esmaspäev, 13. mai 2024

EMV sprint ja sprinditeade Haapsalus

Esimesed suvised meistrivõistlused peetud. Tammed olid Haapsalu tehnilisemaks joonistanud.

Minu füüsiline seis oli mõtlemapanevalt raske. Keha oli kuidagi lukus. Spetsialistiga olen üritan seda lahendada, kuid siiani on see õnnestunud ainult lühiajaliselt ja järgmisel hetkel on seis taas kehvapoolne. Kui ma ei oleks see kevad juba tundnud ja kogenud, et kuidas on kiiresti joosta, siis arvaksin, et vorm on lihtsalt see, mis ta on. Piltlikult on käsipidurid peal.

Sprinditeate vaatepunkt. Pilt: Tammed

Kui füüsiliselt on raske ja edasi liikumiseks peab justkui ekstra pingutama, siis fookus kaob soorituselt. Selle juurde veel lisada kastmeks segadust tekitavat korraldust, siis eksimused olid minu puhul laupäeval garanteeritud. Sooritus oli hektiline, kuid ikka pingutad lõpuni. Minuti jagu eksimusi. Lõppkoht ja kaotus oli esialgu kerge šokk, kuid tagantjärgi asjaolusid arvestavalt loogiline.

Tagatipuks sain pärast võistlust kogeda tugevat peavalu 4-5 tundi, mis viis mõtted selleni, et pühapäeval sprinditeadet ma ei soovigi joosta, kuna sellega lõhuksin oma keha veelgi. Pink oli lühike ja võrdväärset jooksjat asemele polnud panna, seega ma ikkagi läksin joonele. Hoidsin teist positsiooni, kiiremate vastu polnud taas jaksu. Plaaster haavale oli tiimi jõudmine tugevale teisele kohale. Hea, et niigi läks. Kas tegin endale liiga? Ei tea. Kas tegi paremaks? Vaevalt. Tuleb spetsialistide abiga edasi pusida ja leida lahendused.

Võistluse koduleht

Inviduaalne sprint


Sprinditeade



Hõbedane tiim


See aasta veel EMV-d:

8.juuni lühirada - Hintsiko - lennata Varstu lennuväljale

9.juuni teade - Hintsiko

31.august öine - omad joped teavad kus toimub

7.september tavarada - Küti - 20 aastat puhanud maastik, tõotab huvitav tulla

8.september veteranide teade - Küti - kui on kellega joosta

21.september pikk rada - Soontaga - ei osale, kuna kahjuks korraldajad/EOL ei vaata rahvusvahelist kalendrit, 5 päeva hiljem on MK tavarada Soomes.



Sprindi finiš. Pilt: Tammed.

esmaspäev, 6. mai 2024

10Mila - 9.koht

Parma mehed

Esimene kahest suurest teatevõistlusest on peetud. 10Mila, mis tänavu tänu oma pikkusele võinuks olla ka 8Mila. Varasem kontseptsioon oli pea peale keeratud. Kui varem joosti teatevõistlus ühes jutis, pimedus saabudes alustati ja 10 meest läbisid riburada oma vahetuse kuni kõik said oma vahetusega hakkama. Nüüd oli võistlus poolitatud. Esialgu soojenduseks toimus selline tavaline Viestiliiga pikkune osa, kus oli kolm vahetust ja see kõik toimus valges. Seejärel jäi võistlus pooleli.

Võistluskeskuse ülevaatus

Finišisirge testimine kaks päeva enne võistlust

Suurperele süüa ostmas

Kaks päeva enne võistlusi toimunud ühistreening

Pimedas teatevõistlus jätkus ja mindi kolmanda vahetuse järgsest seisust tagaajamisele. Nii siis juba traditsioonilisel viisil lõpuni välja. Meestel polnud siis pimedas lampide valgel ühisstarti, võistlusel oli mitme tunnine paus ja lisaks olid vahetused palju lühemad kui seda varasemalt on olnud. Miks nii? Naised tahtsid ka pimedas joosta ja said ka ühtlasi ühe vahetuse juurde. Ka naistel poolitati võistlus, esialgu kaks vahetust pimedas ja hommikul valges ülejäänud kuus. Kõik õige, kuid meeste võistlust polnud vaja selleks kohitseda. Vot sinnani on Rootsis feminism ja võrdõiguslikkus jõudnud. Et üht paremaks teha, peab teisel halvemaks tegema. Ei tea millega korraldajad mõtlevad. Päris õigete sõnadega seda kõike seal avalikult ei kommenteeritud, kardetakse ilmselt häbistamist jms.

Kuid võistelda tuleb selles, mis antakse ja kuna 10Mila on Soome klubi jaoks Jukola järel tähtsuselt teine teatevõistlus, siis süüakse seda, mis on menüüs. Minu võistkonnal läks hästi. Esimese kolme vahetusega olime heas olukorras ja saime pikale ööle heas rongis. Öö jätkus stabiilselt ja viimasele vahetusele minnes tundus olukord isegi liiga hea. Läksime viimasesse vahetusse viiendal kohal, neljas koht käeulatuses. Hea mitu võistkonda tagant ka ohustamas. Maailma tipud pusisid omavahel. meie mehel kahjuks polnud kõige parem päev, kuid sellegipoolest lõpetasime tugeval üheksandal kohal. Eelmine aasta olime kohal kolmteist ja kümme meeskonda kutsutakse poodiumile.

Jääme orienteerumise juurde

Minu auks oli joosta ööpimeduses kuuendat vahetust. Kohal kaheksateist läksin metsa, oli konkurente nii ees kui ka taga. Vahetuse pikkus oli lühirajalik, seega toimus intensiivne andmine. Teise punktiga tegin suhteliselt kontrollitud vea ja raiskasin 25 sekundit, õnneks järgmise etapi hea teostuse ja kiirusega silusin olukorra ja ei jäänud olemasolevast pundist maha. Muidugi kaotasin võimaluse veel omakorda eesolevaid jooksjaid püüda. Kuna keegi ei teadnud, kas ja kuna hajutused on, siis pusiti oma peaga, kuid grupp püsis enam-vähem koos.

Alles teel üheksandasse mindi eri valikuid ja tagantjärgi saab öelda, et siis tulidki raja kõige keerulisemad punktid. Olin ise täiesti kaardis kinni ja sain ilusti hakkama. Teel kolmeteistkümnendase mindi taas eri valikuid, kuid pidasin ise taas mõistlikuks võimalikult pikalt teed kasutada. Viimaste punktide poole üritasin oma mikrovalikuga põllul neist mööda saada, kuid edutult. Kuid lõpusirgel mul veel jõudu oli ja läksin nii mitmestki mehest mööda ja andsin vahetuse üle kohal kaksteist.

MS Parma 1.võistkonna tulemused

Teekond

Eelmine aasta oli mul ka lühem vahetus, kuid siis sain täiesti üksi joosta. Jukolal eelmine aasta sain ka enamus rajast üksi pusida, kuid nüüd oli enamus aega keegi kusagil läheduses. Mõnus oli nii mees-mehe vastu pimedas joosta. Samas sai vahepeal täiesti oma peaga orienteeruda. Võib ilmselt ka öelda, et see oli minu parim sooritus, mis ma kunagi 10Milal olen teinud. Oma vahetuse neljas aeg, +1:12 parimale (Linne) ja natuke võtsin liidrilt ka aega tagasi. Kusjuures Linne tüüp sai meie grupist tänu sellele minema, et temal oli selgelt lühem hajutus kümnenda punkti juures. Seega pole paha.

Saab aasta esimese suurteate kordaläinuks lugeda. Klubi parandas oma kohta, samas näitasime, et suudame ka veel rohkem eespool toimetada. Järgmine samm on juba ise teadet dikteerida.

9.koht

esmaspäev, 22. aprill 2024

Jüriöö Sakus - üldvõit + avavahetuse võitude rekord

Võidukas Peko tiim

Traditsioone on vaja hoida ehk siis kevadine Jüriöö toimus taas ja sellel korral Mercury vedamisel Sakus. Kusjuures edukaks nii Peko kui ka minu enda jaoks. Isiklik ambitsioon ei rikkunud võistkonna üldtulemust, kuna rändkarikas tuli ilusti koju. 

Isiklik ambitsioon oli lõpuks avavahetuse võitude arv viia lõpuks kaheksani, et seda ei peaks enam jagama. Kõik sai alguse 2007, kui kevadel veel 17aastasena tulin esimest korda avavahetusest esimesena välja. Olin varem juba esimest vahetust jooksnud, kuid vigadega pundist maha jäänud. Mäletan, et uurisin ja analüüsisin varasemaid Jüriöö jookse ning sisemine põlemine viiski lõpuks võiduni. Vaatepunktis olin veel umbes positsioonil 5, kusagil 30 sekundit maas. Keegi hõikas pealtvaatajatest, et "näidaku ma neile vanameestele". Näitasin ja võitsin, andsin esimese intervjuu Lembitu Kuusele.

Järgmine aasta Padisel (2008) rikkusid korraldajad avavahetuse võidu. Olin 5 sekundi jagu enne viimast punkti liider, kuid korraldajad polnud punkte üles äratanud. Pidin tagasi minema ja uuesti märke tegema, konkurent sai sellega järgi ja jooksis lõpusirgel mööda.

Noor mees ei andnud alla ja juba järgmisel kahel aastal Kilingi-Nõmmel (2009) ja Tõrvas (2010) tulid taas avavahetuse võidud koju. Keilas (2011) jooksin viimast vahetust, tõstsin võistkonna viiendalt kohalt teiseks. Vastseliinas (2012) jooksin esmakordselt kolmandat vahetust, vahetus teisena üle antud. Elvas taaskord kolmas vahetus, tõstsin neljandalt kohalt liidriks, ühtlasi tuli esimene üldvõit.

Nelijärvel (2014) tulin vanade liistude juurde tagasi ja jooksin taas avavahetust. Ainult metsas orienteerumine sobis ja tuli taas 1.vahetuse võit, juba neli purgis. Alatskivi (2015) oli üks ebareaalsemaid pingutusi, kuna siis olin niimoodi vigastatud, et jooksmine oli vähese treenituse pärast piin, kuid samal nädalal ühe jooksutreeningu pealt keerasin taas avavahetuse mängu enda kasuks.

Loksa (2016) sain ausal teel ise loputatud ja andsin kolmandana esimese vahetuse üle. Tallinn (2017) ja Tartu (2018) sain taas võidulainele, ühtlasi ka üldvõidud. Seitsmenda avavahetuse võiduga tõusin Tiit Taliga esimese vahetuse võitude arvu jagama.

Viljandis (2019) puhkasin Jüriööst  ja Jüriöö minust, olin samal ajal Soomes võistlemas. 2020 ja 2021 Jüriööd kahjuks ei toimund koroona pärast.

Kärdla (2022) jooksin viimast vahetust ja tõin võistkonna ankrumehena võidule. Narvas (2023) olin taas viimast vahetust jooksmas, kuid pidin konkurendi paremust tunnistama ja leppima teise kohaga.

Ja nii jõudiski lühidalt võttes järg Saku (2024) kätte, kus võitsin kaheksanda avavahetuse võidu. Nüüd on rekord minu käes ja jääb nii päris pikaks ajaks. Kes teab, äkki nihutan seda piiri veel kaugemalegi. Saku polnud ainult minu pidu, kogu võistkond jooksis hästi ja lõpuks taas üldvõit. Minu jaoks juba viies üldvõit.

Värskeid emotsioone jagamas ERR-le

Paar sõna Saku Jüriööst:

Ainsaks tõsisemaks konkurendiks pidasin Tammede esindajat Martin Vilismäed. Enne starti juba teadsin, et tema kiirus on linnavahel minust parem. Seega pidin oma taktika vastavalt ka valima. Läksin stardist kohe hooga minema, et esimese metsatukaga väike vahe sisse saada. Edasi linnavahel pidin lihtsalt kannatama ja Martinin elu raskeks võimalikult raskeks tegema. Pidin piiri peal pingutama, kuuenda punkti eel oli Martin natuke vahet vähendanud, kuid suutsin punkti niimoodi ära võtta, et ta ei märganud seda ja sain minema. 

Tagant enam ühtegi tuld ei välkunud, pingutasin omaette edasi. Kusagil enne vaatepunkti hakkasin nägema mini raja tulesid, mis hakkasid mängu segama, kuna ühel hetkel ei saanud ma olla kindel, et olen ma üksi ees või mitte. Vaatepunktis anti mõista, et niisama ei saa midagi, vahe väike ja vaja lõpus ka pingutada. Viimane kaar oli nii tehniliselt kui ka vaimselt paras väljakutse. Pärast kiiret linnajooksu oli tihedas metsas jooksmine jube aeglane ja tekkis tunne, et koguaeg kusagil kinni. KP 16 ja 17 sain väikese kobinaga kätte. KP 18 läks täiesti lappa ja ei saanud kaevikutest aru, millegi järgi paika ka ei loe, kuid kuidagi minutise ukerdamise järel sain minema sealt. Samal ajal näen mingit valgus peale tulemas. KP 20, 21 hästi, 21 muidugi läbi kõige tihedama metsa. KP 22 täielik kosmos, maastik pea peale keeratud, kaardil ka midagi, kuid kokku ei pane, lisa 40 sekundit ajakulu. Sealt juba finišisse intervjuud andma. Martin tuli pärast esimest intervjuud, kolmas koht pärast teist intervjuud.

Teekond

Tulemused - siin seisavad need kauem kui reeglina võistluse kodulehtedel

Mis on siis võidu valem?  Jookse nii kiiresti, et endal on ka paha olla. Pärast kommenteeri mikrofoni, et kui raske see kõik oli. Võistkonnakaaslastele ütle kuidas tegelikult peab tegema. Naudi võistlust ja mine poodiumile.                                                                           

Metsas näeme!

Võistluse koduleht

GPS show

Tulemuste otselink

ERR videouudis

Kõik või mitte midagi



teisipäev, 13. juuni 2023

Porvoo Jukola minilaager

Esialgu kodus Jukola vana kaarti vaadates tundus, et ei ole tulemas väga keeruline Jukola ja tekkis juba mõte, et mis ma ikka sinna treeningmaastikele lähen. Õnneks sai nüüd pärast Šveitsi laagrit nädalavahetusel üle lahe reis ette võetud ja tagantjärgi väga rahul, et sai ära käidud. Kodus kaardil tundusid asjad lihtsamad, kui see oli reaalsuses kohapeal.

Keskus oli juba suures osas püsti.

Värav ka valmis või siis antud juhul pildiraam.

Niiöelda minilaager sai tehtud ainult kahe päevasena  ja kokku neli treeningut. Mõlemal päeval kaks, üks neist natuke tempokamalt. Keha polnud veel Šveitsist taastunud või õigemini veel eelmine nädal oli üks osa kolmenädalasest suurema treeningmahuga treeningtsüklist. Nüüd Jukola nädalal sisuliselt magan jalad seinapeal. Midagi ikka teen, kuid numbriliselt ei tule siit suurt midagi.

Porvoo kandi metsades ei mäleta, et oleksin käinud, küll aga 2016 suvel toimus päris keeruline Huippuliiga sprint Porvoo vanalinnas. Nüüd toimub Jukola Porvoo keskusest 10 km kaugusel ja maastik asub nii metsas kui see on võimalik. Selle ilmekaks tõestuseks on tänavu tähistatud lõike rajal kõigest 500 meetri jagu.

Neljalt treeningult sain mitmeid õppetunde, mis aitavad Jukolal paremini hakkama saada. Siin neist mõned:

  • Kindel number üks oskus on suund - lihtne on reljeefi jälgides vales suunas minema panna, seda nii tiheda kui ka laugete vormide vahel.
  • Maastikul palju kive
    • Neist meeldivaimad on avakaljud, mitte väga suured alad, kuid küllaltki selged ja väga hästi joostavad. Kui on valida, kas minna mööda nõlva või tõusta paar joont mäe peale, kus on avakalju, siis avakalju on reeglina kiirem,
    • Eri suuruses kivid, millest kõik pole kaardil. Vahet tasub teha suurel kivil ja väiksel kivil. Suur kivi on ikka selline megakivi, mis paistab kaugelt silma. Väike kivi on ka tegelikult päris suur, treeningkaartide legendis hakkavad kivide suurused alates 1,6 meetrist. Ehk siis kõik väiksemad "pudinad" ei ole reeglina üksikute kividena kaardil.
    • Viimase treeningu stardis olev väike kivi.


    • Leidub nii kivikülvi kui ka tihedat kivikülvi, mida võimalusel tasub vältida, eriti pikki nõlva joostes. 
    • Treeningkaardil oli ka hiiglaslikke kive, mis kaardistatakse vastavalt tema kujule.

Kolmanda treeningu punkti number 49 juures olev megakivi.

    • Ehk siis kive on igas vormis ja hüppeliigesed väänduvad igas suunas. Mina teibin jalgu niikuinii igal metsas orienteerumisel, kuid nüüd läheb päris mitu kihti juurde.
  • Sood kuivad ja reeglina hästi joostavad.
  • Helerohelised olid hästi joostavad, tumerohelised olid kuusetihnikud, kus pidi vaeva nägema, et läbi saada. Kui paartuhat sportlast läbi on seal läinud, siis on ka sealt lihtne läbi minna.
  • Raiesmikud olid hästi joostavad.
  • Punkti tähised olid peidus ja üht korraldajate pilti vaadates on suur tõenäosus, et objektile minnes on enne näha punkti pukid kui tähis.
Puugid olid metsas täiesti olemas või siis vähemalt üks, kes reisis pühapäeval Tallinnasse ja leidis oma lõpu päikeseloojangu ajal.

Vahetus mida Jukolal jooksen on juba teada, kuid suurt saladuseloori veel pealt tõmmata ei saa. Nii palju saan öelda, et sama vahetus ei ole, mis oli Tiomilal.

Võistlust saab jälgida YLE pealt soome keeles või siis IOF LIVE-st, kus on inglise keelne ülekanne.

Venla start laupäeval 14:00 ja Jukola 23:00

Jukola koduleht

Kollasega märgitud treeningkaardid käidud, oranž jääb reedeks ja lilla ala jääb magustoiduks.

Minu tehtud vigadest võib ilmselt aimu saada, et mis kohad on need, mis võivad raskusi valmistada.

Esimene treening. Kõige lähem võistlusmaastikule.

Teine treening.


Kolmas treening

Neljas treening


Juhuks kui vaja konksus olla, siis selja tagant näen niimoodi välja. Pildil tegelikult ei paista välja, kuid tegelikult on selle mustika ja sambla all eri suuruses kivid, mille vahele oma jalg tuleb sobitada.


esmaspäev, 12. juuni 2023

Viimased MM katsevõistlused Šveitsis

Pärast lühiraja võistlusi joostud treeningul avanes keset rada selline vaatepilt.

Maailmameistrivõistlusteni on jäänud kõigest kuu ja just sain tehtud ühe lühikese, kuid samas intensiivse ja õpetliku laagri. Iga MM on oma nägu ja nii üritasin ka mina saada tänavuse Šveitsi MM maastikutüübist aru. Laagrit ennast oli seitse täis päeva, lisaks reisipäevad, kus trenni ei teinud. 

Laager koosnes sisuliselt kolmest osast:

  1. 3 päeva maastikega tutvumine
  2. 2 lühirada nädalavahetusel
  3. lisa 2 päeva, kus orienteerusin nii palju kui jõudsin

Esimese kolme päeva treeningute tegemine oli kõige suurem väljakutse. Kuna nädalavahetusel olid võistlused, siis ei tahtnud päris tühjaks end maastikega tutvudes treenida, et ikka jaksaks võistlustel joosta. Samas treeningud olid head ja põhimõtteliselt sai käega löödud värskuse hoidmisele, kuna mõistsin, et parem on neid treeninguid maksimaalselt ära kasutada ja et võistlustel mängib suuremat rolli niikuinii tehniline sooritus, kui füüsiline võimekus.

Esimesel päeva maastik polnud kõige suurem, kuid oli paras väljakutse esimeste seas seal metsas orienteeruda. Läbitavus oli raske võitu ja rajal olles tulid eelmise aasta välismaa virisejad meelde, kes Rakvere EM maastikku nimetasid ilgeks roheliseks võsaks ja et kunagi enam tagasi ei tule. Nüüd soojenduseks tehtud treening oli kohati rõvedus kuubis. Igast eriilmelisi põõsaid, mõni torkis rohkem, mõni vähem, nädal hiljem tulevad veel mõned okkad kehast välja. Sarapuu võsa ei olnud mitte diagonaalis püsti, vaid risti nagu tõkkepuud. Oli huvitav ja kuna see treening oli majutusele lähedal, siis sai õhtuse jooksu ajal osa rajast uuesti joostud ja teevalikuid testitud ning peab tõdema, et maastik oli vahepeal ilusamaks joostud.

Sissejuhatav treening.

Esimese treeningu kaardi perve pealt üle oru paistis ka teise lühiraja võistluse maastik. Pildil siis vasakus servas olev metsamassiiv küla ja lageda vahel.

Teisel päeval oli väheke pikem orienteerumine kavas. Kolm lõiku, mis kõik algasid umbes 50 meetrise tõusuga. Rajad olid küll korraldajate poolt lõikudena planeeritud, kuid tegin need rahulikus treeningtempos. Mets oli enamuses hästi joostav ja rajad huvitavad. Kokku sai kella järgi 490 tõusumeetrit võetud.

Rahulikus tempos joostud kolm lõiku.

Kolmandal päeval oli kavas 2003 MM lühiraja maastik, mida sai isiklikult ka 2017 külastatud. Sellel korral olid teed kaardilt ära kaotatud. Nii rada kui ka maastik olid niivõrd keerulised, et pidevalt tuli valvel olla. Üritasin kohati ka natukene kiiremini joosta, kuid see ei kippunud õnnestuma, kuna tuli näpuga reljeefis järge ajada.

MM 2003 lühiraja maastik. Kaardilt teed on ära võetud.


Nii teise kui ka kolmanda päeva õhtul sai niisama tasasematel alades jooksmas käidud, et samm päris töntsiks ei läheks ainult metsas orienteerudes.

Neljandal ja viiendal päeval ehk nädalavahetusel oli katsevõistluste aeg. Mõlemad stardid olid lühirajad ja pärast ühte puhkepäeva oli võimalus ka tavarada joosta, kuid sellest mina osa võtnud. Katsevõistlustel osalejaid oli nii palju, et võistlejad oli pandud startima kahte eri klassi.

Maastik, kus esimene lühirada toimus on kindlasti üks erilisemaid ja tehnilisemaid maastikke, kus olen lühirajal võistelnud. Kuna antud maastik asub juulis toimuva MM võistluskeskuse lähedal, siis varasemalt arvasin, et seal joostakse näiteks lühiraja finaal. Ka seal sai põgusalt jooksmas käidud 2017 ja mälestustes oli tegemist väga katkise maastikuga, kus kunagi on pinnas mööda suurt orgu alla vajunud.

Esimese lühiraja teekond.

Raja esimese kolmandiku läbisin kenasti, võiks isegi öelda, et arvestades tehnilist raskusastet, siis enda kohta ideaalselt. Teisel kolmandikul hakkas väikseid eksimusi sisse tulema ja viimasel kolmandikul juba suuremaid kaari. Ei midagi ekstra suurt, kuid ilma selge plaanita ja täpse teostuseta lihtsalt kohale ei jõudnud. Tegemist ei ole maastikuga, kus punktid ise vastu  tulevad. Raja teise poolega läkski 2,5-3,5minutit minema, kuid tegemist on heada õppetundidega MM-i silmas pidades.

Esimese lühiraja Eesti meeste tulemused.

Ülejäänud sportlaste GPS-d, kes on need julgend üles laadida. LINK

Startisin teiste Eesti meestega võrreldes ees otsas ja lohadest nii palju kasu ei saanud, kuid sellest olenemata tuli enam-vähem sooritus. Huvitav oleks olnud näha, et mis kiirusega oleks siis suutnud seal orienteeruda, kui oleks kellegagi koos saanud joosta. Kusjuures kuna start oli palju kõrgemal, siis tegemist oli allamäge lühirajaga, kus tõusu kogunes 200 meetrit ja alla sai joosta 325 meetrit.

Teine lühirada, pühapäeval, oli täiesti teistsugusel maastikutüübil. Maastik ise asub küll MM keeluala teisel küljel, kuid pakkus täiesti teistsugust väljakutset. Sai rohkem nõlval orienteeruda. Kui laupäevane rada oli selgelt allamäge, siis teisel lühirajal oli tõusu ja laskumise vahekord rohkem tasakaalus, tõusu 360 meetrit ja allamäge 400 meetrit.

Keha oli suhteliselt hapu olemisega, tehniliselt oli küll vähem kribum orienteerumine, kuid see ei tähendanud, et see lihtsam oleks olnud. Nõlval orienteerumine ja paari joonega "laugemate" alade vahel pusimine omaette kunst. Eestist tulnuna ulme, eriti kui 5 meetri joon on 5 meetri joon, kui mitte rohkem.

Teise lühiraja teekond


Rajal oli väga häid hetki, kuid oli ka selliseid väiksemaid viperusi, aga kuuendasse läks asi käest. Olin just viiendasse laskudes hüppeliigest väänanud (teibitud) ja võtsin laskumist rahulikumalt. Võtsin üldsuuna järgmise punkti suunas, ootasin kuiva oja ületust, kuid kuna seda ei tulnud, siis arvasin end olevat sellest kõrgemal. Tagantjärgi selgus, et see oli kuiv ja poolde põlve ulatuv kannaga tõmmatud kraav. Panin 1,5 minutit magama. Muidu peaaegu pooltel etappidel leidub midagi mille kallal norida ehk siis õppematerjal.

Teise lühiraja Eesti meeste tulemused

Ülejäänud sportlaste GPS-d, kes on julgend need üles laadida. LINK

Mõlemal lühirajal oli tempot aeglustavaks põhjuseks lisaks väsimusele ka parema jala tagareis, mis juba Tiomilal andis tunda. Loodetavasti kui enne Jukolat on koormused alla lähevad ja manuaalterapeut mind paika aitab sättida, siis probleem laheneb.

Teise lühirajaga sai võistlemine minu jaoks läbi. Õhtul sai juba trennilainele tagasi mindud. Läksin samale maastikule tagasi, mida sai teisel päeval külastatud. Esimeses osas üks teise koondise lühirada ja teises osas jooksin teisel päeval mitte nii hästi välja tulnud etapid uuesti või siis katsetasin teisi rajavalikuid. Esimesel korral sai päris mitmed etapid kindla peale joostud, kuid paar päeva targemana ja julgemana võis juba rohkem otse liikuda. Energia poolest oli paras kivist välja pigistamise tunne, õnneks aju töötas.


Sama treening, mis laagri teisel päeval, kuid sellel korral sujuvamalt ja teisi valikuid.

Lõigutreeningu K-punktis.


Kuuendal päeva hommikul jooksin esimese lühiraja võistluse uuesti. Kiiresti joostes oli maastik kuidagi arusaadavam või siis hakkas kaardiga jooksmisest väsimus tekkima. Kuigi rada oli kümneid kordi läbi analüüsitud, siis võis ikka mõnel etapil täiesti segadusse sattuda, punktikohad ei olnud ka mitte kuidagi tähistatud, lohas järgi võis ainult aru saada. Võistlustega päris punktist punktini loha polnud tekkinud, kuid neid kohti oli päris palju, kus maastiku läbimine oli palju mugavamaks muutunud. 

Õhtul külastasin taas 2003 MM lühiraja maastikku, sellel korral ka itta jäävad osa. Pärast hommikust tehnilise orienteerumise pommi tundus õhtune maastik mõnusalt tehtavana. Kui maastiku lääne poolne osa on pigem kuus/männi mets, siis ida poole osa natuke madalamal ja seal lehtpuud (enamuses pöök). Korralik lehtede sahistamine. Enda rajal punkte polnud, kuid teiste koondiste tähiseid sai küll nähtud.

2003 MM lühiraja platsi üks osa.


Seitsmendaks ehk viimaseks treeningpäevaks jäi magustoit. Tegemist on sellise platsiga, mida võib külastada ainult korra kuus. Vähemalt sellised on MM korraldajate poolsed juhised, algpõhjuseks ilmselt looduskaitselised süüd. Aga kui ainult üks kord, siis tegin nii, et veetsin seal natuke pikemalt aega. Tegin kaks treeningut paari tunnise pausi pealt.

Maastik, mis oli väärt ühte päeva.

Kaardil esimesest punktist kagus asuv koobas. Kaardi järgi asub ise koobas orvandis, aga reaalsuses mitme suure kivilahmaka vahel ja orvand isegi ei paista välja. 

Maastik ise asub taas MM keeluala servas ja jääb kirdesse. Iga treeningmaastik MM keeluala kõrval on täiesti eriilmeline ja nüüd viimaseks treeninguks jäänud maastik esindab koos esimese lühiraja maastikuga seda keerulisemat poolt. Alguses jooksin kaardil olnud raja ja siis teiseks ringiks leidsin netis ühe raja, mida siis veel keerulisemaks ja pikemaks venitasin. Tähiseid polnud siis kummalgi rajal, kuid päris paljudes kohtades oleks neid soovinud. 

Maastik oli igas mõttes raju, palju väikseid detaile, millest igal etapil pidi leidma just need sobivad, et etapp sujuvalt läbida. Maastik on üle külvatud väikeste tipukestega, kividega, tippude vahel olevate lohkudega, lisaks eri astmes lagedad ja rohelised. Ja see polnud veel kõik, sellele kõigele keeras vindi omakorda otsa veel asjaolu, et see kõik asus ühel suurel nõlval. Kõik lohud polnud alati kaardil, kuna ilmselt kaardijoonistaja pidi midagi kaardilt ära jätma, kuna kõik lihtsalt ei mahu peale. Nii võis olla tippude vahel selliseid sügavaid lohke, kus võis mitu autot ära peita. Leidsin ka selliseid kohti, kus tundus, et kaardijoonistaja lihtsalt oli loobunud kaardistamisest ja oli kaardile oli lihtsalt midagi pandud, kuid reaalsust päris hästi ei kajastanud.

Sellega sai lühike, kuid intensiivne laager tehtud. Programm sai niivõrd intensiivne, et võtab tükk aega, et see kõik korralikult ära seedida. Ideaalis võinuks sellise programmi hajutada 2-3 nädala peale. Üks osa on füüsiline, millest tuleb kergemini välja, kuid just tehniline pool on see, millest läbi närimine võtab oma aja. Esmased analüüsid on muidugi tehtud, kuid nüüd lõplikud järeldused ja kõikide pusletükkide kokku sobitamine MM-ks on põhiline osa, sest see oligi põhjus, miks sai selline laager ette võetud. MM-ks. Igaljuhul põnev väljakutse, on mida järgmised kuu aega mõelda ja teha.

Minu eesmärk on MM-l lühirada, eeljooks toimub 12.juuli ja finaal 15.juuli. Enne muidugi peab EOL mind koondisse määrama ja kinnitama. 16.juuni on ametlikult nimeline registeerimine korraldajatele, seega selleks hetkeks peaks asjad selged olema. Ise loodan, et see ka juhtub, kuid ajalugu on näidanud, et EOL-st võib igasugu üllatusi tulla. Šveitsis tehtud sooritused peaksid piisavalt mõjusad olema lühiraja jooksmiseks. Loodan parimat!


Laagri viimane hommik ja täiesti juhuslikult istun suunaga otse MM lühiraja maastiku suunas.

MM keeluala keskel asuv Caumasee järv.



Kohalik mägioja vann. Siin sai laagri esimesel ja viimasel hommikul keha üles äratatud.

Seal kandis vaadete üle nuriseda ei saa.