Monday, September 28, 2009

Baltic Junior Cup Vällamäel

Kui pärast haigust trenni hakkasin tegema, siis mõtted olid küll juba järgmises hooajas, aga hooaja lõpu kõige tähtsamaks stardiks pidasin just Baltic Junior Cup-i.

Tavarajale läksin hea tundega. Uskusin, et raskesti läbitav mets peaks mulle hetkel sobima, kuna kiirust kui sellist ei ole. Stardipositsiooniga vedas, olin viimane startija 35startija seas, samas ei vedanud ka, sest see tähendas seda, et pean terve raja üksi jooksma. Alguses läks kõik hästi, pingutasin suhteliselt viimasel piiril. Samas tõusudel oli raske. Head jooksu suutsin teha ainult kuni neljanda punktini(2,3km; 17minutit, 6.koht)kaotust oli tollel hetkel liidrile 1:01. Edasi koperdasin kahe punktiga järjest. Viiendasse punkti minnes läksin vale mäe ääre juurde(viga 40sek), järgmise pika etapiga suutsin kompassi täiesti ära unustada ja tõsine kaldumine oli tõsiasi(viga vähemalt 1:30). Siis algas liblikas, mis oli planeeritud poolenisti Vällamäe nõlvale. Üritasin tehniliselt nii kindlalt joosta kui võimalik, tuli vaid üks kaldumine(20sek) 11KP-sse kaardist valesti aru saamine tõttu. Kui kuni libilika lõpuni oli mul lihtsalt raske pingutada, siis pärast liblikat hakkas väga raske(45minutil umbes). Tundsin et hommikusöök oli liiga varajane, neli ja pool tundi enne starti, sõin küll kolm tundi enne starti veel kaks võileiba ja banaani, kuid see ei vedanud raja lõpuni. Sellest olenemata üritasin joosta, kahjuks orienteerumisele see kõige paremini ei mõjunud. Teist korda Vällamäe otsa minnes tuli minutine viga, mäest alla tulles poole minutine otsa. Enne lõppu 21.KP juurs olin nii soe, et ei jaganud midagi(viga 45sek). Lõpus olin ajaga 1:09.02, 9.koht, kaotust võitjale 9:38. Vigu kogunes 4:45 ja kui see ajast maha võtta, siis oleks koht olnud neljas. Mitte just kõige parem, kuid hetke füüsilist arvestades käib küll.

tulemused

Teates jooksid 20klassi poisid viimast vahetust. Esimesed viis vahetust läksid Eesti esimesel võistkonnal hästi, nii läksin metsa esimesena, kuid kohe minu järel tuli hunnik võistkondi. K-punkti jõudsin esimesena ja olin oma valiku teinud, kuid siis muutsin seda kohe, kui nägin, et Smålandi võistkonna ankrumees läheb teist valikut. Nimelt läksin viimast vahetust jooksma koha peale, mitte ajale ja teadsin, et üksi ma nii kiiresti ei jõua joosta. Kahjuks jäi see üürikeseks, sest hajutus ei klappinud. Nii liikusin üksi edasi kuni enne kolmandat punkti nägin tema selga. Kahjuks läksin täiesti lolliks ja tegin kahe punktiga järjest tõsised vead. Kokku umbes 2:30 ja kuna ma läksin veale sellisesse suunda, kus ma konkurente ei näinud, siis ei teadnud oma positsioonist midagi. Kuid kuuendast punktist välja minnes kuulen ragistamist, siis näen poolakat ja lätlast. Siis oli selge, et tuleb raske lõpp. Kaheksandal etapil näen nii rootslast, lätlast kui ka poolakat. Kui mina arvasin, et tegu on sama rootslasega, kellega koos startisin, siis nii see ei olnud nagu hiljem selgus, see oli tema vend. Kaheksanda punktiga koperdasid kõik, kuid õnneks sain sealt kiiresti minema, rootslane kadus silmapiirilt. Järgmiste punkidega erilisi raskusi ei tekkinud, vaatapunktist oli hea läbi minna, tõstis emotsioonid lakke, kuid ma ei lasknud end sellel segada. Kui ma olin vaatekast umbes minuti kaugusel, siis kuulsin suurt kisa, nii oli selge kui kaugel konkurendid on. Viimane kaar kestis 13minutit ja selle aja jooksul ma õnneks vigu ei teinud ja jõudsin lõppu enne suurt gruppi. Koht oli kolmas, minu ees oli kaks Smålandi võistkonda. Eesti on selle võistlusel osalenud kolmel korral ja nüüd Eestis suutis meie koondis esimest korda teates poodiumile jõuda. Võimalik oli küll tulla teisele kohale, kuid hetkel olen õnnelik selle üle, et ma kõike ära rikkunud. Oleks ma minut kauem metsas olnud, siis positsioon oleks langenud päris korralikult.

tulemused

Ma ei tea milles on asi, aga pärast teate viimase vahetuse jooksmist jäi mulle selline tunne, et orienteerumine tuleb mul kõige paremini siis välja, kui mul on selg vastu seina ja taganeda pole kuhugi. Siin mõtlen eelkõige teatevõistlusi, kui tavaliselt olen olnud esimese vahetuse jooksja, siis seal pole ka erilisi valikuid, kas pingutad täiega ja orienteerud puhtalt või oled kusagil tulemuste tagumises otsas. Kusjuures pingutama paneb vastutus võistkonna ülejäänud liikmete ees. Nii oli see ka sellel korral, kus pärast kaheksandat punkti liikusin üksi puhtalt lõpuni välja.

Pildid on Dace Bužalt.

Wednesday, September 23, 2009

Soome MV lühirada ja teade

Reede hommikul kell seitse alustasime sõitu Soome meistrivõitlustele. Õhtul pimedas jõudsimegi Savonlinna, kus oli majutus organiseeritud. Laupäeva hommikul tuli ärgata suhteliselt vara, kuna eeljooksu stardid algasid kella üheksast. Tegin korraliku soojenduse ja tundsin, et füüsilise pärast küll finaalist välja ei tohiks jääda. Eesmärgiks oligi jõuda finaali. Esimesel etapil kaldun enne teele minekut ära(viga 30sek). Teine etapp läks täpselt nii nagu plaanisin. Kolmanda etapi esimene pool oli ideaalne, aga siis ma ei tea, kas olin mõtetes juba selle pätsi otsas, kus punkt oli, kuid nii läksin algul vale künka peale(viga 20sek). Järgmisel etapil olin täiesti ebakindel, reljeef tundus kaardilt nii lame, et võtsin endale kohustuseks antud etapp kindla peale teha. Tegelt asi nii hull ei olnud, aga ikka suutsin teha enne punkti lisakaare legendi valesti lugemise pärast(viga 10sek) . Viienda etapi algus oli taas ideaalne, aga enne ome punkti minemist oli vaja ikka minna mingit muud punkti vaatama(viga vähemalt 30sek). Kuuendal etapil teen taas hea alguse, aga enne puntki teen kaardist valesti aru saamise tõttu lisakaare(viga 15sek). Kuuendast lõpuni läks kõik ideaalselt ja apsakaid ei tulnud. Vigu tuli kokku 1:45, mis on 3,1km kohta kohutavalt palju. Eeljooksu parimale kaotasin +4:30, 20.koht ja viimasena finaalis. Suurem osa kaotusest tuli siis füüsilise poole pealt, kergust kui sellist ei tundnud kordagi.

eeljooksu tulemused

Finaali läksin umbes selliste mõtetega, et viimaseks küll jääda ei taha ja lõpuni pingutan niikuinii. Rada oli 5km. Esimesel etapil tuli suur kaldumine(viga 80sek). Teist etappi läksin enda arust rahulikult võtma, kuid ikka läksin tiirutama(viga 70sek). Kolmandal etapil valisin vasakult mööda mäe külge variandi, õigem oleks olnud otse üle minna(viga 20sek). Umbes sellel ajal läheb füüsiliselt raskeks, kuid pingutan edasi. Kolmandast kümnenda punktini teen kõik nii hästi kui oskan, vigu ei tulnud, kuid kaotus suurenes liidrile 3:22. 11.etapi lõpus tegin jooksu suurima vea ja tagantjärgi hea öelda, et mul puudus plaan punkti võtmiseks. Lihtsalt lootsin punkti kätte saada, kuid nii asjad ei käi(viga 2:30). Kõige lihtsam oleks olnud minna otse üle mäe, pikliku soo juurest ja siis mööda rohelist orvandit alla laskuda ning punkt ära võtta. Järgmisel etapil tegin jälle sama vea, läksin ilma plaanita puntki võtma(viga30sek). Järgmise kahe punktiga probleeme ei tekkinud. 15.punkti kohta seda küll öelda ei saa, etapil liigun ideaalselt, aga ikka on vaja tiirutama minna. Kaks viimast punkti tulid ilusti. Kaotust võitjale tuli kalendriga arvestada, +12:28 on allapoole arvestust ja vigu tuli 6:20 ja koht 36. See tähendab siis seda, et kui mina olen kolmandal kilomeetril, siis võitja on peaaegu juba lõpetanud. Liiga hull aga tõsi. Hea oli see, et mul oli tahtmist lõpuni pingutada, kuigi lõpus oli juba väga raske.

Teatevõistluse jaoks oli vaja sõita umbes 150km põhja poole Joensuu juurde. Kui eelmine aasta jooksin põhiklassis teadet, siis sellel korral oli võimalus joosta juunioridega. Võistkond oli väga hea (mina, lühiraja 14. Mikko Hölli ja lühiraja võtja Samu Lehtola). Minu ülesandeks oli joosta taas esimest vahetust. Soojendusel tundsin ainult raskeid jalgu, kuid teadsin, et alla ei tohi anda. Kui stardipauk anti hakkas küünarnukkidega vehkimine pihta. Kohe alguses otsis Jonatan mind üles, ütles oma punkti numbri ja minul oli sama. Kui umbes pool kilomeetrit oli joostud, siis oli mul juba kett maas, tahaks nagu pingutada, aga ei jõua. Algul näen, et Jonatan hoiab minu lähedusse, nii liigumegi esimese etapi põhimõtteliselt koos. Punktist välja ja ees on näha väikest gruppi, plaan oli järgi joosta koos Jonataniga, aga minul see ei õnnestunud. Sai küll hambad ristis pingutatud nagu jookseks viimast kilomeetrit, aga ei midagi. Nii jooksin etapi koos nendega, kes tulid seljatagant. Esimese kahe punktiga raskusi ei tekkinud, tundsin kui kala vees orienteerumise koha pealt. Kolmandal etapil hoian grupist vaevu kinni, punkti piirkonnas tehakse viga ja nii ka mina. Neljas ja viies etapp olid meeldivad, kiirus aeglane rohelise ja soo tõttu, nii oli ka minul võimalus grupi etteotsa saada. Kuid siis tuli taas pikk etapp, kus armu ei antud. Rajavalik kõige parem grupil ei olnud, joosti risti üle mägede, aga ma ei tahtnud üksi ka jääda, siis oleks kaotussekundid topelt tiksunud. Viimasel tõusul jään maha ja rohkem ma neid ei näinud, kuna siis läksin veale. 120meetrit enne punkti olin täiesti paigas, kuid siis mängisin lolli sarnases kohas. Lõpuks läksin punktile peale tee pealt(viga 3minutit). Kaks viimast etappi tulid lihtsalt. Vahetuse andsin üle kümnendal positsioonil, vahetuse parimale kaotust 7minutit, sellest 4minutit vigu. Teises vahetuses Mikko head jooksu ei suutnud teha, väitis et tegi umbes 5minutit viga. Samu tegi kolmandas vahetuses hea jooksu(viga 2min), kuid mitte nii head kui lühirajal. Nii tuligi meile kuues koht ja kaotust võitjatele 9minutit.


Sellel nädalavahetusel Soome nõudlikel maastikel joostes tulid kõige paremini minu nõrkused välja, eriti just füüsiline pool. Orienteerumine oli küll raske, kuid samas usun, et kergema enesetunde pealt oleks kõik paremini välja tulnud. Muidugi saab mõlemaid parandada ja selle nimel töö käib.

Järgmine etteaste on Vällamäel, kus toimub Baltic Junior Cup.

Monday, September 14, 2009

EMV pikk rada Käärikul

EMV noorte teate ja EMV pika raja vahel tegin rahulikke jooksuotsi. Nädal enne võistlust jooksin 16,3km pikkuse ringi, mis tuli väga raskelt. Aga neli päeva enne pikka rada tundsin jalgades kergust, mis tegi tohutult rõõmu, kuna ma ei olnud seda tunnet rohkem kui kuu aega tundnud. Muidugi ei tähendanud see seda, et ma nüüd kiire olen, lihtsalt nüüd suudan ma natuke aega alla 5min/km-le joosta. Kõik see pani mõtlema paremale kohale, kui seda oli tavaraja 4.koht.

Põhiklassi starti nähes oli meeldiv vaatepilt, et algul pakutakse Seinamäe tõusu. Esimene etapp oli niivõrd lühike ja punkt veel suht kõrgel, et mäge vältida oli võimatu. Aga mulle see meeldis, kuna talvel sai seda tõusu mõned korrad võetud(parim aeg 1:22, tavalise tossu ja lumega). Nüüd pikal rajal muidugi seda tõusu rapsima ei läinud. Hoidsin väikest vahet esimestega ja tipus olin ajaga 1:10, väga meeldiv. Edasi hakkas aga kihutamine, millega ei suutnud mina kaasa minna. Lauri jooksis kohe alguses eest ära, üritasin küll järel püsida, aga selleks ei olnud ma valmis. Nii jooksin pika etapi üksi, punkti sain ilusti kätte. Kolmanda punktiga tekkis probleeme, hakkasin liiga vara punkti tahtma ja veel liiga madalalt, viga natuke üle minuti. Järgmised kaks punkti võtsin rahulikult ja puhtalt. Kuuenda punktiga väänasin jälle viga, taas üle minuti. Edasi läks orienteerumine paremaks, tegin küll mõned valed rajavalikud, kuid mitte midagi hullu. Kuuendast punktist alates liikusin põhiklassi jooksjatega silmsidemes, nii kuni 12.punktini välja, kuna see raja osa oli nendega sama. Oleks jõudnud joosta, siis võinuks neid kui jäneseid ära kasutada, aga nii lühikese ettevalmistuse pealt pole see võimalik. 12.punktist välja joostes nägin Priitu vastu jooksmas, arvasin vaheks umbes 2minutit. Siis oli selge, et vigu enam lubada ei või, kuna lõpus mul mingit kiirust pole. 15.punkti joostes otsustasin joosta paremalt mööda teid ringi. Väsinud peaga aga ei lugenud välja, et õueala on suurem ja ulatub kaardist välja. Nii sattusin korraks koerte pärusmaale. See viga pani mind rohkem üle õla vaatama, aga kordagi ei paistnud sealt konkurenti. Viimaste punktidega õnneks raskusi ei tekkinud ja jõudsin teisena üle joone. Kaotust tuli Laurile 12minutit, täiesti õiglane vahe, kui vaadata ettevalmistust. Priit kustus lõpuks ära ja kaotas mulle 7minutit.
tulemused
teekonnad

Kui eelmine aasta pärast pikka rada oli veel kerge enesetunne, siis sellel korral oli väga raske. Aga kõik on korras, ma olen nii lühikese ajaga küllaltki hästi liikuma saanud. Nüüd tuleb veelgi paremini end liikuma saada, ees ootavad Soome meistrikad lühirajal ja teates.