 | |
|
 |
| 2.päeva start. Pilt: Tiina Koit/Meeli-Heli Lepna |
 |
| 1.päeva teekond |
 |
| 2.päeva teekond |
 |
| Meeste põhiklassi parimad. Pilt: Tiina Koit/Meeli-Heli Lepna |
 |
| tulemused |
 | |
|
Taaskord see vana "hea" brutaalne nädalavahetus, kus laupäeval on sprint, pühapäeval sprinditeade ja nende vahel veel üks mahlane öine tavarada. Kuid enne kui ma oma arvamuse ja ettepaneku selle jaburuse osas välja toon, kirjutan enda tegudest.
Tervis läks Euroopa MV järgselt käest. Kusjuures tunnetasin seda juba EM teate eelsel õhtul. Mitte siis sellepärast, et oleksin end haigena tundnud, vaid et keha oli pingutustega viimase piirini viidud. Sprindi meeldetuletuseks ja lahtijooksuks EMV-deks osalesin Talllinna MV sprindil. Kogu nädala ja ka võistlusnädalavahetuse olin ma sisuliselt haige. Kindlasti ei soovita seda kellegil järgi teha, sest ka mina ise ei tea, millised võivad olla tagajärjed.
EMV SPRINT
Raja algus oli mitte sprinti tegevale (see aasta) paras väljakutse, just nende pöörete ja kiirenduste tõttu. Esimese punktiga andsin 10sekundit kohe ära, kui mingil põhjusel viimasel hetkel rajavaliku ümber tegin. Pärast alguse nikerdamist sai sisuliselt orienteerumine otsa ja sealt võinuks selle raja asemel samahästi staadionil 3km joosta. Kusagile võinuks mõne lindi panna või midagi välja mõelda, hetkel läks ainult jooksuvõimu hindamiseks. Tulemuseks WRE arvestuses 5.koht ja EMV arvestuses 4.koht, 9.sekundit jäi 3.kohast lahutama.
 |
| EMV sprint tulemused |
EMV ÖINE
Päevane sprint on tavaliselt öisele hästi mõjunud ja organism valmis pingutama. Kui eelmine aasta Saaremaal läks sooritus suuresti pealambist tekkinud jamade nahka, siis sellel aastal olen tänu heale toetajale Luna Groupile ja Mareld Pro Lighting lampidele probleemi elimineerinud. Pealambiks on 5000 lumenit välja andev isend ja varulambiks 2000 lumenine pealamp, mis mahub o-pükste tagumisse taskusse.
Stardi eelselt sain teada, et Lauri Sild siiski ei stardi, mis tähendas, et tugevat konkurenti pole, kes võitu ohustaks, samas tegi see natuke igavamaks võistluse. Olin oma peas valmistunud head lahingut andma, kuid Laurit polnud, siis keskendumise tase langes samuti. Sisuliselt oli teada, et kes see ikka ohustab, kui ise just midagi ekstra arulagedat kokku ei keera.
Kuna suvi on valge, kogu ettevalmistus oli EM-le ja nüüd viimasesse nädalasse ei hakanud ühtegi öist treeningut suruma, siis viimaseks lambiga metsas käimise korraks oli Jukola ehk kaks kuud tagasi. Osaliselt sellest tingituna oli minu raja algus tehniliselt väga rabe ja alles neljandast punktist sain orienteerumise sujuma. Suhteliselt algusest sain aru, et füüsiliselt ei ole keha valmis väga tõsiseks pingituseks. Päevane sprint oli veel üle elatav, kuid öösel jäin lõpuks mugavustsooni rada läbima.
Öises metsas näeb ka konkurente tihedamalt, nad lihtsalt paistavad tänu lambile paremini silma või nad ei julge maha jääda. Nii nägingi esimese konkurendina Andreas Kraasi pikal rabaetapil minust vasakul pool jooksmas. Kuna olin enda trajektooris 100% kindel, siis eeldasin, et nii põgusaks see kokkupuude ka jääb.
Pärast raba olid head tehnilised etapid, kus orienteerumine sujus ja sain järgmised kaasvõistlejad kätte.
 |
| Selle raja maiuspala. Tagantjärgi tundub, et paljud mõtlesid kaheksanda etapi endale raskemaks, kui see oli reaalselt. |
11.KP-s sain endale julgestuseks taha Rain Eensaare ja Kustu Künnapase. 13.etapi viimases osa rajavalikul jäi Kustu küll maha, kuna ilmselt ei näinud mind enam sõnajalgade vahelt, olid mõned sama pikad kui mina. Lohaga oleks see valik rohkem toitnud, kuid nüüd öösel siiski mööda teed.
15.etapi lõpus mäkke ronides tahtis mets väikest ohverdust ja tõmbas heinte tagant kuivanud oksaga sügava kriimu parema jala sääre peale ja sai pidama alles vasaku jala põlves. Läks õnneks, pääsesin kriimu, põrutuse ja natuke aega tuikava jalaga.
Viimasel kaarel enne finišit hakkas raja algusele sarnaselt vigu sisse tulema. Nii 18. kui ka 19.punkti kätte saamiseks puudus selge plaan ja karistuseks käisingi punktirõnga ääre peal endaga aru pidamas ja maastikku klapitamas. Päeval naljalt sellist asja poleks juhtunud. Raja viimastel etappidel sain ka esimesed startijad kätte ja nii saigi väikese krossijooksu tundega koos Alar Kume ja Hannes Poolametsaga viimase punkti poole kihutatud. Rain ei jõunud minu vigu kaasa teha ja jäi viimasel kaarel omi toimetusi tegema.
Enamus rajale startinutest oleks jõunud ilmselt minuga ühte sammu pidada, aga õnneks toimus see võistlus eraldistardist ja lõpuks loeb individuaalsed oskused ning natuke õnne, et kes keda kinni püüab.
Sõjahaavad puhtaks ja poodiumi kõrgeimale astmele.
 |
| Kolm parimat öises metsas |
Maastik ja rada olid kindlasti EMV öise väärilised. Aitäh rajameister Mihkel Järveoja!
 |
| EMV öise tavaraja tulemused |
EMV SPRINDITEADE
Nii nagu teadetes ikka, iga liige peab tegema oma töö eeskujulikult, siis on lootust heale tulemusele. Peko oli selleks valmis ja eelmise päeva tulemuste põhjal võis omavahelist madistamist oodata Peko, Ilvese ja Võru klubide vahel. Esimestes vahetustest pakkusid ka teised konkurentsi.
 |
| EMV sprinditeate kolmandas punktis. Pilt: Lauri Sild |
Minu ülesandeks oli töömehe vahetus ehk teine vahetus, kus tuleb lihtsalt oma ära teha. Sain viiendana rajale. Tegin oma valikuid, jätsin Hiiumaa seljataha, pikalt sain püüda Mercury välejalga. 15.etapil oleksin peaaegu auto alla jäänud, paneelmaja nurga tagant välja tulles tuli auto, õnneks ma ei olnud ninapidi kaardis. Reageerimisaega polnud, lihtsalt ehmatusest tegin sammu kõrvale, tädi litsus ka pidurit. Ei mäleta sellist napikat sprindis.
Raja lõpus lähenesin ka Ilvesele, kuid enne läbijooksu tegin 10 sekundise vea põõsaste vahel ja jäi püüdmata. Vahetuse andsin 3.kohal üle.
Sergei töötas meid teisele kohale ja Daisy andis endast kõik, kuid natuke jäi siiski võidust puudu. Kuid sellegipoolest head etteasted Emily, Sergei ja Daisy poole, vastutasuks saime läbiaegade parima sprinditeate tulemuse Pekole.
 |
| Peko hõbedane tiim |
 |
| EMV sprinditeate tulemused |
 |
| Metsasprinterid |
Tore küll, et saame kolm kärbest ühe hoobiga, kuid konkurents kannatab, pluss see läheb usinusvõistluseks, mitte oma ala parimate selgitamiseks. Või siis mitte usinusvõistlus, vaid lihtsalt jäetakse üks ala vahele, et siis järgmisel päeval särada. Kes väidab, et ole tugevam või et elu on valikute küsimus, siis see ei adu probleemi olemust.
Isiklikult olen võrrelnud varasemate aastate põhjal, et kui sprindis olen võrdne, siis pärast öiseid kaotan puhtalt füüsilisega 1 minuti neile, kes vahepeal öösel ei jookse. Ehk siis kui üks võistkond üldse öösel ei võistle ja teine võistleb, siis see võib olla 4 minutine füüsiline vahe. Ei tundu väga aus võistlus ja võrdsetel alustel konkurents.
Sellega seoses on mul ka ettepanek muuta nende kolme võistluse omavahelist paiknemist. Üks variant on teha sprindinädalavahetus ja eraldi öise nädalavahetus. Samas miks mitte kasutada sellist lahendust, kus näiteks sprint on samal laupäeval, kui on Jüriöö ja eraldi nädalavahetusel oleks samamoodi sprinditeade ja öine. Nii ei pea tekitama lisa nädalavahetusi kalendrisse ja ka koondise sportlased saaksid reaalselt ühe korraliku sprindi joosta kodumaa kamaral. Kõige selle juures ei pea sama nädalavahetuse üritused olema ühe klubi kanda.
Euroopa MV järgselt oleks hea meelega võistlemisest juhtme seinast välja tõmmanud, kuid kuna kohe järgmisel nädalavahetusel on kolm EMV-st, siis tuli natuke end sprindiorienteerumisega taas kurssi viia.
EM-i järgselt jäin sisuliselt kohe haigeks (peavalu, suur köha ja nohu), siis Tallinna MV-l startimine oli kahtluse all, kuid kuna palavikku polnud ja kergel sörgil jalad liikusid ehk ei olnud väga kurnatud EM-st, siis läksin ikkagi joonele. Eesmärgiks natuke sprindi rutiine meelde tuletada ja ka lahtijooks nädalavahetuseks.
Tallinna MV oligi kusjuures teine sprindivõistlus, esimene oli kevadel enne Jüriööd Tallinna MV öine, mis lihtsalt toimus ka sprindikaardiga. Ühel sprindipäevakul veel käinud ja üks treening veel ehk see ongi olnud sellel aastal sprinti panustamine.
Võistlusrada suurt peamurdmist ei pakkunud, natuke vaheldust tekitas vahepealne pargiosa. Suurimaks väljakutseks osutus punktide vale koha pealt võtmine. Nimelt 5.KP oleks pidanud olema sisenurk, mitte välisnurk. Kusjuures kaardil on müür, kuid legendi on järsak leiutatud. Ja 8.KP oli vale puu juures.
 |
| Tulemused. Platseerusin kahe sprindispetsialisti vahele. |
 |
| 5:KP. Kaardil on ületamatu müür. Legendis on kalju ja täpsustusena kalju all. Soorituse ajal lugesin kaardilt, et müür ja legendist täpsustust, et sisenurk. Alguses üles ja kui seal polnud, siis alla. |
 |
| 8.KP. Pilt tehtud kagu suunast. Tähis peaks olema vasakpoolse puu juures. Natuke vaieldav on, kas see puu on üldse kaardil, mille juures on tähis pandud. |
 |
| Kaart kõikide punktidega. |
Kodused tiitlivõistlused on seljataga, vähemalt füüsiliselt, peas käivad emotsioonid veel pikalt edasi. Nii nagu see blogi on osati olnud, nii ka sellel korral kirjutan osad asjad lahti, et saaks edasi liikuda uute väljakutsete juurde. Muidugi ka kaasaelaja jaoks, sest muidu võiks avaliku ruumi asemel oma mõtteid sahtlisse kirjutada.
Ilmselt paistab see ka minu blogi ajaloost välja, et sageli on jäänud tiitlivõistlused, kas kajastamata või väga palju aega hiljem. Kui läheb hästi, siis on ikka parem meel ja on suurem tahtmine jagada. EM soorituste suhtes olen enda vastu kriitiline, kuid paljudele pakkusid need tulemused rõõmu ja kui vaadata, mis seisust ma sinnani jõudsin, siis julgen iseenda suurima kriitikuna enda ees suure kummarduse teha.
Pärast Eestis toimunud 2017 MM-i oli meeldiv üllatus, et meil tuleb küllaltki lühikese vahega 2020 aastal uuesti suurvõistlus koduõuele. Kahjuks 2020 aastast lükkus EM koroona tõttu edasi. Olin saanud hästi treenida ja saavutanud 2020 aastaks väga hea füüsilise vormi ja orienteerumine sujus. Hea meelega oleks siis EM-i ära võistelnud. Samas kui edasi lükkus, siis süües kasvab isu ja tekkis võimalus veel paremini end ette valmistada ja kaks aastat veel treenida.
2021 aasta kevadeni sujuski hästi, siis hakkasid haigused ja vigastused kordamööda kummitama. 2021 jäi potentsiaal realiseerimata. Septembri lõpus lõigati mandlid ära ja pärast taastumist sai taas hakata novembrist end uuele tasemele ehitama, kuni detsembriks oli põlv endale ilmselt ülekoormuse tagajärjel põletiku hankinud. Talv mööduski põlvega kassi ja hiire mänguna, kus joosta reaalsuses ei saanud ja ka alternatiivtreeninguid ei saanud hästi läbi viia. Hoidsin end kuidagi ikkagi aktiivsena ja vahetult hooaja eel sain ka põletiku kontrolli alla.
Hooaeg hakkas ja mingi valemiga oli vaja 4 kuud EM-ni tervena vastu pidada ja saada end füüsiliselt liikuma. Läbi 20 võistlusstardi ja erinevate treeningute, mis olid suunatud just mõttega EM-l hästi joosta, sain end viimasel hetkel liikuma. Mitte küll sellel tasemel, mis oleks hea talvega saanud, vaid sellisel, kus ma tunnen, et jõuan joosta ja tulemustes ei jää statisti rolli. Isegi 4 nädalat enne EM kehas külas käinud koroona ei suutnud viimasel hetkel tehtud tööd ja vaeva ära nullida.
Mäletan, et nii sügisel uuesti treenima asudes kui ka talvel alternatiivseid asju tehes pidin alatasa endale meelde tuletama ja end motiveerima sellega, et siiani olen alati vigastustest välja tulnud ja lõpuks end kahel jalal kaart käes liikuma saanud. Ma ei pidanud motiveerima, et sporti kui sellist teha, vaid et saan tervena taas joosta. Ja kui nüüd seda kaudu tulla EM soorituste ja tulemuste juures, siis tegin sellise ettevalmistuse pealt head tulemused.
Nüüd võistlustest lähemalt. Pärast katsevõistusi + kahte tugevat treeningut olin kindel, et jooksen EM-l kogu programmi ehk 5 päeva jooksul 4 starti. Kui katsevõistlused oleks andnud kehvema tagasiside füüsilise kohta, siis tavarada oleks mängust välja jäänud.
LÜHIRAJA EELJOOKS
Eeljooksul oli eesmärk kolm päeva hiljem toimuvasse finaali pääseda. Iga koht tulemustereas eespool oli puhas boonus, et saaks paremal positsioonil startida, seda siis nii tekkivate lohade kui ka võimaluse korral kellegist kiiremast kasu lõigata. Varasematest tiitlivõistlustest on meeles, et sisuliselt pean tegema täiesti puhta soorituse, et finaali edasi pääseda.
 |
| Lühiraja eeljooks. Pilt: Aldis Toome |
Rada hakkas kenasti ja punktid hakkasid ilusti vastu tulema, kus seda soovisin. Kuna eeljooksus stardivad erinavad grupid koos, siis rajal oli vahepeal hea saada tagasisidet, et kui hästi on minemas. Minu mõõdupuu oli Magne Daehli. Maastik oli üllatavalt raske läbitavusega.
 |
| Lühiraja eeljooks. Pilt: Aldis Toome |
Finaali pääsemise tegin enda jaoks mitmel korral "huvitavamaks". Esimene suur viga 7.KP-ga, kus ei suutnud enam asju klappima saada, ilmselt oleks võinud hoogu maha võtta. Vea suurus 1:50 ja korralik äratus, edasi üritasin orienteeruda paremini ja füüsiliselt tuli ka rohkem pingutama hakata. 12.KP juures sai natuke ära kaldutud, kuid pigem lihtsalt väike ehmatus, kuid 13.KP juures läks taas käest, 1:15 pikkune lisakaar. Raiesmikul olles oli üliraske aru saada, kus on need metsa piirid ja kuidas reljeef võsa all kujuneb. See oli esimene kord kui peast käis läbi, et nüüd on kõik finaaliga. Õnneks mingi rahu saavutasin ja sain punkti kätte. Sealt finišini oli halastamatu enda piitsutamine.
Lõpuks viga 3,5minutit ja kaotus parimale 3:57. Selle põhjal tundus, et kiirus on piisav. Tulemuseks oma eeljooksus 12.koht (20 igast eeljooksust pääses edasi).
TAVARADA
Kõige kuninglikum distants ja kõige soojem võistluspäev. Temperatuur tõusis 30 kraadi alla. Eesmärk oli tehniliselt teha parem sooritus, kui päev varem, mis ka õnnestus. Sisuliselt suutsin kogu raja vältel hoida orienteerumise kontrolli all, natuke kusagilt ikka saaks näpistada, kuid tulemust see palju ei mõjutaks. Küll aga kujunes ilmaga võitlemine parajaks katsumuseks.
 |
| Tavarada |
Juba kõige pikemal etapil näen, kuidas kinni püütud sportlased jaksavad teel joosta ja endal ei olnud jaksu juurde panna. Samas metsas jõuvahekord muutus ja hoiti seljataha, kuniks nad maha jäid. Kahjuks ühegi endast kiiremaga rajal koostööd teha ei saanud, need kelle kätte sain, need ka reeglina seljataha jäid. Teevalikute osas leidsin mõistlikud variandid üles. Leppemärgid olid selged ja nii olnud ka jõeületustega probleeme. Jõgi oli heaks jahutuseks.
 |
| Tavarada |
Pärast 75 minutist pingutust hakkas töövõime selgelt langema ja oli aga rohkem olukordi, kus tuli tahtejõu najal end edasi liigutada. Samal ajal tuli veel raja kõige tehnilisemate etappidega kuidagi hakkama saada ja see õnnestus. Krampideni päris ei jõudnud aga viimase 20 minuti jooksul oli krambieelseid olukordi päris palju.
Kuna orienteerumine pidas vastu ja füüsiliselt tõmbasin end tühjaks, siis tulemuse üle kurta ei saa. 28.koht, mis MM-l oleks sisuliselt olnud top 20 koht.
Pärast rada võttis hea mitu tundi aega, et keha natukenegi soojast ilmast maha rahuneks, umbes 6 tundi hiljem hakkas kergem.
LÜHIRAJA FINAAL
Eeljooks näitas, et top15-20 kiirus on olemas ja hea jooksuga saab korraliku tulemuse kirja. Rajal sellele õnneks küll ei mõelnud. Alustasin ilusti, vaheaegade põhjal liikusin top20 kursil. Siis tuli tõeline külavõistluse etapp, kus tagantjärgi selgus, et ringi jooksjad said sellest 1,5 minutise edu. Kõige tehnilisemalt orienteerumisdistantsilt sellist labasust poleks oodanud. Kaotasin sellega aega ja väga palju energiat.
 |
| Lühiraja finaalis, mõned sekundid enne starti. |
Kõmmutasin lühietapil kohe 40 sekundile vea otsa, õnneks siis läks ülesmäge. Võtsin punkte sujuvamalt kuni 12.KP-sse minnes läks taas näpust, hakkasin asju ette kujutama ja lõpuks läksin sihi põrkega punkti, 40-50sekundit lisaks. Sealt finišini olin taas tasemel, orienteerusin viisakalt. Tõstsin end 42.kohalt 34.kohale.
Läbi rohelise tungimine ja kaks selget viga kokku on 3 minutit. Nurinat on mujalgi, kuid need kolm etappi on otsustavad ja seda on palju võitu. Kui võrrelda lühirada ja tavarada, siis lühirajaks olid mu enda ootused kõrgemad tulemuse osas, kahjuks ei mänginud sellel korral välja. Põhjus selleks on juba teada, lihtsalt liiga vähene võistlemine ja/või tugevate treeningute tegemine sarnastel maastikel.
TEADE
Pärast lühiraja finaali sooritust oli minu jaoks selge, et olen teise võistkonna materjal. Õhtul enne magama minemist selgus, et Timo siiski ei saa tervislike probleemide tõttu startida ja mina asendan teda. Oma olemuselt ei muutunud midagi, oleksin ka teises võistkonnas esimest vahetust jooksnud.
 |
| Teate start. |
Enne võistlust ei tundnud, et nüüd on tulemas midagi ekstra tähtsat ja vastutus on suur. Mõtlesin, et kuidas stardi silla alt normalselt läbi pääseda ja kuidas füüsiliselt valmis olen, kuna rasked stardid olid juba seljataga.
Algus läkski kenasti. Ümberringi rabeleti, kuid hoidsin end kaardis ja võtsin oma hajutused. Raiesmikul oli näha, et kõik koos ja hanereas. Neljandast välja sai küll kehvasti mindud, kuid otsustasin, et olen seal pigem koos, kui lähen oma võimalikku rada lükkama. Kõiki punkte võtsin 100% oma peaga ehk hoidsin enda jaoks asju kontrolli all, sest kunagi ei tea, kuna tuleb hajutus või keegi teeb viga.
 |
| Võistluskeskusest läbijooks. |
Võistluskeskusest läbijooksul ei hakanud kuhugi tõmblema, hoidsin rahulikku rütmi ja kui mõni läkski mööda, siis las läks. 11.punkt ühine ja rohelisest väljudes oli ilusti pundis. Kõik oli hästi, hakkasin punktile taas oma peaga peale minema, kuid jõudsin mingi ime väel hajutusse ja sealt ei saanud ma midagi aru. Olin selgelt segaduses, üritasin vales kohas maastikku klappima saada. Lõpuks nägin maastikul loomarada, mis oli ka kaardil ja liikusin punkti.
Sealt edasi hakkas enda piitsutamine. Sain lätlase ja prantslase endale sappa. Ilmselgelt ei suutnud sellist tempot aretada nagu liidrid, kuid tuli endast kõik anda, et vahe ei suureneks märkimisväärselt. Punt suurenes, ühel hetkel tuli ka Rootsi esimese tiimi jooksja Ridefelt punti. Lõpus kalakasvatuse vahel tuli lihtsalt viimastest varudest midagi välja pigistada. Lõpuks 2:41 kaotust liidrile, sellest 1:40 saatuslik viga.
 |
| Teatevahetus |
Lauri tegin stabiilse hea soorituse, tõstis meid kohale 13 ja kaotus 5:27. Kennyl oli suurepärane päev ja tõstis meid 7.kohale, kaotus vähenes nii väheseks kui 3:43. Kuna igas riigist läheb lõpuks arvesse ainult üks võistkond, siis lõpuks pääsesime poodiumile ja saime 5.koha.
 |
| Euroopa MV teate 5.koht. Pilt: Reigo Teervalt |
Oleks-poleks juttu teate koha pealt ei tule, lihtsalt kripeldab. Loodetavasti ei jää see viimaseks võimaluseks. Autasustamisel seistes oli küll selline tunne, et aga miks mitte pingutada ja see teate medal ükskord koju tuua. Pole see midagi nii kauge unistus.
Euroopa MV kokkuvõtteks
Alati saab paremini ja see ongi arengu võti, kuid kui nina korra maast üles tõsta ja vaadata mis seisus olen olnud ja kuhu hetkel välja jõudsin, siis olen rahul.
Orienteerumises tekkisid probleemid ja isegi mitte võistluspinge vms pärast, vaid lihtsalt sellest, et sai kiirustatud või midagi valesti tõlgentatud või siis puudus väga konkreetne plaan punkti võtmiseks. Nii mõneski situatsioonis oleks kasu olnud rütmivahetusest, millele ma reeglina ei mõtle, vaid käib automaatselt, kuid nüüd oleks võinud nii mõnedki korrad käsipiduriga punktile peale minna.
Tulemused on sisuliselt minu isiklikud, kuna Euroopa MV metsadistantsidel, kus olen osalenud 2010, 2012, 2016, 2018 ja nüüd 2022, siis sellist taset pole õnnestunud näidata. Lühirajal olen finaali ukse taha jäänud ja B-finaalis oli kirjas 3.koht, tavarajal 57.koht ja teates 22.koht. Ehk siis nüüd lühirajal 34.koht, tavarajal 28.koht ja teates 5.koht, on selgelt parimad tulemused. Teate top 6 koht ja autasustavate hulka kuulumine on kindlasti parim rahvusvaheline tulemus minu jaoks.
Ma tunnen, et rahvusvahelisel tasmel pole ma end veel realiseerinud. Kuna orienteerumine meeldib ja võistlemine meelepärane, siis töö jätkub.
Aitäh korraldajatele, kaasaelajatele ja sponsoritele! Mitte ühtegi osapoolt ei saa võtta iseenesest mõistetavana.
Jukola järgselt sai suur osa treeninguid tehtud metsas ja kaardiga. Kahe nädalaga kogunes 15 orienteerumistundi, mis on käesoleva aasta mahukaimaid orienteerumisnädalad. Kusjuures enne seda kaht nädalat oli aasta algusest koos 33 tundi orienteerumist.
Plaan oli üks mahukas nädal veel teha, kuid kahepäevase etteteatamisega sain teada, et võib tulla koroonapaus. Muidugi kasutasin neid kahte päeva ära ja tegin mõlemal päeval kolm orienteerumistreeningut. Nii algaski kolmas nädal külmavärinate ja higistamisega vaheldumisi. Ajastus tundus esialgu täiesti kohutav, trenni on tehtud ja järsku tuli koroona, mis EM silmas pidades võib valusa tagasilöögi tuua. Palavik tõusis ka vähemalt 38-ni. Kuna kannan Polari kella ööpäevaringselt, siis väga hästi oli graafikult näha, kuidas pulss öösel kell 2 hakkas üles kerima ja kahe tunni pärast oli juba 30 lööki kõrgem. Ise samal ajal magasin.
Esmaspäev osutus kohutaivamaks, kuid iga järgmine päev oli juba parem. Teisest päevast alates ajasin end jalutama, kolmandal disci mängima, kuuendal päeval söandasin minna kergele jooksuotsale, mis kujunes suurepäraseks röga eemaldamise protseduuriks. Nii olingi taas treeninglainel tagasi. Kehas oli tunda kergust ja jooks oli hakanud justkui iseenesest kulgema. Kuna katsekate stardid koputasid juba uksele, siis neljandal treeningpäeval tegin staadionil lõigutreeningu, millest omakorda neli päeva jäi katsekate stardini. Köhisin küll nagu hobune, kuid 1km lõikude ajad olid 10 sekundi võrra paremad, kui varasemalt käesoleval aastal.
Kaks päeva enne katsekaid käisin Rebala neljapäevakul natuke kaarditunnetust parandamas. Katsevõistlused ise toimusid minu jaoks täiesti uutel maastikel, mis iseenesest ongi õige orienteerumise mõte. Kohal oli ka mitmed teised koondised, lõpuks olid tulemused kõik ühes protokollis, mis andis natuke võrrelda kuidas paremad on võimelised siinsetes metsades liikuma.
Lühiraja peale lootsin rohkem, kuna tegelikult ma ei teadnud võistluste eel, et kas ja kuidas keha on valmis võistlussituatsioonis pingutama, eriti tavarajal, mida ma sellel aastal pole jooksnudki. Muidugi teadsin, et koondisse saamine ise ei ole probleem, kuid kuna need katsevõistlused jäävad ka viimasteks võistlusstartideks enne EM, siis niisama uisapäisa metsa tolknema ka ei soovinud minna.
Lühirada kulges enda jaoks natuke lati alt. Küllaltki laugel maastikul 5meetri joonega kaardistatud maastikul orienteerumine pole just lihtne üleminek. Esimesed etapid sujusid enam-vähem sujuvalt, kuid 5.punktiga suutsin end võimatuna näivas olukorras paralleelsituatsiooni joosta ja veana arvestan 1:20-ga, mis on palju. Ilmselge viga oli ka 12.punkti juures, kui pidasin pooljoonega mäge hoopis lohuks ja tegin aukaare enne punkti. Ka mujal on noritavat, kuid pigem võtan sellest jooksust kaasa positiivse, kus ma mõnda etappi ilmselt ka teisel läbimisel ei suudaks parandada. Näiteks 9. ja 13.etapp. Lõpuks osutuski lühirada individuaalse kiire orienteerumise meelde tuletamiseks.
Lühiraja tulemuseks kolmas eestlane ja kaotus norrakale vähem kui eksimusi kokku, nii et hea äratus ja meeldetuletus, kuidas tuleb orienteeruda.
katsevõistluste koduleht
 |
| EM katsevõistluse lühirada |
 |
Olenemata heast füüsilisest seisust lühirajal oli tavaraja ees väike aukartus, kuna käesoleval aastal polnud ma enne katsevõistluste tavarada kordagi jooksnud. Tiomila ja Jukola esimesed vahetused olid kõige lähedasemad pingutused, kuid tavarajal loebki alles viimased pool tundi, mida tänavu kogenud polnudki. Tavaraja eesmärk oli nautida orienteerumist ja teha vähem eksimusi, kui seda lühirajal.
Vihmane päev ja märg mets sobisid tavarajaks suurepäraselt. Füüsiliselt ei läinud stardist endast kõike andma, võtsin pigem hea rütmi sisse ja asusin tegutsema. Maastik ja rada oli piisavalt huvitavad, et justkui ei pannudki tähele, et rada ühel hetkel läbi hakkas saama. Rajameister oli erinevaid väljakutseid sisse visanud, neist raskemad just raja lõppu, kus tuli aeglasemas metsas navigeerida ja lõpus veel liblikas füüsiliselt kõige raskemal osal (mäed+sõnajalad).
Väikseid valearvestusi tuli, mõne koha peal võinuks nupp rohkem nokkida, kuid üldjoontes täitsin eesmärgi ja tegin parema soorituse, kui päev varem lühirajal. Füüsiliselt ära ei kustunud. Liblika jooksmine tuli küll juba vaevalisemalt, kuid kui seal oleks liiga palju jõudu veel olnud, siis ilmselt raja alguse tempo oleks olnud liiga aeglane. Ühesõnaga kõik hästi, eestlastest parim. Annab julgust, et saan EM-l tavarajale julgemalt peale minna.
 |
| EM katsevõistluse tavarada |
Pärast katsevõistlusi osalesin veel EM programmi simulatsioonis ehk täpselt nii nagu EM programmis oli järgmiseks puhkepäev, nii sai ka seal tehtud ja järgmisel kahel päeval tugevad lühiraja ja teate treeningud rahvusvahelises konkurentsis. Nii nagu katsekate puhul, nii ka ülejäänud kahe treeningu puhul olin ootusärev, et kuidas keha reageerib ja tagantjärgi endalegi üllatuseks suutsin viimases trennis norralase Kinnebergi tempos püsida. Seega hea tagasiside.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi koroona justkui sõitis sisse ebamugaval ajal, siis sellest tekkinud sundpuhkus ja ka väike kaalulangus, tõstsin vormi planeeritust natuke varasemaks. Mis ei ole ka paha variant, kuna nüüd sai eel-EM programmi tõsisema tempoga kaasa teha ja kevadega võrreldes natuke intensiivsema tempoga orienteerutud.
*Katsevõistlustest pilte pole. Kaameramees nokkis nina ja pildistas oravaid.
 |
| Stardijoonel |
 |
| Soe ilm pani pärast finišeerimist istuma. |
 |
| tulemused |
 |
| Tallinna MV esimene ja teine koht |
Sellest on juba hea mitu aastat möödas, kui Värska metsades sai võisteldud. Korelas võistlemist ei mäletagi, küll aga tean, et seal samas Poogandi järve ääres olid aastal 2002 Eesti-Läti-Leedu noortematš, mis vist oli ka minu esimene koondise esindamine. Tulemustest selgub, et olin võitjast rajal kaks korda kauem. Vahepeal on väike areng toimunud ja Korela maastik tekita enam selliseid tehnilisi raskusi.
Kuigi iga mehega polnud sellel aastal veel ühel joonel olnud, siis jõudude vahekord oli minu jaoks enne lühiraja joonele asumist selge. Tihedamas metsas oleksin teisiti arvanud, kuid ise pidasin parimaks võimalikuks kohaks neljandat, mis sellel päeval oleks saanud ainult realiseeruda kellegi selja püüdmisega. Kõrgemale mitte mingil juhul, kui siis ainult kellegi eksimuse korral, kuid sellele lootma jääda ei saa. Isikliklikult näen jõudude vahekorda puhtalt selle järgi, et kes kui palju on saanud viimase aasta jooksul terve olla ja kilomeetreid koguda. Minu taha jäi palju suurema kilometraažiga mehi, kuid neil jääb juba sooritus kahe kõrva vahele, sest enamus neist orienteeruda oskab. Ehk orienteerumine kui selline ei olnud Korelas suur väljakutse, vaid olulisem oli see, kui hea on jooksvorm.
.JPG) |
| Lühiraja viimases punktis. Pilt: Edith Madalik. |
Lühiraja tehnilise poole peal midagi suurt korda ei saatnud, paaril korral oleks saanud 5 sekundit säästa ja esimese punkti otse minekuga oleks ka aega võitnud, kuid muidu lihtsalt realiseerisin võimalikult otse punktist punkti minemist. Füüsiliselt oli piirajas jooksmine ja raja lõpp oleks võinud kergemalt kätte tulla natuke rahulikuma algusega. Keskmine pulss jäi anaeroobsesse, mis on samuti harukordne sündmus minu puhul.
 |
| Lühiraja teekond. |
 |
| Lühiraja finišisirgel. Pilt: Reigo Teervalt |
 |
| Lühriaja tulemused |
Pühapäevane teade tõotas võistluse jälgitavuse osas põnevam tulla, kuna meeskondi, kes medalile võimete poolest suudaks joosta, oli rohkem kui kolm. Harju OK viimase hetke Läti raketi oma ridadesse toomine tõi võistlusse selgelt rohkem närvikõdi ja pinget.
Sergei ja Reigo tegid oma töö ilusti ära. Esimesest vahetuses olid plaanid küll natuke optimistlikumad, kuid vähemalt saime pikema hajutuse tehtud ehk järgmistesse jäid lühemad. Kaks esimest positsiooni olid viimaseks vahetuseks juba eest libisenud, kuid kolmandana metsa saades tuli just Harju OK esindaja Artursiga rinda pistma hakata. Kusjuures tagantjärgi GPS-st nägin, et ka Tammed tulid kohe selga, kuid seal oli juba masinaklassi vahe.
Alguses küll hoidsin õhuvahet, kuid soos ei hakanud end ekstra väsitama, sest tagant tulijana püüab ta mind niikuinii mingil hetkel kinni. Liini all hoidsin ka end pigem tagasi, sest selleks, et soost mõned sekundid võita, oleks kulutanud kaks korda rohkem energiat. Kolmandasse pigem rahulikumalt, kuid siis oli meil esimene erinev hajutus. Käisin enda omas ära ja jäin kassi hiire mängus tagaajaja rolli.
Vahe ei tahtnud mitte mingi valemiga väheneda, liikusime iseenesest ka natuke erinevaid koridore pidi, alles kaheksandal etapil sain lähemale, kuna suutsin etapi otsemini läbida. Kusjuures otsemt teekond paistab GPS-st välja, kui luubiga vaadata. 8-10 läbisime suhteliselt lähestikku, kuid 11.etapil otsustasin läbi rohelise soo minna, sealt sain isegi hästi läbi ja olime ikka võrdsed, kuid järgneval tõusul oli Artursil jalgades rohkem jõudu ja ta libises eest. Enne vaatepunkti oli veel üks suurem tõus ja vahe kärises natuke suuremaks.
 |
| Teate läbijooksul. Pilt: Reigo Teervalt. |
Siiski ei tundunud olukord päris lootusetu. Läbijooksul sain info, et minule peaks olema jäänud viimasel kaarel lühem hajutus võrreldes Artursiga. Selle peale ma siiski lootma ei saanud jääda ja hakkasin järk-järgult vahet sulatama. 18.etapiga tegin kusjuures veel vea, kuid kuna hoog oli juba sees, see sai kiiresti tehtud ja vahe ei suurenenud. 19.etapil justkui vahe natuke veel vähenes. Kuid siis liigun oma punkti, Arturs oma punkti, teadmata kus ta liigub täpselt, kust suunast teda nüüd näha saab. Pingutasin 21.etapil rohkem kui ühelgi teisel etapil, ühel hetkel üle õla vaadates võis konkurenti näha, kuid õnneks mitte kuklasse hingamas.
 |
| Pärast teatejooksu vastamas küsimusele, et miks Arturs on Arturs. Pilt: Reigo Teervalt. |
Edasi tuli teha kõik korrektselt, üks 5-10 sekundiline kaar ja edu kaob. Läks plaanipäraselt, lõpusirgel sai juba sirge jalaga joosta ja meeskond 3.kohal üle joone tuua. Arturs oli muidugi pahane, et viimasel kaarel veel hajutus oli, kuid raja kokkuvõttes oli meil hajutustega võrdne seis. Ja hea, et ühele meist ei sattunud pikem hajutus, siis oleks see meelelahutus ära jäänud.
 |
| Teate viimased meetrid. Arturs taga veel pingutab, kuid mäng on läbi. Pilt: Reigo Teervalt. |
Enam raskemat vastast ei oleks saanud mulle viimaseks vahetuseks anda. Kiirem mees oleks eest ära jooksnud, aeglasem oleks maha jäänud, aga kui kiirused on täiesti võrdsed, siis kujunebki sellises kiires metsas jooks selliseks nagu see nüüd kujunes.
 |
| Teate teekond. |
 |
| Teate tulemused |
 |
| Teate kolm parimat meekonda. Pilt: nuppu vajutas Doris Kudre. |
 |
| Mehed on rahul. Pilt: nuppu vajutas Doris Kudre. |
Andsin mõlemal päeval endast maksimumi, lõppkohtade poolest ei oleks ma hetke vormi pealt kuidagi paremat tulemust välja võlunud.
Järgmisel aastal peaks Balti MV toimuma osaliselt samal platsil. Ise tabasin end mõttelt, et huvitav oleks joosta EMV öiseid antud maastikul.
 |
| Klubi ühispilt pärast edukat kahte päeva. Pilt: Reigo Teervalt. |
