Lahti-Suunnistus

Juba kolmandat korda võtsin osa südasuvisest orienteerumisüritusest Lahti lähedal. Ilm oli nagu tavaliselt soe. Sellel korral lausa eriti, kuna väidetavalt oli käimas Soome viimase 50 aasta kõige soojem nädal.

Esimesel päeval toimus lühirada, väljas üle 30 kraadi. Minu keha keeldus sellise ilmaga pingutamast ja nii jooksin rahulikumalt raja läbi.

1.päeva teekond

Teisel päeval oli "tavarada" ja organism oli isegi töövõimeline, kuna oli paar kraadi jahedam. Kohati sain orienteerumise isegi sujuma, aga kahjuks peas keerlesid muud elulised probleemid ja ei suutnud sooritusele 100% keskenduda. Joogipunkt oli kohe raja alguses, kuid õnneks pidasin vastu ja kustumist ei tekkinud.

teise päeva teekond

tulemused

Tegu oli heade treeningstartidega. Järgmisel nädalavahetusel uued võistlused, maastikud ja rajad.

Põlvamaa MV

teate stardirivi

Pärast MM-i olen treeninglainel püsinud, nii võtsin ka läinud nädalavahetuse Põlvamaa lahtiseid meistrivõistlusi treeningutena. Tavarajal lipsas sisse kaks suurt viga, mis näitasid ära võimalikud murekohad, mida on võimalik parema keskendumise ja läbi planeeritud tegevuse vältida järgmistel võistlusstartidel.

Kui tavarada sai läbitud kuivava kurguga, siis teate ajal sadas taevast vett alla ja kuivusega probleeme polnud. Sisse lipsas taas üks suurem viga, kus läksin liiga julgelt suunaga otse peale ja liikusin küllaltki lähedalt punktist mööda.

võistluste koduleht

tavaraja tulemused

teate tulemused

tavaraja teekond

teate teekond

pilt võistlusmaastikust

MM 2014 Itaalias

sprindi eeljooksu maastikunäide

Nüüd on natuke maailmameistrivõistlusest möödas ja on aeg teha väike kokkuvõte Itaalias veedetud nädalast.

Kõva Mehe jooksust saadud kannapõrutusest sain üle tänu Alter G-le (mulli sees jooksmine) ja kergematele treeningutele. Korra käisin ka laserravis. Kaheksa päeva enne MM sprindi starti sai viimast korda mulli sees joostud. Täpselt nädal varem käisin Eesti valdade suvemängudel. Teoreetiliselt ei oleks olnud vajalik pehmesse metsa enam end lõhkuma minna, kuna MM-i sprint ja sprinditeade toimus kõval pinnasel, kuid kuna kannaga olid lood kehvad, siis tuli natuke tugevam pingutus ette võtta metsas, kus põrutus ei ole nii suur. Õnneks kand pidas vastu, hullemaks midagi ei läinud. Pingutus, mis seal tegin oli nii ja naa, tundus nagu suutsin endast ainult 80% anda. See võis olla tingitud mulli sees jooksmisest.

Viis päeva enne MM-i tegin Eestis asfaldil lõigutreeningu. Jalad iseenesest liikusid küll ja tundus, et kõige kehvem minek ei ole. Neli päeva varem läksid Eesti sprinterid Veneetsia suunas. Teel Milaanost Veneetsiasse tegime esimese kaarditreeningu Vicenza vanalinnas. 30 kraadi lähedane ilm tundus täitsa saunana pärast Eesti jahedust.

Kolmapäevast reedeni käisime iga päeva korra Veneetsias. Neist viimasel modelleeriti võistluspäeva täielikult, kohale viidi meid laevaga. Treeningutel mingit kergust ei tundnud, samas päris jalgu järel ka ei lohistanud. Tingitud võis see olla reisipäevast ja palavast ilmast. Kuid kuna võistluseni oli veel aega, siis selle üle oma pead ei vaevanud ja õigesti ka tegin, kuna võistluspäeval olid jalad palju mõnusamad.

Veneetsias oli tihe liiklus

ka vee peal oli tihe liiklus

Sprindi eeljooks toimus Burano saare peal, kust varasemast kaarti polnud. Natuke viisin end saare olemusega kurssi Google Street View abil. Üritasin alustada küllaltki kiiresti, mitte nüüd päris maksimaalse kiirusega, kuid nii, et ei tekiks pärast kahetsuse tunnet, et alustasin liiga aeglaselt. Üritasin sundida end võrdseid variante nähes kiiresti otsustama, kuna pikalt omaette arutlema jäädes kaotab ainult aega. 10-11 etapil üritas kohalik nähvits jalakarvadesse kinni hüpata, kuid õnneks suurem jäi peale ja jätkasin teed. 11-12 etapil tuli õige käik välja lugeda (Boströmi protestikoht). 15-16 etapil tekitasid sillad segadust (uusmeremaalaste protestid), kuid jooksu ajal polnud aega juurdlema jääda, et kuhu on kadunud teine sild.

eeljooks teekond

Ja siis tuli minu suurim komistuskivi, etapp 16-17. Olin end nii pehmeks jooksnud, et ei kontrollinud oma sooritust. Mida täpselt seda viga tehes vaatasin ja tegin, ei tulnud kuidagi meelde. Küll aga olin visanud pilgu sinna tänavanurka, kuhu oleksin pidanud kohe sisse keerama, kuid ilmselt ei näinud seda selle väiksuse tõttu ja kuna kaardilt võisin lugeda üldse etapi teist poolt samal ajal, siis viga tajusin alles siis, kui nägin kanalit enda ees. Kiiresti ots ümber ja õiges suunas minema. Antud etapil kaotasin parimale 25 sekundit!!! Muidugi pingutasin finišini välja ja sisimas ikka lootsin, et saab edasi finaali, aga mitte sellise prohmakaga ja meeste klassis. Kaotust oma eeljooksu parimale tuli täpselt minut. Selleks, et finaali pääseda, oleks võinud vaid 42 sekundit kaotada.

tänav, millele Boström pihta ei saanud

Seega puudu jäi 18 sekundit, mis on sprindis kalendriga mõõdetav aeg, kuid kindlasti ei jäänud edasipääs ainult antud vea taha. Lisaks ei jooksnud lühemaid etappe piisavalt agressiivselt ja puudu jäi ka julgusest kiiresti ümber majanurkade joosta. Ilmselt selle julguse puudumine võib tuleneda sellest, et mujal olen harjunud, et nurga tagant võib tulla auto või pea maas jooksev kaasvõistleja, kuid autode probleem seal siiski puudus. Saarel polnud ühtegi autot. Suurimaks probleemiks, mis takistab parimatega võidu joosta, on siiski kiirusliku vastupidavuse puudumine. Talve, kevade ja suve haigused-vigastused on jätnud oma jälje ja talve esimesel poolel kogutud kiirusest, millest tuli veel üks aste edasi astuda, polnud enam midagi MM-iks järel. Kuid sellegipoolest tundsin end antud MM-i sprindi eeljooksus kindlamalt kui kunagi varem, olin palju enesekindlam. Varem olin MM-i sprinti jooksnud 2011 Prantsusmaal, kus pääsesin finaali ja 2013 Soomes, kus jäin finaali ukse taha.

eeljooksu tulemused

eeljooksu vaheajad

Kui maailma 45 parimat sprinterit olid oma jooksu Veneetsia saunas (üle 30 kraadi) ära teinud, siis jooksin ise ka raja läbi, et saada osa rajameistri poolt pakutud ülesandest. Sama päeva õhtul suundusime ära mägedesse. Järgmisel päeval tegime aktiivse puhkepäeva, korra käisime lonkimas sprinditeate modelil.

Sprinditeates esindasid Eestit Evely, Kenny, mina ja Liis (jooksujärjekord). Maha jäime parimatest kohe ja mina läksin rajale täiesti üksi ja tegijatest maas. Tänavad olid libedad vihmasaju tõttu, eriti tänavanurgad, kus oli marmorkivi. Mingit erilist jooksujõudu mul tollel päeval ei olnud, kuid kindlasti oleks olnud abi mõnest kaasvõistlejast, kes võinuks aidata tempot üleval hoida. Tänavanurki võtsin suhteliselt rahulikult, et mitte asjatult end lõhkuda, kuna tulemus oli niikuinii mudaliigas. Rada ise midagi erilist ei pakkunud, ainult etappi 40-41 oleks võinud paremalt minna. Suuri valikuid polnud, tuli ainult arvestada sellega, et kasutusel oli puutevaba SI ehk siis vältida tuli asjatuid ümberpööramisi libedatel tänavatel ja hoida kiirust üleval. Eesti võistkonnal võeti protesti järgselt ajast maha 25 sekundit, kuna Kenny sattus kaardil olevast keelualast segadusse, kuna maastikul keeluala sisse polnud keegi piiranud.

sprinditeate tulemused

sprinditeate 3.vahetus. punasega esimese ringi ja sinisega teise ringi teekond

Miks ma MM-ile üldse läksin? Soovisin teada saada, mis tasemel olen hetkel maailma tippudega võrreldes. Eestis või Soomes võisteldes seda kahjuks teada ei saa. Muidugi oli teada, et olen küllaltki kehvas seisus väga lünkliku ettevalmistuse tõttu, kuid selleks, et edasi liikuda, on vaja teada hetke taset. Paremat võistlust kui MM pole selleks olemas.

Haige on haige olla – MK, Jukola, Kõva Mehe jooks

Balti MV järel tegin mõneks päevaks jooksmisega pausi sisse, et väljaväänatud hüppeliigesel lasta paraneda. Paar päeva enne sprindi MK-sid suundusin Soome. Kahjuks päev enne Soome minekut hakkas kurk kahtlaseks minema ning nii saatiski mind köha ja nohu terve Soomes oleku aja.

MK sprindi eeljooksus teel viimasesse punkti

Kerged sprinditreeningud ma siiski tegin, et natukenegi sisse elada MK-ks. Sprindi eeljooksu ajaks suutsin haiguse ära unustada, kuid reaalset sooritust see palju ei muutnud. Sisse tuli ka orienteerumisvigu, kus rajameister (maastikumeister) mind maastikule paigutatud metallaedadega täielikult ninapidi vedas. Tulemuseks finaali mittepääsemine.

Sprindi eeljooksu tulemused

Sprindi eeljooksu rada ilma teekonnata

Sprindi eeljooksu rada koos teekonnaga

Järgmisel päeval MK sprinditeates oli minek sama hapu kui individuaalses sprindis. Sain küll poolakaga koos rajale, kuid tema tempo käis algusest peale üle jõu. Pärast rada köhisin sisikonna välja.

Sprinditeate tulemused

Teise vahetuse GPS

MK ja Jukola vahele jäi minul kaks päeva. Neist esimesel tegin rahulikuma orienteerumise 2012 Soome MV teate maastikul, kus ma ka toona viimast vahetust jooksin. Päev varem, laupäeval, olid jalad iseenesest head, kuid pidev läkastamine ja tatitamine polnud just parim seisund, mis võiks Jukolal olla. Pärast MK-d leidsin enda küljest ka puuginäraka, kes oli end sisse sättinud juba. Klubikaaslasi sai ainult sellega rahustatud, et küll ma hakkama saan, et metsas ei pea nii kiiresti jooksma kui seda pidi sprinditeadetes.

Jukolal jooksin viimast vahetust, mis enne kaardi üleandmist algas juba veaga. Võistkonna hooldaja ütles, et 5 minutit on minul aega enne kui Petteri tuleb. Selle peale suundusin vetsu. Tagasi sörkides tulevad noored Kangasala poisid joostes vastu ja ütlevad, et Petteri juba ootab. Olin ära olnud vaevu 2:30, aga Petteri oli mind oodanud 1:10. Sain Petterilt rahustavad sõnad ja rajale ma läksingi.

Sain kohe alguses konkurentide abi kasutama hakata tempo hoidmiseks. Neljandasse punkti minnes jõudis Matthias Merz (OK Tisaren) järgi ja alates tollest hetkest ma põhimõtteliselt liikusin terve raja koos temaga. Ma ei kujuta ette, mida Merz mõtles raja esimesel poolel, kui ma pidevalt köhisin ja nina nuuskasin, kuid tema tempo ma ära seedisin. Pundis oli veel Erik Öhlund (Göteborg Majorna OK), vahepeal oli ka teisi, kuid mitte pikalt. Hajutused olid meil kolmel samad, seega miski ei seganud koos tempot tegemast. Koos tegime ka viga, kuid õnneks vähe. 15 minutit enne raja lõppu minu hoog rauges ja jäin rongist maha.

Jukola teekond - 7.vahetus

Jätkasin üksi, etapil 18-19 häid variante ei näinud, kuid kuidagi ukerdasin kohale ära. Viimasesse punkti minnes kuulen hullumeelset karjumist, aru ma ei saanud, milles asi. Ühtäkki lendasid Öhlund ja Merz külje pealt ette. Siis sain aru, et nad olid viga teinud viimasesse. Pigistasin ka endast viimase välja ja tulemuseks oli viimane autasustatav poodiumikoht – 25. Olin rahul, et suutsin haigusest olenemata teha rahuldava soorituse. Kangasala SK oli õnnejunnis.

Väsinud Kangasala SK mehed pärast autasustamist

Jukola tulemused

Pärast Jukolat tegin mõned päevad Tamperes trenni, enamjaolt sprinditreeninguid. Haigusvimm taandumismärke ei näidanud, kui siis seda, et nohu jäi vähemaks. Eestisse tulles osalesin Kõva Mehe jooksul, kus olin juba ammu tahtnud osaleda, kuid kunagi ei olnud sobinud kuupäevad. Rippusin terve raja sisuliselt Sander Vaheri ja Joosep Tammemäe järel. Oli tõsiseid raskusi nende tempos püsida. Umbes 2,5 km enne lõppu sattusin liidriks, tegin siis tempot ja isegi üritasin asfaldilõigul eest ära saada, kuid ma ei arvestanud sellega, et raja lõpp on täis erinevaid takistusi. Olin täiesti surnud ja hea, et üldse üle joone kolmandal kohal jõudsin.

Kõva Mehe jooksul silla all mööda jõge kahlamas

Kõva Mehe jooksu tulemused

Kõva Mehe jooksult hankisin endale hunniku vigastusi. Jõevette hüpates sain kannaluu põrutuse, terava oksaga sain parema reie eesmisse lihasesse paugu kirja (haav + põrutus), vasaku põlve juures valu. Kuus päeva hiljem teeb muret ainult kannapõrutus, mille tõttu ei saa 100% kõiki treeninguid läbi viia. Olen kasutanud uut seadet nimega Alter G, mis vähendab keharaskust kuni 80% ja laseb jooksuliigutusi teha. Haigusest on jäänud järele veel kerge köha. Sellelt foonilt üritan ma anda endast kõik, et 5.juuli MM sprindis väga hea tulemus teha. Elame-näeme.

Balti MV Leedus

Tavarajal etapi 15-16 alguses. Pilt: sportfoto.lt

EMV lühirajal välja väänatud jala ravimisega sai sisuliselt terve nädal tegeletud. Käisin kuus korda laserravis, tegin jalale külmaravi, viinakompressi ja kompressiooni. Natuke sõitsin rattaga ja kolmapäeval tegin esimesed arglikud sammud joostes, kokku 4,7km. Otse liikudes valu ei olnud, kuid küljele liikudes oli see täiesti olemas. Neljapäeval 7,9km, mille sisse mahtus ka 3 kiiremat lõiku staadionil (600-1:52; 400-1:11; 300-0:49). Jalg ei andnud nende lõikude ajal üldse tunda ja üleüldse oli kerge. Muidugi kohe, kui jalaga midagi külgsuunas tegin, siis valu oli olemas.

Reedel loksuti „imelisi“ Läti asfaltteid ja veel „imelisemaid“ Leedu kruusateid pidi modelile, mis asus kohe võistlusmaastiku külje all. Enne jooksu teipisin jala vastavalt oma teadmistele nii hästi kinni, kui oskasin. Jooksu ajal aga oli tunne, nagu oleks esimest korda kevadel metsa pääsenud. Igal sammul üritasin jalga kuidagi hoida. Mõnel korral tekkis ka ülesirutus, mille vastu ma teipida ei suutnud ja see valu oli vägagi ebameeldiv. Maastik ise oli mõnus, selline peitlik, kus päris otse minna ei saanud, kuid samas hea joostavusega. Kaardijoonis oli aga ülepingutatud (LIDAR-i liigne kasutamine).

model

Laupäeval oli tavarada. Rajal pikkust 15,7 km ja punkte 32. Teipimisega oli pisut probleeme, sain küll nõuandeid, kuidas võiks teipida, et ei tekiks ülesirutust, kuid teipimise teostamine niivõrd hästi ei läinud. Teipisin jala nii kinni, et achilleuse kõõlus jäi liiga surutud asendisse. Vahetult enne starti üritasin teipe natuke lõdvemaks panna, et üldse saaksin normaalselt joosta.

tavarada

Kui umbes 20-25 minutit oli joostud, siis tekkis selline tunne, et siit küll midagi ei tule, kuna joosta oli veel terve 1 tund. Sisuliselt tegelesin ma mitme sooritusega, kui muidu peab keskenduma ainult kaardilugemisele (kaardi ja maastiku kokkuviimine) ja füüsilisele poolele, siis minul oli ka pidevalt mõtted jala juures. Näiteks igal laskumisel tekkis väike kartus, et nüüd käib hüppeliiges taas välja ja kui läkski hästi kergelt väljapoole (teibid hoidsid), siis tekkis kohe valu. Hullemad hetked olid siis, kui tekkis ülesirutus, pärast seda tuli mingi aeg valu kannatada ja rahulikumalt joosta. Igatahes terve aja tuli mõelda rohkematele asjadele kui tavaliselt.

Pärast esimest joogipunkti (33 minutit) läks enesetunne paremaks ja jalad isegi liikusid natuke edulisemalt edasi. Tõsiseid probleeme oli kaardijoonise lugemisega, 1:15000 kaardilt ikka andis vajalikku infot välja lugeda. Näiteks etapil 13-14 olin järje ära kaotanud ja seisatasin. Tuli välja, et punkt asub metsaveotee peal, aga jooksu pealt minu silm seda üldse ei eristanud. Eriti palju aega andsin raja viimasel osal ära, kus keskendumine orienteerumisele kippus hajuma ja langesin mõned kohad tulemusterivis tahapoole.

Jooksin terve raja üksi, enamik rajast ei näinud isegi teiste klasside jooksjaid. Väike tempoabi oleks kindlasti ära kulunud. Vigu kogunes umbes 3:45. Lõpuks andis see mulle 7.koha, mis on parim individuaalne tulemus Balti MV-lt minu jaoks.

tavaraja tulemused

ülejäänud tavaraja tulemused

Pühapäeval oli teade, jooksin Eesti teises võistkonnas (koos Lauri T ja Uku-Lauriga) avavahetust. Jala teipisin pisut paremini ära kui tavaraja jaoks. Ilm oli kehv, taevast kallas ainult ämbritega vett. Alustasin rahulikult, lasin kiirematel minna ja siis hakkasin omas rütmis punkte noppima. Oma hajutusse jõudsin esimesena ja nii jäingi punkte esimesena noppima. Mingi hetk ilmus lätlane Jānis Tamužs seljataha, kuid ka kadus. Alles etapil 7-8 sõitis rong külje pealt sisse. Pidin tempot tunduvalt tõstma, et grupis püsida. Vaatepunkti minnes jäin natuke vea ja järskude laskumiste tõttu maha (valu jalas), kuid järgnevate etappidega oli olukord taas kontrolli all. 12-13 etapil jäin koos lätlase Andris Jubelisega kahekesi. Avavahetuse võidust sain ainult unistada, kuna lõpus oli taas pisut järsemad laskumised, kus tuli jala eest hoolt kanda, kuid 6-sekundise vahega andsin vahetuse Laurile üle, vahetult enne lõppu oli ka grupp end järgi imenud, nii tuli Sander kohe 2 sekundit minu selja taga.

teade

Olin rahul sellega, et andsin vahetuse üle liiderpundis, enamik rajast kulgesin üksi omas rütmis. Edasi läks teatevõistlus päris põnevalt. Lauri tegi oma vahetuses head tööd ja tuli neljandana välja, kohe Läti esimese võistkonna järel. Seega sai Uku metsa koos Edgars Bertuksiga. Võistlus tundus juba nagu läbi olevat ja heitlus medalitele lõppenud, kuid vaatepunkti tuli suure üllatusena Uku kolmandal kohal. Edgarsit polnud kusagil näha. Minut hiljem tuli Valgevene esindaja Yury Tambasov. Viimasel kaarel tegi Uku kahjuks suurema vea ja tuli üle finišijoone neljandana, 23 sekundit valgevenelasest hiljem. Kümmekond sekundit hiljem tuli ka kolmene grupp, kus tuli ka Edgars. Igatahes oli põnev teade.

teate tulemused

ülejäänud teate tulemused

Kokkuvõttes peab antud olukorras tulemustega rahul olema. Kui ma hetkel vigasena suutsin senised Balti MV parimad tulemused üle joosta – tavaraja 7.koht ja teate avavahetuse 2.koht, siis tahaks näha, milline võiks tulemus tervena olla. Jalgade teipimiseks kasutasin Medpoint-i (medpoint.ee) teipe, mis on sisuliselt sama head, kui suure raha eest ostetavad leukoplasti teibid, kuid palju parema hinnaga. Nüüd tegelen jala ravimisega edasi. Järgmise nädala keskel plaanin Soomes toimuvatel MK-del ja Jukolal osaleda.

EMV lühirada – 6.koht – raginaga

Olin tänavuse hooaja esimeseks Eesti meistrivõistluseks (lühirajaks) küllaltki hästi end liikuma saanud. Tundus, et teadsin täpselt, mida tegema pean, et platseeruda tulemustetabloo kõrgeimas tipus. Nii oli see ka raja esimesel poolel läinud laupäeval. Kõik sujus, võtsin raja alguses rahulikumalt, mida ma tavaliselt ei tee, kuna alustan kohe piirajas. Hoidsin jõuvarusid raja teise poolde, et siis enda kiirus ja vastupidavus maksma panna. Aga ei, see ei õnnestunudki, sest üheksandasse punkti jõudes käis parema jala hüppeliiges raginaga välja.

Valu söömas. Pilt Sander Lembra

Kohe käis peast läbi mõte, et nüüd on hea sooritus rikutud, mis tegelikult ka oli, kuid miski sundis mind esialgu kõndides, hiljem sörkides liikuma. Valu oli kohutav, kuid see ei takistanud edasi liikumast. Kui Kenny hakkas selja tagant lähenema (2-minutiline stardivahe), siis põhimõtteliselt jõudis lõplikult kohale, et siit ei tule midagi. Ei saanud ma jalaga korralikult tõugata ega ka astuda, kuid kuidagi ma jalgu edasi tõstsin. Mingi aja lonkisin Kennyga umbes samal kiirusel, kuid kuna ma täiskiirusel niikuinii liikuda ei saanud ja kõik käis läbi valu, siis jäin omas taktis sammuma.

Pilt: Sander Lembra

Kui Kenny minust mööda läks, siis oli mul tahtmine talle öelda, et anna nüüd hoogu juurde, muidu võid medalitest ainult unistada. Siiski otsustasin teist mitte segada, pärast läheb rütm jne paigast ära. Finišisse tulles olin aga siiralt üllatunud, et Kenny poodiumile tõusis selle kiirusega. Veel rohkem olin ma üllatunud siis, kui ma ise pärast suuremast valust toibumist tulemustetabloo juurde kakerdasin. Seal ilutses Kristo nimi kuuendal real. Tekkis küsimus, et mismoodi see võimalik on?! Ma ju 2/3 rajast liikusin samal kiirusel, millega liigun tavaliselt päevakutel.

Teatest loobusin kohe, sest ei näinud mõtet end lõhkuma minna. Õhtul käisin ka EMO-s igaks juhuks, et veenduda, et tegemist pole murruga – õnneks ei olnud. Nüüd panen külma peale, teen viinakompressi, kompressiooni, korra juba laserravi saanud ja üritan hoida väikestki liikuvust, et jalg ei muutuks kangeks. Eesmärk on järgmisel nädalavahetusel Balti MV stardis olla.

Ülejäänud tulemused 

teekond

Tartu Kevad – soojendus enne tähtsaid võistlusi

teise päeva viimane punkt

Neli nädalat võistluspausi sai läinud nädalavahetusel läbi. Kuna nüüd järgneva kuu jooksul on ainult tähtsad võistlused, siis Tartu Kevadel osalemine oli lausa hädavajalik, et oma võimete piiri tunnetada. Olen küll vahepeal päevakutel käinud ja natuke niisamagi metsas lonkinud, kuid kiireid liigutusi metsas pole vahepeal teinud.

Esimese päeva rada oli rohkem orienteerumiselementidega jooksurada, kuid see ei takistanud väikseid vigu sisse tulemast. Maastikul olnud väheste objektide tõttu tuli rohkem orienteeruda suuna järgi. Kolm suuremat viga tulidki kompassi mitte kasutamisest. Nendeks olid etapid 1, 10 ja 11. Muidugi 11.etapi lõpus olnud roheline oli vähe teistsugune, kui see kaardil on kujutatud. Raskeks hakkas rajal minema umbes poole peal. Ilm ju oli küllalti soe ja polnud harjunud nii kõrge intensiivsusega pikalt pingutama. Linnulennult tuli keskmine kiirus 4:55min/km, teekonda pidi 4:41min/km. Vigu tuli minuti jagu. 

1.päev

Teisel päeval pakuti aga palju tehnilisemat orienteerumist. Umbes 0,75km² peale oli rajameister lühiraja ära mahutanud. Alustasin kohe agressiivselt, et saada hea rütm sisse. Põhimõtteliselt saingi, natuke kobistasin 2.etapil, kuid edasi sujus kuni 8.punktini, kust alates hakkas vigu sisse tulema. Ilm oli soojem kui laupäeval ja see andis ikka korralikult tunda. Eriti raskeks läks pärast etappe 13-14-15, mäe otsas turnimine võttis nii pea kui jalad pehmeks. Etapil 16 olin nii soe peast, et hakkasin poole etapi peal tagasi minema, kuna arvasin, et olin punktist mööda läinud. Edasi 17-18-19 vigadega ja lõpus oli lihtsalt toores pingutamine. Kokku raja peale vigu 2 minutit. Ideaalne oleks muidugi, et vigu ei tulekski, kuid nüüd enne tähtsaid võistlusi on hea, et on millest õppust võtta, et antud vead ei korduks.

2.päev

Rohkem tulemusi, graafikuid, teekondi ja pilte leiab OK Kape kodulehelt.

Meeldiv oli orienteeruda täiesti uuel maastikul, mida varem pole kaardistatud. Tulemustest suuri järeldusi teha ei tasu, kuid hea on see, et kesise talve ja kevade järel olen siiski liikumas õiges suunas.

Jalad on püsinud terved, koormused on natuke tõusnud, nüüd viimane nädal oligi nii jooksu km mahult kui ka intensiivsuselt raskeim sellel kevadel. Nagu ka enne mainisin, siis nüüd edasi on ainult tähtsad stardid:

• EMV lühirada ja teade Unikülas
• Balti MV tavarada ja teade Leedus
• MK sprint ja sprinditeade Soomes Imatral
• Jukola Kuopios

Vahel tuleb leida uusi ärritajaid

Selleks, et end paremaks saada, ei pea monotoonselt kilomeetriposte maantee ääres lugema. Kuigi Tartus olles kipub see vahepeal nii minema. Aga kohe kui tekib võimalus linnamelust kaugemale saada ja enda keha jõul edasi liikuda, on selline tunne, nagu oleks paradiisi sattunud. Täna oli üks nendest päevadest. Kuna nii mina kui ka Kenny käime Pärnus koolis, siis tänase trenni tegime Jõulumäe kandis. Ja kuna mõlemal on natuke probleeme jalgadega, siis kombineerisime jooksu ja rattasõitu omavahel.

Läbisime põhimõtteliselt 25 km pikkust matkarada rattaga, lisaks ka muid haake. Kolmel korral viskasime rattad põõsasse ja tegime 10-15 minutit jooksu vahele. Matkarada oli nii vaheldusrikas, et tüdimust ei jõudnudki tekkida ja lausa lust oli end proovile panna. Trenn lõppes rullirajal kiiruskatsega ja lühikese MOBO tiiruga.

Nii saabki tugevaks!

Ilves-3 peakorraldajana

loom metsas

Aastaid olen osalenud võistlusel Ilves-3 ja jõudumööda aidanud oma kasvatajaklubil üritust läbi viia enne ja pärast enda jooksu. Tänavu võtsin suurema vastutuskoorma enda kanda ja olin peakorraldaja. Tegin seda, kuna nägin, et antud kevadist Eesti orienteerumise suurüritust on võimalik paremini korraldada. Teiseks suureks pinnuks silmas on/oli vähene osavõtjate arv. Alla 500 osavõtja on ikka väike number. Nüüd tuli küll osavõtjaid 547, kuid ka see number ei paku rahulolu.

teel nööriraja starti

Keeruline on esimest korda peakorraldajana kõik sujuvalt ära teha. Nii oligi tänavune Ilves-3 rohkem piiride kompimine ja alles järgmiseks aastaks saab suuremaid muutusi ellu viia, mis pakuks võistlejatele veel positiivsemat elamust ja võimaldaks järk-järgult võistlejaid juurde saada.

üks väike osa usinast korraldustiimist

riike ja toetajaid jagus

saunarõõmud

mõttevahetused

kõik on kontrolli all

selleks, et teada saada kuhu järgmisel aastal suunaviidad näitavad, on vaja kohale tulla

Neljas Jüriöö avavahetuse võit

ainuke kord kui  pildile jäin, pidin seisma jääma selleks

Olen Jüriööl jooksnud juba kokku 12 aastat, 2003 Kuressaares oli esimene. Proovitud on kõiki vahetusi ja alates 2007 aastast ei olegi oma vahetuse tulemustest kolme seast välja kukkunud. Mälu järgi peaks kohad olema nii: 1-2-1-1-1-3-1-1. Nüüd tuli siis neljas 1.vahetuse võit, 50 sekundilise vahega 2.koha ja 2:48 3.koha ees. Plaan oli avavahetus võita 2 minutiga, aga eesmärgi saab põhimõtteliselt siiski kordaläinuks lugeda, kuna vahetuse andsin üle suurema eduga kui seda on suutnud viimastel aastatel esimese vahetuse jooksjad.

Juhtohjad haarasin kohe stardi järgselt enda kätte ja üritasin hoogsa tempoga teisi väsitama hakata. Noppisin ilusti punktid ära ja juba vaatepunktiks oligi vahe kärisenud üle poole minuti. Võib ju arvata küll, et pimedas koos teistega oleks lihtsam joosta jne, aga tegelikult on üksi ees just parem olla, kuna siis ei ole segajaid ümberringi ja saab rahulikult omaette nokitseda. Teisel pool jõge hakkas järgmistega vahe veel rohkem suurenema, ainult punktist 11 välja minnes oli tulukest soos müttamas näha.

Kuid seal, kus kõik tundub lihtne ja edu juba suur, tuleb viga sisse. Etapil 13 jäi üle soo minnes suund võtmata ja lasin suure hooga teed mööda edasi-tagasi. Tulemuseks 1,5 minutit viga ja Lauri Tammemäe sai minust mööda. Nii võtsin esimest korda punkti kellegi järel, kuid õnneks ei kestnud see nali kaua. Juba järgmise punktiga, mis oli hajutus, sain uuesti eest ära. Sihile jõudes selja taha vaadates ei paistnud ühtegi tulukest tulemas, olin saanud vahe sisse, uuesti. Enam seda käest ei andnud ja sain Evelile vahetuse esimesena üle antud.

Jüriöö 1.vahetus

Teises ja kolmandas vahetuses tegid kahjuks nii Eveli kui ka Mati suuremaid vigu ja jäime natuke maha, kuid öises orienteerumises võib kõike juhtuda. Outi jooksis neljandas vahetuses taas Ilvese liidriks ja saatis Kenny metsa 6 sekundilise eduga Tammede ees. Kenny oli füüsiliselt peajagu üle, kuid hulganisti vigu ei lasknud pikalt eest ära minna. Finišijoone ületas küll esimesena, kuid kahjuks selgus, et Kenny oli võtnud hajutuspunkti vaatepunkti ja silla vahelisel alal. Tulemuseks tühistamine. Järgmine aasta paremini.

tulemused

ERR videouudis Jüriööst

poolik uudis Postimehes (video stardist)

GPS teekondade järelvaatamine (15 võistkonda)

      1 Kristo Heinmann      00:40.31[1]  
      2 Eveli Saue           00:34.19[9]   01:14.50(3)
      3 Mati Tiit            00:33.10[6]   01:48.00(3)
      4 Outi Ojanen          00:33.14[1]   02:21.14(1)
      5 Kenny Kivikas          Vale KP         Tühist

Pühapäeval käisin veel Riga Cupile lühirada jooksmas, maastik oli sama, mis 2009 EMV lühirajal ja teatel. Mõne tunni une pealt õnnestus tulemuseks saada tühistamine, võtsin vale punkti. Kuid maastik oli seda väärt, et sinna minna.

Riga Cup 2.päev

Riga Cup tulemused

Esmaspäeval sai Riia vanalinnas sprinti joosta. Magamatuse tunne oli veel kehas. Esimese punktiga tegin kohe 40 sekundilise vea, edasi hoidsin asja kontrolli all, kuid kiirus oli nadi võitu, jalad ei liikunud. Kuid luure sai sellegi poolest tehtud, Läti kandideerib ju 2018 MM korraldajaks.

Riia vanalinna sprint

Sprindi tulemused

Mis puutub vigastusse, millega olen vaevelnud, siis see on mul alles. Põhidiagnoosiks loeb paberilt „mujal klassifitseerimata pingemurd“. Lisaks leiab sellist juttu: „III MT luu proksimaalosas mõõdukas luusisene turse, tegemist on väsimusmurru eelseisundiga.“ Raviks on diclofenac ja D-vitamiin. Jooksukoormusi tuleb all hoida, pehmel võib natuke joosta, asfalt head ei tõota.