Thursday, August 6, 2020

Koprakarikas - kolmest kolm

Teistmoodi hooaeg sai alguse Koprakarikal. Toimunud on Eestis teisigi võistlusi, kuid Koprakarikal tekkis esmakordselt tunne, et nüüd saab juba väheke tõsisemalt teistega mõõtu võtta. Ja seda mitte ainult ühe stardi kaupa, vaid koguni kolm starti kahe päeva jooksul. Laupäeva ennelõunal toimus lühirada, õhtul sprint ja pühapäeval tavarada.

Teadsin, et statistiliselt on stardinimekiri minu kasuks, kuid kunagi ei tohi vastaseid alahinnata ja ammugi ei tohi enda oskusi ülehinnata. Orienteerumise puhul on igatpidi tegu individuaalspordialaga, kuid sellegipoolest on hea läbi mängida, kes on lähimad konkurendid. 

Lühirajal pidasin suurimaks vastaseks Kaarel Vesilindu, sprindis veel valitsevat sprindi Eesti meistrit Ats Sõajalga ja tavarajal Jaagup Truusalu. Kui ma isiklikult poleks stardis olnud ja oleks pidanud iga stardi võitjaid ennustama, siis ennustusvõistluse oleksin ikka kinni pannud. Tunne oma vastast!

Füüsiliselt end nõrgaks ei pidanud, kuigi nädala esimene pool tuli treeningutel väga raskesti kätte. Ainuke intensiivne liigutus enne nädalavahetust oli reedene viimane treening, kus jooksin 1 km lõigu ja see ei olnud üldse kerge. Pool maad allamäge ja alla 3 minuti ei õnnestunud saada.


Lühirada
Tagantjärgi saab öelda, et kolmest stardist kõige rabedam sooritus. Erinevad 10-15 sekundilised lisakaared esimestel etappidel, lisaks mõtlematu vale rajavalik kuuenda punktiga. Alles kümnendast punktist alates läks sooritus rohkem kontrollituks, senimaani olin poolteist minutit juba magama pannud. 

Mõnda aega läkski väga hästi, Reimo Liiv leidis ka minu selja taga uue hingamise. Kuid vastu ei pidanud minu orienteerumine, raja ainukese punktiga, mis kaardipildi järgi asus rohelises, õnnestus ära kaotada 40 sekundit. Alahindasin selgelt punkti raskusastet.
Lühiraja finiš. Pilt - Kobras.


Tulin küll parima ajaga, kuid enda sooritusega rahule jääda ei saa. Ülejäänud startide jaoks tuleb teha omad järeldused.

Vesilinnu ees edu 2:09.
lühiraja teekond
Lühiraja GPS



Sprint
Pärast hommikust korralikku lühirada otsustasin teha natuke pikema soojenduse, et Vastse-Kuuste küla vahel olevaks pingutuseks täielikult valmis olla. Midagi ekstra keerulist oodata ei osanud.

Kui hommikuse lühiraja puhul ei jäänud midagi silma, siis sprindi puhul oli näha mitmeid kohti, kus mõisaköis oli jäetud lohisema. Seda nii võistluskeskuses, kaardijoonistamise kui ka punktide asukohtade suhtes. Startimine esimeste seas lisas sellele veel oma valulise pitseri.

Alguses võtsin kohe hoo üles. Esimesel etapil oli kaardijoonistajaga vaja olla täpselt sama loominguline. Punkt ise oli peidetud põõsasse. Teise punkti juures olevat infot oli ilmvõimatu jooksu pealt mõista ja veel etapi keskel muutsin esialgset plaani. Punktist välja tulles astusin õnnetult heinte sees olevasse betoonkraavi, mis hakkas sääreluud eest muljuma, õnneks pääsesin kriimudega. Pärast seal ka lõdvestus jooksmas käies saan öelda, et tegemist oli täiesti sobitmatu kohaga orienteerumiseks.

Kolmas ilusti, neljandaga väike lisakaar enne heinte sisse suundumist. Edasi sai edukalt hakata jooksma nii kiiresti kui süda lustib. Pargis tuli võtta lihtsalt õige suund.  Alles kümnenda punktiga tekkis tõrge, kui kaardi peal on üksik puu lageda ääres ja seal peaks olema punkt. Reaalsuses lage oli küll niidetud, kuid mitte puuni ja selle ümbert. Tegin lisakaare punkti juures ja siis nägin, et punkt oli heinte sees peidus.

Kaksteist oli põõsasse pandud ja siis hakkaski viimane lõpuspurt. Paneelmajade vahel kahetimõistmisi polnud ja sai mõnuga joosta.

Tore oli joosta sprinti, kus ajaline läbimine jääb 12 minuti juurde. Betoonkraavi astutud jalg tegi valu (ka järgmisel päeval), kuid õnneks kippus see tahaplaanile jääma ja adrenaliin tegi oma töö.

Edu Sõnajala ees 26 sekundit.
Sprindi teekond



Tavarada
Lausa lust oli soojendusel vaadata eelmisest päevast kangete lihastega konkurente. Endal ei tundunud midagi häda olevat, kuid ühel mehel polnud veel midagi häda ja see mees oli, eelmised stardis vahele jätnud, Truusalu.
Siis kui nägu on veel naerul ja pole tavarajal startinud. Pilt - Kobras.


Rajameister üllatas kohe pika etapiga. Kuna esimesed 400m oli iga erineva valiku puhul samad, siis võtsin aega, et leida võimalikku parimat lahendust. Lõpuks jäin ikka esialgse paremalt poolt mineku kasuks, kuna eriti etapi teises pooles sai pikalt mööda teed joosta ja sellega sai ühtlasi välditud suurt sood.

Tänu liigsele agarusele (kiirele jooksule) olin esimese viie punktiga end kinni jooksnud, mis lõpuks päädis end sellega, et kuuendasse punkti tegin 2 minutise. Pärast seda oli hea lihtne orienteerumisele keskenduda. Sisuliselt olin jooksnud sarved maha ja jalad ka veel alt. Hakkas ühtlane kannatamine, mida oli veel tunnike jäänud.

Järgmised pool tundi tulid vaevaliselt. Sisuliselt olin viinud end esimese poole tunniga seisundisse, mis peaks kõige varem pärast esimest tundi tekkima. Liikusin edasi sujuvalt, otsisin võimalusi kasutada võimalikult palju teid. Punkti neliteist ronides võtsin sisse geeli ja täiesti ootamatult oli seal ka joogipunkt (õigemini tünn veega ja prügimägi). Olin jõudnud umbes poole raja peale.

Järgmised 15 minutit (14.-20.KP) oli küll raske, kuid täiesti talutav enesetunne, kuid siis hakkas viimase 25 minuti kannatus, mis sattus täpselt sellele hetkele, kui oli 6 minutiga kinni püüdnud Sõnajala. Mul puudus igasugune tahtmine ja jõud, et proovida mööduda või eest ära joosta. Hoidsin end Sõnajala järel, mõnes üksikus kohas lõikasin ainult nurki maha. 

Alles 27.KP juurde joostes õnnestus ette pääseda, kuid jätkasime siiski koos. Raja viimane osa oli pigem füüsiline, kui tehniline, kuid 30.KP-ga õnnestus siiski 30 sekundiline viga teha. Viimastel etappidel leidus kusagilt veel energiavarusid ja sai tolle päeva vastaste ees viga tagasi joostud.

Edu Truusalu ees 4:47.
Viimased pingitused tavarajal. Pilt - Kobras.

Peko eliidil on võime lennata. Pilt - Kobras.


Tavaraja teekond
Tavaraja GPS


Kokkuvõtteks on mul hea meel, et ma osalesin, nendest kolmest stardist igaühest on midagi kaasa võtta. Kõik ikka selleks, et sellel aastal veel toimuvate võistlustel joosta stabiilsemalt ja tehniliselt vähem rabedalt. Lõpuks oligi see hea koht, kus oma piire kombata ja võimeid testida.

Kolme stardi peale edu järgmise ees 12:58. Kui arvestada, et üks nendest oli sprint, kus vahed on paratamatult väiksed, siis üldkokkuvõttes hea tulemus.


Kõigi kolme päeva tulemused

Autasustamine. Pilt - Kobras.


Kui jooksid aeglasemalt kui mina Koprakarikal ja sinu jalas ei olnud Icebugid, siis on aeg marki vahetada.

No comments: