mets väikest ohverdust ja tõmbas heinte tagant kuivanud oksaga sügava kriimu parema jala sääre peale ja sai pidama alles vasaku jala põlves. Läks õnneks, pääsesin kriimu, põrutuse ja natuke aega tuikava jalaga.
Viimasel kaarel enne finišit hakkas raja algusele sarnaselt vigu sisse tulema. Nii 18. kui ka 19.punkti kätte saamiseks puudus selge plaan ja karistuseks käisingi punktirõnga ääre peal endaga aru pidamas ja maastikku klapitamas. Päeval naljalt sellist asja poleks juhtunud. Raja viimastel etappidel sain ka esimesed startijad kätte ja nii saigi väikese krossijooksu tundega koos Alar Kume ja Hannes Poolametsaga viimase punkti poole kihutatud. Rain ei jõunud minu vigu kaasa teha ja jäi viimasel kaarel omi toimetusi tegema.
Enamus rajale startinutest oleks jõunud ilmselt minuga ühte sammu pidada, aga õnneks toimus see võistlus eraldistardist ja lõpuks loeb individuaalsed oskused ning natuke õnne, et kes keda kinni püüab.
Sõjahaavad puhtaks ja poodiumi kõrgeimale astmele.
 |
| Kolm parimat öises metsas |
Maastik ja rada olid kindlasti EMV öise väärilised. Aitäh rajameister Mihkel Järveoja!
 |
| EMV öise tavaraja tulemused |
EMV SPRINDITEADE
Nii nagu teadetes ikka, iga liige peab tegema oma töö eeskujulikult, siis on lootust heale tulemusele. Peko oli selleks valmis ja eelmise päeva tulemuste põhjal võis omavahelist madistamist oodata Peko, Ilvese ja Võru klubide vahel. Esimestes vahetustest pakkusid ka teised konkurentsi.
 |
| EMV sprinditeate kolmandas punktis. Pilt: Lauri Sild |
Minu ülesandeks oli töömehe vahetus ehk teine vahetus, kus tuleb lihtsalt oma ära teha. Sain viiendana rajale. Tegin oma valikuid, jätsin Hiiumaa seljataha, pikalt sain püüda Mercury välejalga. 15.etapil oleksin peaaegu auto alla jäänud, paneelmaja nurga tagant välja tulles tuli auto, õnneks ma ei olnud ninapidi kaardis. Reageerimisaega polnud, lihtsalt ehmatusest tegin sammu kõrvale, tädi litsus ka pidurit. Ei mäleta sellist napikat sprindis.
Raja lõpus lähenesin ka Ilvesele, kuid enne läbijooksu tegin 10 sekundise vea põõsaste vahel ja jäi püüdmata. Vahetuse andsin 3.kohal üle.
Sergei töötas meid teisele kohale ja Daisy andis endast kõik, kuid natuke jäi siiski võidust puudu. Kuid sellegipoolest head etteasted Emily, Sergei ja Daisy poole, vastutasuks saime läbiaegade parima sprinditeate tulemuse Pekole.
 |
| Peko hõbedane tiim |
 |
| EMV sprinditeate tulemused |
 |
| Metsasprinterid |
Tore küll, et saame kolm kärbest ühe hoobiga, kuid konkurents kannatab, pluss see läheb usinusvõistluseks, mitte oma ala parimate selgitamiseks. Või siis mitte usinusvõistlus, vaid lihtsalt jäetakse üks ala vahele, et siis järgmisel päeval särada. Kes väidab, et ole tugevam või et elu on valikute küsimus, siis see ei adu probleemi olemust.
Isiklikult olen võrrelnud varasemate aastate põhjal, et kui sprindis olen võrdne, siis pärast öiseid kaotan puhtalt füüsilisega 1 minuti neile, kes vahepeal öösel ei jookse. Ehk siis kui üks võistkond üldse öösel ei võistle ja teine võistleb, siis see võib olla 4 minutine füüsiline vahe. Ei tundu väga aus võistlus ja võrdsetel alustel konkurents.
Sellega seoses on mul ka ettepanek muuta nende kolme võistluse omavahelist paiknemist. Üks variant on teha sprindinädalavahetus ja eraldi öise nädalavahetus. Samas miks mitte kasutada sellist lahendust, kus näiteks sprint on samal laupäeval, kui on Jüriöö ja eraldi nädalavahetusel oleks samamoodi sprinditeade ja öine. Nii ei pea tekitama lisa nädalavahetusi kalendrisse ja ka koondise sportlased saaksid reaalselt ühe korraliku sprindi joosta kodumaa kamaral. Kõige selle juures ei pea sama nädalavahetuse üritused olema ühe klubi kanda.
Euroopa MV järgselt oleks hea meelega võistlemisest juhtme seinast välja tõmmanud, kuid kuna kohe järgmisel nädalavahetusel on kolm EMV-st, siis tuli natuke end sprindiorienteerumisega taas kurssi viia.
EM-i järgselt jäin sisuliselt kohe haigeks (peavalu, suur köha ja nohu), siis Tallinna MV-l startimine oli kahtluse all, kuid kuna palavikku polnud ja kergel sörgil jalad liikusid ehk ei olnud väga kurnatud EM-st, siis läksin ikkagi joonele. Eesmärgiks natuke sprindi rutiine meelde tuletada ja ka lahtijooks nädalavahetuseks.
Tallinna MV oligi kusjuures teine sprindivõistlus, esimene oli kevadel enne Jüriööd Tallinna MV öine, mis lihtsalt toimus ka sprindikaardiga. Ühel sprindipäevakul veel käinud ja üks treening veel ehk see ongi olnud sellel aastal sprinti panustamine.
Võistlusrada suurt peamurdmist ei pakkunud, natuke vaheldust tekitas vahepealne pargiosa. Suurimaks väljakutseks osutus punktide vale koha pealt võtmine. Nimelt 5.KP oleks pidanud olema sisenurk, mitte välisnurk. Kusjuures kaardil on müür, kuid legendi on järsak leiutatud. Ja 8.KP oli vale puu juures.
 |
| Tulemused. Platseerusin kahe sprindispetsialisti vahele. |
 |
| 5:KP. Kaardil on ületamatu müür. Legendis on kalju ja täpsustusena kalju all. Soorituse ajal lugesin kaardilt, et müür ja legendist täpsustust, et sisenurk. Alguses üles ja kui seal polnud, siis alla. |
 |
| 8.KP. Pilt tehtud kagu suunast. Tähis peaks olema vasakpoolse puu juures. Natuke vaieldav on, kas see puu on üldse kaardil, mille juures on tähis pandud. |
 |
| Kaart kõikide punktidega. |
Kodused tiitlivõistlused on seljataga, vähemalt füüsiliselt, peas käivad emotsioonid veel pikalt edasi. Nii nagu see blogi on osati olnud, nii ka sellel korral kirjutan osad asjad lahti, et saaks edasi liikuda uute väljakutsete juurde. Muidugi ka kaasaelaja jaoks, sest muidu võiks avaliku ruumi asemel oma mõtteid sahtlisse kirjutada.
Ilmselt paistab see ka minu blogi ajaloost välja, et sageli on jäänud tiitlivõistlused, kas kajastamata või väga palju aega hiljem. Kui läheb hästi, siis on ikka parem meel ja on suurem tahtmine jagada. EM soorituste suhtes olen enda vastu kriitiline, kuid paljudele pakkusid need tulemused rõõmu ja kui vaadata, mis seisust ma sinnani jõudsin, siis julgen iseenda suurima kriitikuna enda ees suure kummarduse teha.
Pärast Eestis toimunud 2017 MM-i oli meeldiv üllatus, et meil tuleb küllaltki lühikese vahega 2020 aastal uuesti suurvõistlus koduõuele. Kahjuks 2020 aastast lükkus EM koroona tõttu edasi. Olin saanud hästi treenida ja saavutanud 2020 aastaks väga hea füüsilise vormi ja orienteerumine sujus. Hea meelega oleks siis EM-i ära võistelnud. Samas kui edasi lükkus, siis süües kasvab isu ja tekkis võimalus veel paremini end ette valmistada ja kaks aastat veel treenida.
2021 aasta kevadeni sujuski hästi, siis hakkasid haigused ja vigastused kordamööda kummitama. 2021 jäi potentsiaal realiseerimata. Septembri lõpus lõigati mandlid ära ja pärast taastumist sai taas hakata novembrist end uuele tasemele ehitama, kuni detsembriks oli põlv endale ilmselt ülekoormuse tagajärjel põletiku hankinud. Talv mööduski põlvega kassi ja hiire mänguna, kus joosta reaalsuses ei saanud ja ka alternatiivtreeninguid ei saanud hästi läbi viia. Hoidsin end kuidagi ikkagi aktiivsena ja vahetult hooaja eel sain ka põletiku kontrolli alla.
Hooaeg hakkas ja mingi valemiga oli vaja 4 kuud EM-ni tervena vastu pidada ja saada end füüsiliselt liikuma. Läbi 20 võistlusstardi ja erinevate treeningute, mis olid suunatud just mõttega EM-l hästi joosta, sain end viimasel hetkel liikuma. Mitte küll sellel tasemel, mis oleks hea talvega saanud, vaid sellisel, kus ma tunnen, et jõuan joosta ja tulemustes ei jää statisti rolli. Isegi 4 nädalat enne EM kehas külas käinud koroona ei suutnud viimasel hetkel tehtud tööd ja vaeva ära nullida.
Mäletan, et nii sügisel uuesti treenima asudes kui ka talvel alternatiivseid asju tehes pidin alatasa endale meelde tuletama ja end motiveerima sellega, et siiani olen alati vigastustest välja tulnud ja lõpuks end kahel jalal kaart käes liikuma saanud. Ma ei pidanud motiveerima, et sporti kui sellist teha, vaid et saan tervena taas joosta. Ja kui nüüd seda kaudu tulla EM soorituste ja tulemuste juures, siis tegin sellise ettevalmistuse pealt head tulemused.
Nüüd võistlustest lähemalt. Pärast katsevõistusi + kahte tugevat treeningut olin kindel, et jooksen EM-l kogu programmi ehk 5 päeva jooksul 4 starti. Kui katsevõistlused oleks andnud kehvema tagasiside füüsilise kohta, siis tavarada oleks mängust välja jäänud.
LÜHIRAJA EELJOOKS
Eeljooksul oli eesmärk kolm päeva hiljem toimuvasse finaali pääseda. Iga koht tulemustereas eespool oli puhas boonus, et saaks paremal positsioonil startida, seda siis nii tekkivate lohade kui ka võimaluse korral kellegist kiiremast kasu lõigata. Varasematest tiitlivõistlustest on meeles, et sisuliselt pean tegema täiesti puhta soorituse, et finaali edasi pääseda.
 |
| Lühiraja eeljooks. Pilt: Aldis Toome |
Rada hakkas kenasti ja punktid hakkasid ilusti vastu tulema, kus seda soovisin. Kuna eeljooksus stardivad erinavad grupid koos, siis rajal oli vahepeal hea saada tagasisidet, et kui hästi on minemas. Minu mõõdupuu oli Magne Daehli. Maastik oli üllatavalt raske läbitavusega.
 |
| Lühiraja eeljooks. Pilt: Aldis Toome |
Finaali pääsemise tegin enda jaoks mitmel korral "huvitavamaks". Esimene suur viga 7.KP-ga, kus ei suutnud enam asju klappima saada, ilmselt oleks võinud hoogu maha võtta. Vea suurus 1:50 ja korralik äratus, edasi üritasin orienteeruda paremini ja füüsiliselt tuli ka rohkem pingutama hakata. 12.KP juures sai natuke ära kaldutud, kuid pigem lihtsalt väike ehmatus, kuid 13.KP juures läks taas käest, 1:15 pikkune lisakaar. Raiesmikul olles oli üliraske aru saada, kus on need metsa piirid ja kuidas reljeef võsa all kujuneb. See oli esimene kord kui peast käis läbi, et nüüd on kõik finaaliga. Õnneks mingi rahu saavutasin ja sain punkti kätte. Sealt finišini oli halastamatu enda piitsutamine.
Lõpuks viga 3,5minutit ja kaotus parimale 3:57. Selle põhjal tundus, et kiirus on piisav. Tulemuseks oma eeljooksus 12.koht (20 igast eeljooksust pääses edasi).
TAVARADA
Kõige kuninglikum distants ja kõige soojem võistluspäev. Temperatuur tõusis 30 kraadi alla. Eesmärk oli tehniliselt teha parem sooritus, kui päev varem, mis ka õnnestus. Sisuliselt suutsin kogu raja vältel hoida orienteerumise kontrolli all, natuke kusagilt ikka saaks näpistada, kuid tulemust see palju ei mõjutaks. Küll aga kujunes ilmaga võitlemine parajaks katsumuseks.
 |
| Tavarada |
Juba kõige pikemal etapil näen, kuidas kinni püütud sportlased jaksavad teel joosta ja endal ei olnud jaksu juurde panna. Samas metsas jõuvahekord muutus ja hoiti seljataha, kuniks nad maha jäid. Kahjuks ühegi endast kiiremaga rajal koostööd teha ei saanud, need kelle kätte sain, need ka reeglina seljataha jäid. Teevalikute osas leidsin mõistlikud variandid üles. Leppemärgid olid selged ja nii olnud ka jõeületustega probleeme. Jõgi oli heaks jahutuseks.
 |
| Tavarada |
Pärast 75 minutist pingutust hakkas töövõime selgelt langema ja oli aga rohkem olukordi, kus tuli tahtejõu najal end edasi liigutada. Samal ajal tuli veel raja kõige tehnilisemate etappidega kuidagi hakkama saada ja see õnnestus. Krampideni päris ei jõudnud aga viimase 20 minuti jooksul oli krambieelseid olukordi päris palju.
Kuna orienteerumine pidas vastu ja füüsiliselt tõmbasin end tühjaks, siis tulemuse üle kurta ei saa. 28.koht, mis MM-l oleks sisuliselt olnud top 20 koht.
Pärast rada võttis hea mitu tundi aega, et keha natukenegi soojast ilmast maha rahuneks, umbes 6 tundi hiljem hakkas kergem.
LÜHIRAJA FINAAL
Eeljooks näitas, et top15-20 kiirus on olemas ja hea jooksuga saab korraliku tulemuse kirja. Rajal sellele õnneks küll ei mõelnud. Alustasin ilusti, vaheaegade põhjal liikusin top20 kursil. Siis tuli tõeline külavõistluse etapp, kus tagantjärgi selgus, et ringi jooksjad said sellest 1,5 minutise edu. Kõige tehnilisemalt orienteerumisdistantsilt sellist labasust poleks oodanud. Kaotasin sellega aega ja väga palju energiat.
 |
| Lühiraja finaalis, mõned sekundid enne starti. |
Kõmmutasin lühietapil kohe 40 sekundile vea otsa, õnneks siis läks ülesmäge. Võtsin punkte sujuvamalt kuni 12.KP-sse minnes läks taas näpust, hakkasin asju ette kujutama ja lõpuks läksin sihi põrkega punkti, 40-50sekundit lisaks. Sealt finišini olin taas tasemel, orienteerusin viisakalt. Tõstsin end 42.kohalt 34.kohale.
Läbi rohelise tungimine ja kaks selget viga kokku on 3 minutit. Nurinat on mujalgi, kuid need kolm etappi on otsustavad ja seda on palju võitu. Kui võrrelda lühirada ja tavarada, siis lühirajaks olid mu enda ootused kõrgemad tulemuse osas, kahjuks ei mänginud sellel korral välja. Põhjus selleks on juba teada, lihtsalt liiga vähene võistlemine ja/või tugevate treeningute tegemine sarnastel maastikel.
TEADE
Pärast lühiraja finaali sooritust oli minu jaoks selge, et olen teise võistkonna materjal. Õhtul enne magama minemist selgus, et Timo siiski ei saa tervislike probleemide tõttu startida ja mina asendan teda. Oma olemuselt ei muutunud midagi, oleksin ka teises võistkonnas esimest vahetust jooksnud.
 |
| Teate start. |
Enne võistlust ei tundnud, et nüüd on tulemas midagi ekstra tähtsat ja vastutus on suur. Mõtlesin, et kuidas stardi silla alt normalselt läbi pääseda ja kuidas füüsiliselt valmis olen, kuna rasked stardid olid juba seljataga.
Algus läkski kenasti. Ümberringi rabeleti, kuid hoidsin end kaardis ja võtsin oma hajutused. Raiesmikul oli näha, et kõik koos ja hanereas. Neljandast välja sai küll kehvasti mindud, kuid otsustasin, et olen seal pigem koos, kui lähen oma võimalikku rada lükkama. Kõiki punkte võtsin 100% oma peaga ehk hoidsin enda jaoks asju kontrolli all, sest kunagi ei tea, kuna tuleb hajutus või keegi teeb viga.
 |
| Võistluskeskusest läbijooks. |
Võistluskeskusest läbijooksul ei hakanud kuhugi tõmblema, hoidsin rahulikku rütmi ja kui mõni läkski mööda, siis las läks. 11.punkt ühine ja rohelisest väljudes oli ilusti pundis. Kõik oli hästi, hakkasin punktile taas oma peaga peale minema, kuid jõudsin mingi ime väel hajutusse ja sealt ei saanud ma midagi aru. Olin selgelt segaduses, üritasin vales kohas maastikku klappima saada. Lõpuks nägin maastikul loomarada, mis oli ka kaardil ja liikusin punkti.
Sealt edasi hakkas enda piitsutamine. Sain lätlase ja prantslase endale sappa. Ilmselgelt ei suutnud sellist tempot aretada nagu liidrid, kuid tuli endast kõik anda, et vahe ei suureneks märkimisväärselt. Punt suurenes, ühel hetkel tuli ka Rootsi esimese tiimi jooksja Ridefelt punti. Lõpus kalakasvatuse vahel tuli lihtsalt viimastest varudest midagi välja pigistada. Lõpuks 2:41 kaotust liidrile, sellest 1:40 saatuslik viga.
 |
| Teatevahetus |
Lauri tegin stabiilse hea soorituse, tõstis meid kohale 13 ja kaotus 5:27. Kennyl oli suurepärane päev ja tõstis meid 7.kohale, kaotus vähenes nii väheseks kui 3:43. Kuna igas riigist läheb lõpuks arvesse ainult üks võistkond, siis lõpuks pääsesime poodiumile ja saime 5.koha.
 |
| Euroopa MV teate 5.koht. Pilt: Reigo Teervalt |
Oleks-poleks juttu teate koha pealt ei tule, lihtsalt kripeldab. Loodetavasti ei jää see viimaseks võimaluseks. Autasustamisel seistes oli küll selline tunne, et aga miks mitte pingutada ja see teate medal ükskord koju tuua. Pole see midagi nii kauge unistus.
Euroopa MV kokkuvõtteks
Alati saab paremini ja see ongi arengu võti, kuid kui nina korra maast üles tõsta ja vaadata mis seisus olen olnud ja kuhu hetkel välja jõudsin, siis olen rahul.
Orienteerumises tekkisid probleemid ja isegi mitte võistluspinge vms pärast, vaid lihtsalt sellest, et sai kiirustatud või midagi valesti tõlgentatud või siis puudus väga konkreetne plaan punkti võtmiseks. Nii mõneski situatsioonis oleks kasu olnud rütmivahetusest, millele ma reeglina ei mõtle, vaid käib automaatselt, kuid nüüd oleks võinud nii mõnedki korrad käsipiduriga punktile peale minna.
Tulemused on sisuliselt minu isiklikud, kuna Euroopa MV metsadistantsidel, kus olen osalenud 2010, 2012, 2016, 2018 ja nüüd 2022, siis sellist taset pole õnnestunud näidata. Lühirajal olen finaali ukse taha jäänud ja B-finaalis oli kirjas 3.koht, tavarajal 57.koht ja teates 22.koht. Ehk siis nüüd lühirajal 34.koht, tavarajal 28.koht ja teates 5.koht, on selgelt parimad tulemused. Teate top 6 koht ja autasustavate hulka kuulumine on kindlasti parim rahvusvaheline tulemus minu jaoks.
Ma tunnen, et rahvusvahelisel tasmel pole ma end veel realiseerinud. Kuna orienteerumine meeldib ja võistlemine meelepärane, siis töö jätkub.
Aitäh korraldajatele, kaasaelajatele ja sponsoritele! Mitte ühtegi osapoolt ei saa võtta iseenesest mõistetavana.
