Monday, February 16, 2009

Tartu Maraton

Talve tippsündmus on läbi ja suhteliselt edukalt. Startisin numbri alt 3805, minu taga oli võibolla kaks rida suusatajaid veel. Start antud ja minul läks kolm minutit, et stardijoon ületada. Pärast seda hakkas tõmblemine pihta, möödud sealt kus vähegi ruumi on jäetud. Selleks et osadel tõusudel mööduda tõstsin suusakepid seljataha maast üles ja jooksin suuskadega kahe jälje vahel üles. Nii sain ma ühel tõusul oma maksimaalseks pulsiks 184! Aga igaks juhuks tuli vahepeal hoog maha võtta ja natuke massiga koos sõita, ei jõua rabeleda koguaeg. Hoog tuli enne esimest toidupunkti ka selle pärast maha võtta, et siledal maal ei libisenud minu suusad teiste omadest paremini. Põhilised möödumiskohad olid minu jaoks tõusud. Esimeses toidupunktis tõmbasin esimese geeli sisse.

Pärast Matu punkti jäin ma Harimäe tõusu ootama, kuna seal oli minu suur võimalus mööduda niipaljudest kui võimalik. Möödumise tegi muidugi raskeks kahes jäljes sõitmine ja nii oli suhteliselt keeruline mööduda sissesõitmata jäljes, aga ikkagi oli see võimalik. Harimäest alla laskudes tuli hoida kindlalt sissesõidetud jälge, muidu olid langend vend ja hoog maas. Ande toidupunktis sain ma kätte oma igipõlise maratoni konkurendi Sveni, kes startis minust 3000kohta eespool, aga ei suutnud oma suuski pidama saada. Koos temaga liikus ka Jaagup. Rääkisin mõlemaga mõne sõna juttu ja jätkasin sõitu omas tempos.

Kolmandat toidupunkti ootasin ma juba tükk aega, et teada saada palju mul siiani aega oli kulunud. Tundus suhteliselt normaalne sõita 2:10-ga pool maad ja nii oli selge, et on võimalik sõita lõpuaeg kusagil 4:05-4:15. Kuutse toidupunktis kasutasin oma viimase geeli ära ja jõin kaks topsi vedelikku. Kuni Peebu punktini kulges ikka vanas taktis, tõusudel möödud ja laskumistel annad võibolla mõne koha ära. Peebu TP võtan tüki banaani ja topsi spordijooki. Samal ajal Margus Sarap hüüab kõrvalt, et nüüd on ainult allamäge. See oli hea lohutus, kuid kahjuks minu suusad ei libisenud nii hästi, et saaks pikalt laskumisasendis istuda. Nii tuli sageli alustada paaristõuketööd tükk aega ennem kui teised, kes veel hoidsid laskumisasendit.

Palul võtsin topsi jooki ja lendasin kohe edasi. Siis tekkis selline tunne, et kohe kustun ära ja pean
tempot langetama. Kuid kaasvõistlejate nägemine ja et ma neist kiiremini ikkagi sõitsin andis kuidagi hoogu juurde. Nii pingutasin ma kuni Hellenurme TP-ni, kus võtsin ühe topsi ja jälle hoog sisse. Aga siis tekkis kerge kramp reie taga, kuid õnneks mitte midagi hullu. Nii jätkasin ma surnud pilguga teiste jälitamist, lausikul ma ei suutnud enam kellestki mööduda mingi aeg, ainult tõusud olid need kohad, kus ma hambad ristis üles end jooksin.

Kohvipunkti/viimasest tõusunukist üles, kohvi ma ei võtnud, kuna ei ole kohvi sõber. Ja siis hakkas tõsine kannatamine pihta. Igat paaristõuget lükkad kui viimast, 200m ees paistis üks suuremat sorti grupp. Mõtted käisid selle ümber, et saaks sellest pundist ka kuidagi mööda. Aga oli teada, et kohe on lõpp ja kõigist ei õnnestu mööda sõita. Lõpuks jõudsin umbes pooltest mööduda. Lõpus häiris kõige rohkem see, et kui muidu oli ikka kaks rada sõidetavad, siis lõpus oli ainult üks. Lõpukohaks tuli 663 ja keskmine pulss oli 158.
--------------------aeg-----koht--------------lõigu aeg-------------lõigu koht
Start-------------------------3805------------------------------------------
Matu----------00:51:20 1199-------------00:51:20---------------1199
Ande----------01:35:48 1001-------------00:44:28---------------853
Kuutse--------02:10:00 887--------------00:34:12---------------625
Peebu---------02:38:52 824--------------00:28:52---------------545
Palu-----------03:05:24 756---------------00:26:32---------------432
Hellenurme--03:31:33 701--------------00:26:09---------------436
Finish--------04:08:59 663---------------00:37:25---------------510

Nii sai minu kolmas Tartu Maraton läbi ja ma julgen öelda, et ma pigistasin endast kõik välja. Ühesõnaga ma sõitsin ennast tühjaks. Põhimõtteliselt hakkas minu lõpusspurt juba Palu TP pihta, eks see oli üks pikk kannatamine. Suusad olid mul nii ja naa. Kuna ma sõidan juba viiendat talve ühtede suuskadega(rossignol x-tour venture, mis poes maksid kusagil 1000eeku), siis libisemine oli lausa kohutav. Siis libisemise arvelt on mul võimalik oma kohta tunduvalt parandada. Kuid pidamise kohta pole mul ühtegi halba sõna öelda, pidas lausa ideaalselt.

Järgmine aasta kindlasti starti ja siis tuleb taas oma kohta paarisaja võrra ette poole tõsta. Enam tuhandetest ei saa rääkida.

2 comments:

Kaspar said...

Ja kes sul suusad määris ?
Järgmine aasta võib juba vähe käredamat lipet alla panna.
Siis, ehk jõuad juba minuga ka sammu pidada :D

Kristo said...

ikka sina Kassu, järgmine aasta võiks kõigepealt lumi maha tulla :D