Märtsi kokkuvõte ja intensiivsuse kasv aprillis

Viimane kuu on olnud suhteliselt rahulik. Rahulik just selles suhtes, et reisimist kui sellist on olnud hästi vähe. Muidugi see on vajalik, et enne tõelise võistlushooaaja eel akusid laadida.

Kuus oli siis 31päeva, sellest kuuel päeval ei teinud midagi. Ülejäänud 25päevaga kogunes trenni 46:23. Jooksukilomeetreid kogunes 299km ,suusatamist 150km, ujumist 3km(üks trenn), orienteerumist 40,9km.

Orienteerumist hakkab juba sellest nädalast jõudsalt juurde tulema. Tuleval nädalavahetusel on plaan minna Lätti võistlema, kuna Eestis see kahjuks võimalik ei ole. Kuid see on vaid lühike sissejuhatus aprilli orienteerumises. Nimelt kogu aprilliga tuleb mul kokku kolm öist teatevõistlust: Kevätyönviesti, Tiomila ja Jüriöö.

Jõulumäe laager

13-18märts toimus järjekordne noorte- ja juunioride koondise koosviibimine. Laager oli väga omapärane ja igavust polnud võimalik tunda. Mina isiklikult arvan, et see oli koondise kõige asjalikum laager viimase nelja aasta jooksul.

1.päev
1:56, 28,5km suusatamist vabatehnikas - Jõulumäe suusarajad on ikka imelised, ma polnud kunagi varem seal suusatanud. Seal oli 5km kunstlume rada ja seda oli minu jaoks küll ja küll. Rajal oli kolm üsna suurt tõusu ka, nii et raskuse üle kurta ei saanud.

2.päev
Hommikujooks 0:14, 2,8km - Üsna kerge oli hommikul kell 7:45 üles ärgata, viimased kuud olen ma maganud vähemalt üheksani.

Hommikune trenn - soojendusjooks 3,4km, 0:19; 5,6km,0:33 orienteerumine(edasi-tagasi jooks ilma kompassita, kokku 7kp). See oli esimene intensiivne trenn.

Õhtune trenn - Akenorienteerumine Jõulumäe kaaridil(iga punkti ümbert oli näha mingi osa) 6,8km, 0:54.
Rahulikus tempos. Väike lõdvstusjooks 3,2km, 0:19.

3.päev
Hommikujooks 0:12, 1,9km.

Hommikune trenn - soojendusjooks 3,1km, 0:16; teevalikutrenn Võiste kaardil. Kokku oli kolm punkti, igasse punkti pidi tegema kolm varianti(vasakult, otse, paremalt). Punkti tuli joosta nii kuidas jaksad ja tagasi rahulik sörk. 1:20, 10,9km. See oli siis teine intensiivne trenn ja mulle meeldis see väga, aga oleks veel rohkem meeldinud, kui metsaalune oleks lumest puhas olnud. Lõdvestusjooks 3,1km 0:18.

Õhtune trenn - soojendus - jooksuharjutused - lõdvestusjooks 1:11, 10,2km.

4.päev
Hommikujooks 0:15, 2,8km.

Hommikune trenn - enne seda trenni joonistasime kõik Rannametsa maastikul kaarti. Ala suurus oli 200*400m ja selle joonistamiseks oli aega 45min. Põhimõtteliselt minul õnnestus see suhteliselt hästi kui vaadata lõpptulemust. Kahtlemata oli see väga kasulik ettevõtmine. Trenn ise oli Rannametsa reljeefikaardil ilma kompassita rada. Ilma kompassita tekkis ka üks tõrge, kus mul õnnestus 90kraadi punktist vales suunas välja joosta. Aga muidu küll reljeefiga probleeme ei tekkinud. 0:53, 6,4km. Lõdvestusjooks 0:13, 2,6km.

Õhtune trenn - 1:41, 8,7km. Soojendus - hüpped kergel tõusul - kerge sörk - hüpped järsemal tõsusul - kerge sörk - hüpped väga pehmel pinnasel(soo) - lõdvestusjooks. See oli siis kolmas intensiivne trenn ja see võttis ikka läbi, kuna hüpped ei kuulu mul igapäeva treeningute hulka.

5.päev
Hommikujooks - 0:16, 2,8km.

Hommikune trenn - tõusulõigud. 1:47, 10,4km. soojendus - 5seeriat, igas 4lõiku mäkke. Lõigu pikkus oli umbes 85m ja tõusu umbes 18m. Lõigu algus oli laugem ja lõpp oli hästi järsk. Mäest alla tuli rahulikult tulla(2min) - kahe seeria vahel 5min sörk/kõnd.

Õhtune trenn - soojendus 0:10, 1,8km - koridorrada Võise kaardil 0:43, 6km - lõdvestusjooks 0:10, 1,8km.

6.päev
Matk/jooks rahulikus tempos. Algul 0:53, 8,7km jooksu, siis Võiste maastikul valge kaardiga kompassiharjutus 3,1km 0:25 ja edasi jooks 11,2km 1:18.

Kokku tuli siis tunde 16:24, orienteerumist kogunes 38,8km, jooksu 78,8km ja suusatamist 28,5km. Tunde oleks ilmselt vähem tulnud, aga lumi tegi oma töö.

Lõppkokkuvõttes oli laager väga asjalik, õhtuti analüüsisime kaarte ja päeval tehtud trenne. Kaardid lasti tehnika abiga seinale ja kõigil oli võimalus kaasa rääkida ja arvamust avaldada. Kui muidu on Vallo üksi koondise ees meid lõbustanud ja rääkinud, siis nüüd oli tal abis Kaidi Ruusalepp, kes soovis teada saada meie tugevaid ja nõrku külgi ning suutis üldse teistmoodi asjale läheneda kui varem. Mina usun, et see laager tuli mulle igatpidi kasuks.

Aga nüüd tuleb minna oma nõrkusi ja tugevusi arendama.

Haanja Maraton

Selle talve teine suusamaraton on läbitud, aega kulus 2:41:56 ja koht 324. Enesetunne oli suhteliselt kehv. Kui võrrelda Tartu Maratoni(TM) ja Haanja oma, siis Tartu omal oli mul võrreldes Haanjaga täiesti lennuk.

Startisin ma numbri alt 581. Esimesed kilomeetrid olid hullemad kui TM-l, kuna esimese tõusu üles tekkis pudelikael ja nii tuli seal seista nagu poes ostu eest tasumist oodates. Oma sõitu sai tegema hakata pärast esimest toidupunkti(10km), siis muutus asi lahedamaks ja ruumi oli piisavalt. Kui alguses oli enesetunne suhtelistl kehv, siis paremaks muutus see Mäe-Kääraku(22km) kandis, siis sai julgemalt hoogu andma hakata. Kõige rohkem meeldis mulle 5km enne lõppu Suure Munamäe juures olev sein, kust oli lausa nauding üles minna ja edasi kihutada. Lõpus oli jõudu ülegi ja sai väikse lõpuspurdi teha viimase nuki peal.

Järgmisel aastal kindlasti uuesti, siis uute suuskade ja uue hooga.

Veebruari kokkuvõte

28päevaga ei kogunenud just kõige rohkem treeningtunde, kokku siis 44tundi ja 14minutit. Plaanitud oli umbes 50-52tundi, kuid kahjuks jäi see ära, kuna ma suutsin haigeks jääda. Kokku olin rivist väljas neli päeva ja terve veebruari peale tuli niimoodi seitse treeninguvaba päeva. Nii tuleb välja, et nendel päevadel, mis ma trenni tegin, oli keskmine trennipäev umbes kaks tundi. Jooksukilomeetreid tuli 157,3 ja suusatamist kogunes 354,6km jagu.

Tartu Maraton

Talve tippsündmus on läbi ja suhteliselt edukalt. Startisin numbri alt 3805, minu taga oli võibolla kaks rida suusatajaid veel. Start antud ja minul läks kolm minutit, et stardijoon ületada. Pärast seda hakkas tõmblemine pihta, möödud sealt kus vähegi ruumi on jäetud. Selleks et osadel tõusudel mööduda tõstsin suusakepid seljataha maast üles ja jooksin suuskadega kahe jälje vahel üles. Nii sain ma ühel tõusul oma maksimaalseks pulsiks 184! Aga igaks juhuks tuli vahepeal hoog maha võtta ja natuke massiga koos sõita, ei jõua rabeleda koguaeg. Hoog tuli enne esimest toidupunkti ka selle pärast maha võtta, et siledal maal ei libisenud minu suusad teiste omadest paremini. Põhilised möödumiskohad olid minu jaoks tõusud. Esimeses toidupunktis tõmbasin esimese geeli sisse.

Pärast Matu punkti jäin ma Harimäe tõusu ootama, kuna seal oli minu suur võimalus mööduda niipaljudest kui võimalik. Möödumise tegi muidugi raskeks kahes jäljes sõitmine ja nii oli suhteliselt keeruline mööduda sissesõitmata jäljes, aga ikkagi oli see võimalik. Harimäest alla laskudes tuli hoida kindlalt sissesõidetud jälge, muidu olid langend vend ja hoog maas. Ande toidupunktis sain ma kätte oma igipõlise maratoni konkurendi Sveni, kes startis minust 3000kohta eespool, aga ei suutnud oma suuski pidama saada. Koos temaga liikus ka Jaagup. Rääkisin mõlemaga mõne sõna juttu ja jätkasin sõitu omas tempos.

Kolmandat toidupunkti ootasin ma juba tükk aega, et teada saada palju mul siiani aega oli kulunud. Tundus suhteliselt normaalne sõita 2:10-ga pool maad ja nii oli selge, et on võimalik sõita lõpuaeg kusagil 4:05-4:15. Kuutse toidupunktis kasutasin oma viimase geeli ära ja jõin kaks topsi vedelikku. Kuni Peebu punktini kulges ikka vanas taktis, tõusudel möödud ja laskumistel annad võibolla mõne koha ära. Peebu TP võtan tüki banaani ja topsi spordijooki. Samal ajal Margus Sarap hüüab kõrvalt, et nüüd on ainult allamäge. See oli hea lohutus, kuid kahjuks minu suusad ei libisenud nii hästi, et saaks pikalt laskumisasendis istuda. Nii tuli sageli alustada paaristõuketööd tükk aega ennem kui teised, kes veel hoidsid laskumisasendit.

Palul võtsin topsi jooki ja lendasin kohe edasi. Siis tekkis selline tunne, et kohe kustun ära ja pean
tempot langetama. Kuid kaasvõistlejate nägemine ja et ma neist kiiremini ikkagi sõitsin andis kuidagi hoogu juurde. Nii pingutasin ma kuni Hellenurme TP-ni, kus võtsin ühe topsi ja jälle hoog sisse. Aga siis tekkis kerge kramp reie taga, kuid õnneks mitte midagi hullu. Nii jätkasin ma surnud pilguga teiste jälitamist, lausikul ma ei suutnud enam kellestki mööduda mingi aeg, ainult tõusud olid need kohad, kus ma hambad ristis üles end jooksin.

Kohvipunkti/viimasest tõusunukist üles, kohvi ma ei võtnud, kuna ei ole kohvi sõber. Ja siis hakkas tõsine kannatamine pihta. Igat paaristõuget lükkad kui viimast, 200m ees paistis üks suuremat sorti grupp. Mõtted käisid selle ümber, et saaks sellest pundist ka kuidagi mööda. Aga oli teada, et kohe on lõpp ja kõigist ei õnnestu mööda sõita. Lõpuks jõudsin umbes pooltest mööduda. Lõpus häiris kõige rohkem see, et kui muidu oli ikka kaks rada sõidetavad, siis lõpus oli ainult üks. Lõpukohaks tuli 663 ja keskmine pulss oli 158.
--------------------aeg-----koht--------------lõigu aeg-------------lõigu koht
Start-------------------------3805------------------------------------------
Matu----------00:51:20 1199-------------00:51:20---------------1199
Ande----------01:35:48 1001-------------00:44:28---------------853
Kuutse--------02:10:00 887--------------00:34:12---------------625
Peebu---------02:38:52 824--------------00:28:52---------------545
Palu-----------03:05:24 756---------------00:26:32---------------432
Hellenurme--03:31:33 701--------------00:26:09---------------436
Finish--------04:08:59 663---------------00:37:25---------------510

Nii sai minu kolmas Tartu Maraton läbi ja ma julgen öelda, et ma pigistasin endast kõik välja. Ühesõnaga ma sõitsin ennast tühjaks. Põhimõtteliselt hakkas minu lõpusspurt juba Palu TP pihta, eks see oli üks pikk kannatamine. Suusad olid mul nii ja naa. Kuna ma sõidan juba viiendat talve ühtede suuskadega(rossignol x-tour venture, mis poes maksid kusagil 1000eeku), siis libisemine oli lausa kohutav. Siis libisemise arvelt on mul võimalik oma kohta tunduvalt parandada. Kuid pidamise kohta pole mul ühtegi halba sõna öelda, pidas lausa ideaalselt.

Järgmine aasta kindlasti starti ja siis tuleb taas oma kohta paarisaja võrra ette poole tõsta. Enam tuhandetest ei saa rääkida.

Jaanuari kokkuvõte

Viimased 31päeva on olnud minu elu kõige aktiivsemad. Nimelt just spordi suhtes, treeningtunde on kogunenud minu jaoks rekordiliselt 61. Muidugi on see tingitud mitmest asjast. Üks suur põhjus on nende tundide taga see, et kokku olen ma käinud kolmes väikses laagris Kääriku kandis. Laagripäevi oli kokku 11, mis kokku annavad alles korraliku laagri. Puhkepäevi oli 4, mis on minu arvates piisav. Jooksu tuli 239km ja suusatamist 437km.

Kolmapäeval tegin ma oma esimese suusavõistluse vabatehnikas. Võtsin osa Tartu Suusatalve teisest etapist, tulemuseks oli koht kusagil taga otsas, kuid ma ei jäänud viimaseks. Tehnikat kui sellist mul vabatehnikas ei ole, kuid jõudu oli küll ja küll. Rada ise oli paras puder. Ega see väike 30minutiline pingutus ei olnudki mulle kui võistlus, vaid pigem hea võimalus pulss üles ajada ja see ka õnnestus. Keskmine pulss oli 171 ja max 179.

Pilt on siis imeilusast kohast, nimelt Itaaliast, kus toimub JWOC2009.

Vana ja uus aasta

Möödunud nädalal sai päris korralikult trenni tehtud. Positiivse tõuke andis selleks väike treenigkogunemine Käärikul koos OK Ilvese noortega. Kahjuks kestis see ainult kolm päeva, kuid ei saa kurta. Treenigvõimalused on Käärikul ideaalsed, peamine on, et on tahet trenni teha ja hetkel seda jätkub.

E 1:06 12,2km jooks

T h 0:51 9,9km jooks
õ 1:00 2,6km ujumine

K 1:16 15,5km jooks

N puhkus

R h 1:39 20,1km suusatamine
h 0:14 2,5km jooks
õ 1:59 24km suusatamine
õ 1:00 korvpall

L h 1:00 10km suusatamine
õ 1:04 10,9km jooks
õ 0:32 korvpall

P h 1:59 21,2km suusatamine
õ 2:38 30,2km suusatamine

Kokku siis 16:18, mis on siis eelmist kolme kuud vaadates kõige kõvem trenninädal. Eelmine nädal sai tehtud ka esimene suusasõit ja kui anti võimalus sõita iga päev suuska, siis pidi seda kohe ära kasutama. Nii tuligi kolme päevaga 105,5km suusatamist klassikalises tehnikas. Kuigi ma pole veel ennast Tartu Maratonile kirja pannud, siis peaks selle ära tegema, saaks kolmandatki korda läbida 63km.
Pilt on siis näide sellest, kuidas on võimalik sõjaväes magada keset päeva.

Sõda on läbi

Viimased kolm kuud teenisin aega Tallinnas Üksik-Sidepataljonis. Aeg
lendas nii kiiresti, et ise ka ei usu. Muidugi see aeg ei oleks nii väga lennukalt läinud kui ma ei oleks peaaegu iga nädalavahetus linnaloale saanud. Põhimõtteliselt teenin ma veel viis kuud, kuna nimekirjas olen edasi ehk olen niiöelda lähetuses, et saaks õige sportlase kombel trenni teha.

Möödunud aastast jäi meelde nii head kui ka halba. Halb oli see, et ma põrusin täielikult aasta kõige tähtsamal võistlusel, tänu liiga isukale treenimisele enne JWOC-i. Hea oli see, et ma suudan kiiruse poolest pakkuda konkurentsi Eestimaa tugevamatele loomadele.

Mida ma uuelt aastalt ootan?
Aasta põhieesmärgiks jääb JWOC Itaalias, mis ei tule üldse kerge, kuna see toimub suhteliselt kõrgel. Kasutusse tuleb ilmselt alpituba Otepääl, kus ma juba varem olen ööbinud nädalake, kuid mitte just alpituba täitva ülesandena. Aga üldiselt tahaks oma o-sooritust paremaks muuta ehk siis muutuda stabiilsemaks.

EMV-d

Sprint Tallinna vanalinnas oli igati tore ettevõtmine. See oli spint, mis jääb pikemaks ajaks meelde. Libedad tänavad, palju turiste - need on vaid osad märksõnad iseloomustamaks seda võistlust. Mina suutsin enamjaolt säilitada külma närvi ja teha oma sooritus ära. Väikseid seisakuid tuli võibolla liiga palju ja üks üks rajavalikuviga, aga mina jäin oma sooritusega rahule.
Teekond
Tulemused

Öine võistlus läks täiesti metsa. Vead tulid kohe esimeste punktidega, mis näitab, et ma lihtsalt polnud valmis selleks võistluseks, pärast vigasid hakkasin mõttetult kiirustama uusi vigu tegema. Lõpuks loobusin ka kiiremast jooksukiirusest ja sörkisin lõpuni. Nii see kaotus võitjale tuli nii meeletult suur.
Tulemused

Tavarajale läksin igati postitiivsete mõtetega, et teha hetke vormile vääriline sooritus. Väga hea jooks kestis mul umbes 30minutit, pärast seda tuli nelja punktiga järjest kobistamisi umbes 6minuti jagu, neist kõige suurem viga 3:30, mis oli ikka täielik peata olek. Füüsilise poole pealt andsin ma endast maksimumi, võibolla ainult kellegagi koos joostes oleks suutnud kiiremini joosta. Nüüd hiljem analüüsi tehes panin tähele, et M20 ja M21E olid esimesed 7punkti samad. Seitsmendas oleks ma olnud kahe klassi kokkuvõttes 5.kohal.
Teekond
Tulemused

Teade kujunes nii nagu ta pidigi kujunema. Üks võistkond jookseb teistel eest ära, kusagilt tuleb teine võistkond ja siis valgusaasta kaugusel tuleb ka kolmas võistkond. Minu enda sooritus oli kohutav. Jooksukiirusest polnud midagi järel pärast tavarada, kaarti ka ei mõistnud lugeda, kõht oli ka lahti.
Teekond
Tulemused

Järgmine nädalavahetus toimub EMV pikk rada Krootusel ja siis selgub, kes on kõige kõvem meesjuunior pikal rajal. See juunior on juba teada.

Kaardimürgitus

Viimases sissekandest on möödunud rohkem kui kaks kuud. Vahepeal pole midagi rõõmustavat olnud. Kõik võistlused, kus ma olen käinud, on läinud kehvasti, välja arvatud viimased stardid Soomes.

Juuni alguses käisin Soome meistrivõistlustel sprinti jooksmas. Eeljooksuga rikkusin võimaluse saada isegi A-finaali. Nii ma siis pidin jooksma B-finaali. Kohe pärast meistrikaid jäin Tampere lähedale kaarditrenni tegema. Kõige huvitavam kaart oli "Ponsa", mis oli omaette elamus. Muidu jooksin seal põhiliselt sellistel kaartidel, mille kaardijoonistaja oli sama Jukola kaartidega.

Soomest paariks tunniks koju ja siis kohe juunioride koondisega Rootsi laagrisse. Laagris oli põhikohal orienteerumine, nii nagu see ka pidi olema. Ainult mõni trenn oli tavalist jooksu. Rootsi laagri keskel oli tunda, et jalgades pole seda energiat, mida vaja oleks, vaid ma lihtsalt nagu kulgesin edasi.

Rootsi laagrist põhimõtteliselt otse Jukolale, kus mulle anti kuues vahetus SK Kangasala teises võistkonnas. Siiamaani olen kõigil Jukolatel jooksnud seda vahetust. Enne rada tundus, et kui korralik jooks teha, siis ei tohiks vahetuse parimatele üle viie minuti kaotada. Kahjuks see nii välja ei tulnud nagu ma mõtlesin, tekkisid probleemid, mis kohutavalt segasid orienteerumist. Nimelt oli mul kõht lahti, tänu sellele pidin tegema korduvalt peatusi(kokku kolm). Selline probleem rikkus kahjuks o-rütmi täielikult. Kaotust võitjale rohkem kui 15minutit.

Pärast kahte nädalt reisimist, võistlemist ja laagerdamist oli JWOC sprindini jäänud kaks nädalat. Selle kahe nädalaga tuli taastuda laagerdamisest ja teha veel mõned vajalikud trennid.

JWOC
Kõik, mis sai metsa minna, see ka läks - see lause iseloomustab ideaalselt nädalat aasta kõige tähtsamal võistlusel.

Sprindis oli kõik kontrolli all, kuni ühel hetkel lugesin ennast vale maja juurde ja tegin suure ringi. Mõned apsud tulid veel sisse ja nii tuli kokku viga 1:30. Kaotus võitjale 2:42, koht 97.

Lühiraja eeljooksule läksin positiivsete mõtetega, lootes et sprint oli lihtsalt üks ebaõnnestumine. Kahjuks tegin ma viga kohe esimese punktiga, lugesin kaarti juba liiga agaralt ja nii lugesin ma ennast ette, kaks minutit viga oli kohe käes. Veel tegin kaks minutist viga. Nii jäin ma finaalist välja 44sekuniga.

Lühiraja B-finaal läks üle kivide ja kändude ning orienteerumine oli täiesti lagunenud.

Tavarada algas kohe veaga, nagu see algas ka lühiaraja eeljooksus ja finaalis. Ma läksin täiesti kindla peale punkti võtma, aga tee mis tahad ikka punti kätte ei saa. Jooksukiirust ei suutnud ma ammugi üleval hoida ja vigu tuli natukese aja tagant sisse. Koht 92. ja kaotust võistjale 23minutit.

Teatele läksin ma vastu sellise mõttega, et see on mul viimane võimalus 2008aasta JWOC-l korralik jooks teha. Kõik oli ideaalne esimeses kolmes punktis. Neljas oli pikk etapp, liigun ilusti koos liidritega samas grupis, kuid umbes poole etapi peal mäest alla minnes jäi jalg kuhugi kivide vahele kinni ja löön sääreluu ära. Lonkides üritan pundis püsida, kuid täiesti võimatu oli liikuda sama kiiresti edasi, valu oli lihtsalt niivõrd suur. Selle jandiga olin ma kaotanud järje kaardil ja sellest hetkest saadik läks kõik nagu oli läinud ülejäänud nädal.

FIN-5 Saarijärvil
Viis päeva orienteerumist Soome metsades andis enesekindluse tagasi. Kui kaks esimest päeva olid nagu juunioride mm-i katastroof, siis järgmistel päevadega hakkas kõik minema oma õigesse rööpasse. Orienteerumine tuli nagu tagasi, polnud enam selliseid peata olekuid.


Nüüd üritan ma lahata seda, miks läks kõik niimoodi, nagu ta läks. Kõik oli kinni selles, et Soome ja Rootsi laager olid järjest. Kahe laagri vahepeal polnud võimalik puhata, seega ma läksin Rootsi juba väsimuse pealt. Rootsi laagri algus oli veel talutav, kuid ühel hetkel muutus trenni tegemine raskeks. Ma küll üritasin mõnest trennist varem ära tulla, ühe trenni jätsin isegi ära. Viimane Rootsi laagri trenn oli juba väga raske. Tollel hetkel ma mõtlesin, et sellest on võimalik välja puhata, ikkagi noor organism, kuid nii see ei läinud. Jukola punnitasin oma probleemidega ära. Kuid vahepealsel ajal, kaks nädalat Jukola ja JWOC vahel, ei puhanud ma kaks nädalat kestnud laagerdamisest välja. Füüsiliselt oli liikumine vaevaline, kergust kui sellist jalgades ei olnud. Kuid nagu kõik teavad metsas raja läbimiseks ei ole vaja ainult füüsilist poolt, vaid on vaja ka orienteeruda. Nii ma julgengi väita, et ma sain laagrites "kaardimürgituse". Põhimõtteliselt iga trenn oli orienteerumine ja see maksis valusalt kätte. Kaarti kui sellist ei suutnud ma jungadel lihtsalt lugeda. Ma ei ütle, et mul on vaja kaardinälga, kuid see oli liiast, mis sai tehtud.

Nüüd ma olen sellest endale järeldused teinud ja ei kavatse sellist suurt viga enam korrata.