Jüriöö ennustusmäng ja Jüriöö tulevik

Jüriöö kipub kuidagi mööda suuremaid linnu käima. Sellised cityrace tüüpi võistlused orienteerumise koha pealt ei paku pooltki seda, mida pakuks metsasem maastik. Linnas on sisuliselt füüsilise erinevuse mõõtmine, kuna just selliste pikemate etappidega ei ole väga vahet kust poolt minna. Vahed on marginaalsed ja valelt poolt ühte maja minemised kaovad selle pika raja sisse ära. Metsas tuleks orienteerumise element selgemalt mängu. 

Rongkäigu pärast ei pea muretsema, seda näevad niikuinii ainult need, kes juhuslikult satuvad mööda minema. Võistlus korraldame ikka enda pärast. Praeguse trendi järgi peaks nii Tallinna kui ka Tartu linnapäevakulised olema ideaalsed Jüriööl osalejad, kuid osalejate numbrites see ei kajastu kuidagi. Jüriööl osalevad ikka need, kes muidu käivad ka metsas. 

Tänapäeva tehnoloogia ja võimaluste juures ei pea alati olema mingi keskus/koolimaja vms võisltuskeskuseks. Samas arusaadavalt ei julge keegi veel Jüriööd täiesti metsa viia, kuid neid kohti, kus on mets ja ongi mingit sorti taristu olemas on veel. Ja arvestada tasub sellega, et kevadeti on paljud kohad palju paremini joostavad ja nähtavad, kui seda südasuvel. 

Mõned näited, kus võiks minu arvates Jüriöö toimuda: 

• Kõrvemaa Spordikeskus 
• Jõulumäe 
• Mõedaku
• Pannjärve
• Pala 
• Kääriku 
• Värska
• Taevaskoja 

Üheksaks aastaks juba mureta. 

Jaga oma mõtteid kommentaarides ja paku välja, kus sina tahaksid Jüriööd joosta.

Jüriöö ennustusmäng:

Kokku tuli 31 ennustust, piilujaid oli kümneid kordi rohkem. Esikohale ennustati just neid võistkondi, kes lõpuks ka rajal võidu nimel pingutasid. Peko 17, Ilves 14, peale jäi lõpuks Ilves. Kolmanda koha nimel oli ennustuses heitlus Tammede ja Peko 2 vahel, Tammed jäid sellel korral peale. Lõpuks top 6 hulka mitte jõudnud võistkondadest sai ennustajatelt enim hääli Joka, kokku üheksa.

Esimese vahetuse võitjaks panustati enim Martin Vilismäed, seda 12 korral. Avavahetuse võit temale ka lõpuks kuulus.

Mareldi pealambi saab endale küll ainult enim punkte kogunud ennustaja, kuid toon välja esikolmiku, kuna esikoha nimel käis tõsine heitlus ja võitja lubas endale ainult ühe eksimuse. Maksimaalselt oli võimalik koguda 21 punkti.

1. Kadri Kadakas - 18 punkti
2. Uku-Laur Tali - 17 punkti
3. Tõnu Lillelaid - 16 punkti

Kadri ainus eksimus tuli sellest, et ta ennustas Jokat neljandale kohale, muidu kõik võistkonnad õige koha peal ja ka esimese vahetuse võitja õige. Palju õnne!

Kes teab, tulevikus võib midagi sarnast veel juhtuda. Aga hetkel on pigem hea meel selle üle, et Eesti orienteerumisel läheb hästi ja et kõigil on väärt pealamp olemas. 

Jüriöö Narvas

Jüriöö läks sellel korral nii idasse kui Eestis see võimalik on ja toimus tänavu Narvas. Aastast 2020 juba tuttav maastik, kui seal samas toimus EMV sprint ja sprinditeade.

Peko läks taas Kalevipoja järele. Võistkonna ehitasime teadlikult tõusva lehena üles. Jäime küll oodatust enam maha, kuid kuna võrdlus käis ainult ühe tiimiga, siis tundus võistluse algusjärgus kõik kontrolli all olevat. Kui Reigo, Emily, Sergei, Daisy olid oma töö ära teinud, siis oli mul au ankruna otustada võistkonna lõpptulemus.

Rongkäik

Kuna võistlus käis Ilvese vastu ja olen selgelt teadlik kuidas jõudude vahekord linnatänavatel hetkel on, siis minimaalselt lootsin minutist edu viimaseks vahetuseks, kaks oleks juba olnud suurepärane. Üks on ootus, teine on reaalsus ja juhtus nii, et sain 14 sekundit edu. Vahe, mis lubas alguses natuke rada ette vaadata ja mitte nii vinget stardikiirendust teha.

Tammede esindus sai muidugi minut varem liidrina rajale, kuid sellepärast ma muret ei tundnud. Hakkas kassi ja hiire mäng Kenny ja minu vahel. Kenny tuli esimesse minu varianti (tagantjärgi analüüsides 20-30sekundit kehvem variant), üritasin jooksurütmi omaks võtta, paaniliselt otse selja taga ei üritanud olla. Tegime eri variante, käisime oma hajutustes. Kusjuures meil polnud ühtegi sama hajutuspunkti. 

Hajutused oli nii erinevad, et vahepeal ei olnud üldse aimu võistluse seisust. Minu hajutus sai rohkem metsaorienteerumisega tegeleda (etapp 42-44). Kogu võistlus oleks peaaegu lõppenud ja tühistatud punktis 45, kui punkt oli jalad alla võtnud. Õnneks keegi kolmanda vahetuse jooksja oli selle just kusagilt leidnud ja liikus sellega õige asukoha suunas. Saime punkti ja võistlus hakkas korraks taas nullist.

Taas eri hajutused ja vaatepunktiks oli õhuvahe sisse tulnud. Viimaseks kaareks ei olnud mul midagi enam vastu panna. Lõpus ei paistnud ühtegi kohta, kus reaalselt sellel tasemel enam eksida saaks. Ma ei andnud otseselt alla, aga ma ei hakanud ka täiesti viimast kehast välja pigistama. Kerisin lõpuni, tulemuseks tubli 2.koht. Eelmise aasta võidu kõrval tundub see kui kaotus, kuid nüüd kui jäi natuke sportlikku viha sisse, siis seda põnevam tuleb järgmine mõõduvõtt.

Aitäh korraldajatele, tiimikaaslastele, klubile, korralik üritus oli!

Kõik tulemused

GPS teekonnad

Kuus paremat võistkonda.

Minu viienda vahetuse teekond.

Teised.

Etapp 42-46 ehk Narva eksklusiivseima haljastuse ja väärikaima kinnisvara piirkond.

Poesõidu ootel.

Voodi juba valmis.

Video etapist 42-46. Filmitud täpselt seda teekonda mööda, mida mööda võistluse ajal jooksin. Paremini enam ei oska. Nüüd kujutage ette, et jooksete seda pimedas, jalgealune porine/vesine, kivikamakaid täis, prügi, diivanid, ostukärud,  imelikud augud seinas. Igaljuhul on tegemist selle etapi ideaalvariandiga.

Heietus:

Pühapäeval Narvast Tallinna poole tagasi sõites sai kerge jooks tehtud Toilas. Jüriöö teema juures on oluline ära märkida, et just Toilas võitsin alaealisena oma esimese Jüriöö avavahetuse. Vaatepunktis võisin olla 5-6 koha peal, keegi pealtvaatajatest hõikas veel, et "näita neile vanameestele" ja nii ma viimasel kaarel näitasin. Kellel jäi selle peale suu lahti, kes ütles, et vedas, aga järgmistel aastatel hakkas see korduma. Siiani seitsmel korral.

Nüüd Norra, ees ootavad selle aasta esimesed MK-d. 

Jüriöö ennustusmäng

Eelmise aasta võitjad Hiiumaal

Orienteerumishooaeg on juba hooga käima tõmmatud ja kohe-kohe on taas aeg Jüriöö teatejooksuks, mis sellel korral toimub Narvas. Selleks, et põnevus ja elevus ei kestaks ainult võistluse enda ajal, siis teen väikese ennustusmängu.

Võistluse koduleht http://www.kooperaator.ee/voistlused-2023/62-jurioojooks

Registreerunud võistkonnad https://osport.ee/calendar/Event/19075

Reeglid on järgmised:

• Ennustus toimub põhiraja arvestuses
• Ennustada on vaja top 6 võistkonnad ja esimese vahetuse võitja.
• Õige võistkond õige koha peal 3 punkti
• Õige võistkond top 6 hulgas vale koha peal 1 punkt
• Õige esimese vahetuse võitja nimi 3 punkti (sportlase nimi)
• Kui klubil on mitu võistkonda, siis tuleb märkida ka võistkonna number (näiteks Peko 1, Peko 2)
• Viimane hetk ennustus kirjutada on 30 minutit enne starti
• Ennustuse alla tuleb kirjutada oma täis nimi
• Ennustada võivad kõik (kaasa arvatud üritusel osalejad ja korraldajad)
• Võrdsete punktide korral võidab see, kes varem oma ennustuse on kirjutanud

Enim punkte kogunud ennustaja saab kingituseks Mareld Pro Lighting pealambi Nova 2000RE, mille on välja pannud minu hea toetaja Luna Group Eesti AS. 

2000 lumenit sära ja ilu. Korpus alumiiniumist, USB-ga laetav aku, valgustab 175 meetri kaugusele, täis võimsusel töötab 2,5 tundi.

Valmis torudest talvise tolmu välja nuuskama

Laagerdamas Norras

11 päeva Norras laagerdamist selja taga. Eesmärk olla nii tehniliselt kui füüsiliselt paremini valmis aprilli lõpus toimuvateks maailmakarikaetappideks just seal samas Norras.

Piirkond, kus MK toimub, on sama, mis 2019 aaastal oli MM. Seega juba enne seda laagrit olin seal piirkonnas umbes 30 päeva jagu orienteerunud. Mingid mälestused on eredamalt meeles, osad juba tuhmunud. Päris otse MK-le vana kogemuse pealt ei soovinud minna. 

Laager numbrites:

• 11 kalendripäeva
• 10 orienteerumist
• 2 võistlusstarti
• 4 intensiivset
• 2 öist 
• 76,5 km orienteerumist
• 94,1 km jooksmist
• tõusumeetreid 3020

Esimesed kolm treenigut läksid sisse elamiseks, siis edasi sai läbi teha kaks treeningvõistlust, mida dirigeeris Soome koondise peatreener Thierry Gueorgiou. Kahe nädalavahetuse vahele jäi intensiivne lühirada, ühisstardist öine ja rohelises punktinoppimine. Laagrile pani punkti kaks võistlusstarti, mis oli põhiklasside peale kohale meelitanud peaaegu 400 sportlast. 

Maastikud on seal füüsiliselt rasked, nii tegin ainult ühel päeval kaks orienteerumist ja enamusel ühe ning kahel päeval ei käinud üldse kaardiga metsas. Viimasel nädalavahetusel toimunud võistlusteks värskust ei jagunud, kuid siiski sai väärt stardid, mis võiksid olla olemuselt küllaltki sarnased MK-dele.

Pärast viimast Norra võistlusstarti jääb 10 päeva MK esimese stardini ehk siis nädala jagu saab kadus olla ja siis uuesti Norra. Vahepealse aja sisse jääb traditsiooniline Jüriöö teatejooks, mis tänavu toimub Narvas.

Kritseldustega õppematerjalid:

(esimesed 3 teekondadeta)

1.päev Esimene treening oli mitmes mõttes väike šokk. Kuna piirkonda sai jõutud alles sisuliselt pimedaks, siis oli esimene treening kohe öine. Mitte just kodumaastikule minnes pole kõige targem mõte ehk sisseelamiseks on paremaid treeninguid. Aga kirsiks tordil oli konkreetsel maastikul päris palju lund ja seda hakkas treeningu ajal laialt juurde tulema ehk siis korralik jõulutunne oli ja nähtavus polnud parim.

Öise treeningu jõulud

2.päev 1.treening. Öösel sadanud lumi sulas nüüd hoolega krae vahele ja raja  lõpus oli lihtsalt külm, kuna olin läbimärg.

Trenni ajal oli lumi äragi sulanud, nii palju kui mahtus kogusin riietesse.

2.päev 2.treening. Rahulik reljeefikaardil orienteerumine. Ilm oli kuivaks keeranud.

3.päev. Lühirada. Ajavõtuga treeningvõistlus. Osa maastikust oli veel jääs. Esimene päev kui oli soojem ja päike paistis.

4.päev. Tavaraja treening ajavõtuga. Fookuses pikad etapid.

6.päev. Tugev lühiraja treening vihmasajus. 

7.päev. Öine ühisstart hajutusega rajal. Intensiivne. Helsingin Suunnistajad ja Kalevan Rasti meestega. Oli paremaid ja halvemaid hetki, kuid liidergrupi peas sai välja tuldud.

Muljete jagamine pärast treeningut.

8.päev. Mälestustes oli tegu keerulise maastikuga, kuna on küllaltki lame, kuid detailirohke. Sobilik oleks joonistada 2,5 meetri joonega 5 meetri joonega, kuid seda seal ei harrastata. Seega läksin oma nürkust lihvima ja just enamuses rohelises.

Lühiraja võistluse finišisirge. Pilt: Evely Kaasiku.

10.päev. Võistluspäev. WRE lühirada. Ajud jäid kolmandasse punkti, käisin kuuendas neid otsimas. Jäi järelemõtlemise ruumi.

11.päev. Võistluspäev. WRE tavarada. Üks suur viga ja mitmeid pudinaid. Keha kurnatud, siis läks selgelt fookus füüsilisele poolele ja orienteerumine oli korduvalt tagaplaanil. Kuid mahlad sai välja ja on millest taastuda. 

Huvitavatele orienteerumismaastikele lisaks leidus seal ka häid jooksuradu.

Kurzemes Pavasaris Lätis - hooaja esimesed triibulised

Esimesed lühiraja meetrid. Foto: Gatis Vilbrants.

Polnud esimene kord, kui hooaeg hakkab Lätis ja ka just Kurzeme Pavasarise nimeliselt võistlusel. Siit Eesti poolt vaadatunu toimusid võistlused Läti makaronipealinna, Dobele, taga metsades. Esimene päev lühirada (WRE) ja teisel päeval tavarada.

Korraldus oli nii tipp-topp, et reedesel päeval oli võimalik osaleda ka täiesti ametlikul treeningul, kus parklas ootasid kaardid ja tähised olid metsas. Ilm oli tellitud muidugi nädalavahetuse peale, reedel sai läbi metsa vihmasaju saatel libisetud.

Reedene treening

Märtsis keskendusin rohkem füüsilisele ettevalmistusele ja lumehange orienteeruma ei kippunud minema. Nii oli enda võimekust väga keeruline ette ennustada, kuna üks asi on lihtsalt joostes end hästi tunda, kuid teine asi metsas takistusraja läbimine.

Laupäeval lühirajal oligi käsipidur peal. Justkui liigutasin, kuid edasi läks vaevaliselt. Lõõrid umbes, talvised karupüksid veel jalas ja nii ma seal silkasin Peko kirevas vormis mööda metsa ringi. Ühe 30 sekundilise eksimuse korraldasin ja siis 45 sekundi jagu 5-10 sekundilisi pudinaid. Õhtul pidasin endast targemaga nõu ja sai erinevad aspektid läbi käidud treeneriga, et kuhu kadus 4 minutit.

Lühiraja teekond

Pühapäevaks sai järeldused laupäevast tehtud ja rooste natuke pinna pealt maha pühitud. Tavarada või õigemini kevadine lühendatud tavarada hakkas kohe rõõmsamate toonidega. Lõõrid olid vist puhtamad ja kohe algusest oli keha valmis pingutama. Ma ei ütleks, et nüüd päris lendasin, aga laupäevaga võrreldes oli olukord märgatavalt parem. 

Kui 12 minutit oli joostud, siis nägin enda ees juba maailmameister Bertuksi selga, natuke hiljem sain ta ka kätte. Mingi aeg saigi koos joostud, ühe etapi lasin tal vedada, et saaks natuke kaarti ette lugeda, kuid pikal etapil (12-13) käis tempo talle ilmselt üle jõu ja ühel hetkel enda taga ragistamist kuulda polnud. 

Pika etapi lõpp sai Bertuksile saatuslikuks, kuid ka minule hakkas siis viimse päeva tund koitma. Stardis avastasin, et olin spordigeelid jätnud autosse ja kuna väga tugevat hommikusööki ei teinud, siis hakkasin 50 minuti juures suhteliselt märgatavalt energiast tühjaks jooksma. Töö tegemise võimekus järjest langes. 

Liblikasse sisenedes sain Uku-Lauri 6 minutiga kätte, kuid kuna meil liblikas eri järjekorras ja ma hakkasin vigu pudistama, siis liblikast väljusime ikkagi koos. Lätlane Upitis oli ka järgi imenud, kuid kehal polnud Upitise vastu midagi enam panna. Natuke eri variandid, kord üks ees, siis teine sai Ukuga rada lõpuni kulgetud. Mingitel hetkedel üritasin veel jõuvarusid kokku võtta, kuid siis pea taas ei võtnud. Lõpuks saigi tandemina finišini tiksutud.

Tavaraja teekond

2/3 rajast läks soliidselt, ühe rajavalikuga kaotasin minuti, kuid liidrile oli kaotus liblikaks 2 minutit. Viimase 1/3 jooksul tuli 3 minutit juurde. Upitisega lõpuni joostes oleks jäänud kaotus kolme minuti peale. Mis esimese päevaga võrreldes oleks tulemuse poolest olnud super tulemus. Aga sain sellel võistluselt seda mida tahtsin, teadmise, et ma jõuan metsas joosta ja sellest mulle hetkel piisab. Siin ju veel tibusid ei loetud.

Konkurents oli mõnusalt tihe ja oli kellega end võrrelda. Isiklikult oleks soovinud teada, kas metsateedel oleks ka jalad teistega võrdselt kerinud või mitte, aga kuna valisin sood ja metsad, siis jääb see üllatuseks. Maastikul oli nähtavus kevadiselt hea, mille tõttu paljudel püsis orienteerumine sujuvam. Suvel oleks lisakaari ja vigu rohkem nähtud. Maastik ise meenutas päris sageli eelmise aasta koduse Euroopa MV maastikku.

Võistluse koduleht

Kõik tulemused

1.päeva GPS

2.päeva GPS

Tulemused. Kokku oli meeste eliidis 59 meest joonel.

Tegelikult on kõik hästi. Treeningmahud on olnud kõrgel ja kõik on loogiline. Eriti magus on võrrelda eelmise hooaja ettevalmistust, kui talv jäi jooksu ja üldse tugevate treeningute koha pealt vahele ja suveks sai ikka vormi heaks, siis nüüd hooaja stardiplatvorm palju kõrgemal. Tuleb ainult targalt tegutseda.

Edasi Norra laagerdama...

TÖÖPAKKUMINE - otsin endale manageri

Olen tänasel jõudnud spordis nii kaugele, et siit edasi ilma managerita ma hakkama ei saa, kes minule vajaliku eelarve jagu aitaks diile lukku lüüa.

Miks mul on manageri vaja? Spordis on hammas verel ja kui juba teha, siis teha nii, et hiljem pole vaja kahetseda, kui jätsin mingid võimalused kasutamata või julgusest jäi puudu. Ehk siis kuld või muld. 

Kuni sügiseni käisin täiskohaga tööl, kuid pärast seda oli mõtlemise koht, kas jään sarnasele tasemele tiksuma ja rahuldun parimal päeval maailmas umbes top 20 tulemusega või panen kogu senini kogetu enda kasuks tööle ja saan teada milleks ma päriselt võimeline olen. 

Orienteerumise näol olen tegelenud niikuinii alaga, mis on sisuliselt olnud minu elu. Paljud ütlevad, et sport  on nende elustiil, kuid mina tunnen, et sport on mu elu. Sport/orienteerumine on olnud minu elu selgroog, millele olen saanud vajadusel toetuda ja mis on kandnud mind läbi elu ning hoidnud mind rööbastel. Muud asjad on elus tulnud ja läinud, kuid sport on jäänud. Sport on samas aus, kehva vormiga palju ära ei tee, kuid samas kui kõik on hästi tehtud, siis spordist saadud emotsioon on ülim ja seda mitte ainult endale.

Hetke kaugeim eesmärk on 2025 maailmameistrivõistlused Soomes. Käesoleval aastal on MM Šveitsis, järgmine aasta on Euroopa MV Ungaris. Vaatan just 2025 aasta suunas, kuna sport rapsijaid ei salli. Kui soov on täiesti uuele tasemele tõusta, siis poole aastaga imesid ei tee, kuid paari aastaga saab ka ilma imeta hakkama. Töö juba käib!

Orienteerumine ei too otseselt raha sisse. Mitte kusagil ei ole suuri auhinnarahasid või riik/alaliit/klubid maksaks selle ambitsiooni kinni. Igalt poolt saab natuke näpistada, kuid päeva lõpuks tuleb suurem osa ikka endal leida. Kuna ma kuldlusikas suus pole sündinud, rikas Kanada vanaonu pole oma nägu veel näidanud, lotoga pole võitnud, spordi kõrvalt palga tööd tehes rikkaks pole saanud, suhkruemmet pole kohanud, siis tuleb ise need vahendid sporditeel leida. Raha otsimine on justkui spordi kõrval teine töö, siis minul sportlasena käib see hetkel üle jõu. Sellest tingutuna olen hakanud endale täiesti ametlikult otsima inimest, kes aitaks leida toetajaid. 

Tänasel päeval on koostöös CV.ee-ga töökuulutus üleval, iga huvitatu saab pilgu peale visata ja huvi korral kandideerida ja/või ühendust võtta. Tasustamise valem on lihtne. Igast rahalisest diilist, mida manager koju toob, saab ta endale 20%.

Kuulutuse link

Minu kui sportlase jaoks on tegemist nullprojektiga. Ma väljun sellest kõigest lõpuks endale rahalisi hüvesid tekitamata. Olen juba saanud tagasisidet, et olen julge mees, et sellise sammu ette võtan. Peabki olema, muidu eesmärgid ei täitu. Tean, et minu enda jaoks oleks palju lihtsam olla palgatööl või suunata kogu energia ettevõtlusse. Samal ajal lükata sport natuke kõrvale, olla tubli harrastaja, teenida tööga korralikult ja usutavasti elada palju rahulikumat elu, kuid hetkel olen võtnud sellise otsuse vastu, et panustan orienteerumisele. Kõik või mitte midagi!

Ja see kõik ei ole ainult iseendale ja isiklike ambitsioonide täitmise nimel. Mind paneb liikvele nii sisemine kui ka välimine motivatsioon. Sisemist natuke avasin, kuid välisest saavad fännid ka edaspidi osa. 16,5 aastat olen blogi kirjutanud, sotsiaalmeedias jaganud oma tegemisi - see kõik jätkub, kuna usun, et teistega oma teekonna jagamine on inspireerinud paljusid. Otseloomulikult loodan oma teekonnaga anda oma panuse orienteerumise ja spordi üldisele arengule.

Tähelepanu on juba võidetud, siis ei saa jätta võimalust kasutamata. Igaüks, kes praegu tunneb, et saab nõu või jõuga abiks sellel teekonnal olla, on oodatud aitama. Suuri asju ei tehta üksi, vaid koostöö on edu võti. Kui soovid läbi oma ettevõtte toetada, siis kirjuta palun kristoheinmann@gmail.com, kui soovid eraisikuna õla alla panna, siis minu isiklik konto number on EE711010010341180012. Vaatame kui tugev on tegelikult Eesti orienteerumise kogukond. Aitäh juba kõigile ette!

Mul ei ole unistused, mul on eesmärgid. Metsas näeme!

Olen metsa poole ja olen uhke selle üle

Töövarjuga Hispaania tehnilistel maastikel

Hola chicos (Tere poisid) nagu ütles Navaluengas basseiniinstruktor, kes juhendas, kuidas asjad sealses basseinis käivad ja andis ka varustuse, et ujumistreening huvitavamaks teha. Ise lisaks juurde veel sellele tervitusele chicas, siis kõik tervitatud.

Laagri alguses olid käpad terved veel.

Kohalik ujula.

Olin juba aastaid  mõelnud Maximuse laagrikoha peale Hispaanias, mis nüüd ka realiseerus. Madridist kõigest 1,5 tunnise autosõidu kaugusel asuv o-meka sobis ideaalselt, et juba kergelt talveunne läinud o-tehnika ülesse äratada. Ilmad polnud kõige soojemad, kuna Madridis samuti talv, eriti võrreldes lõunarannikuga. Parimal päeval oli +10 ja päike, muidu varieerus -2...+6 vahel, Hommikul jahedam, päeva peale soojenes, päikest oli mõnusalt palju. Aga suur pluss oli see, et oli kuiv, ainult ühes hommikusel treeningul oli mets natuke märg.

Uued sõbrad võtsin ka päikest võtma. 

Sisuliselt on tegemist o-paradiisiga, käe-jala juures on mitme laagri jagu kaarte ja treeninguid. Oleneb muidugi laagri pikkusest, kuid minu plaanidesse sobis hetkel väga hästi just paljude o-treeningute tegemine, kus intensiivsus oli pigem rahulik, kuid ka mina ei jõudnud ajaliselt kõiki läbi teha. Ehk jäi midagi ka tulevikuks, kui peaks sinna tagasi minema.

O-paradiisiks ei tee seda ainult kaartide rohkus, vaid see tehniline raskusaste, mida loodus ja inimene on sinna kokku keerutanud. Kive eksisteerib seal täpselt sama paljudes eri vormides kasutuses nagu meil poes on piimatooteid. Kivid, kivihunnikud, kaljud, avakaljud, kivipõllud, kiviaiad, varemed, majad, kivised teed jne ehk siis kivid igas asendis ja vormis, nii looduse kui ka inimese poolt. Kivide vahel veel puud, põõsad ja muud loomad. Sinna juurde veel lisada pinnavormid ja ongi juba olukord, kus kaart mustab kividest ja infost ning kõik ei mahu peale, samas on vaja millegi järgi orienteeruda.

Üle võlli tehniline orienteerumine on minu hinnangul sobilik ettevalmistuse osa juulis toimuvateks maailmameistrivõistlusteks Šveitsis. Lisaks muidugi tõusumeetrid, mida kogunes laagri jooksul 6400 meetrit. Ehk siis kümme päeva pikkune laager sobis täiesti viisakalt aasta põhieesmärgiks valmistumiseks.

Lisaks orienteerumisele sai ühel treeningul kohalikku mäge mindud vallutama, mis jäi napilt alla 2000 meetri merepinnast. Esialgu oli plaanis 2-3 tunnine sutsakas, kuid kaardirakenduses olevad rajad osutusid sümboolseteks võimalikeks kohtadeks, kus justkui on võimalik suure huvi korral liikuda. Kuidagi sai end mäest üles ronitud, kuid kuna samast kohast ei oleks mingi hinna eest alla läinud, siis valisin laskumiseks teise variandi, mis oli vähem ekstreemsem.

Teel ülesse sai väike ehmatus üle elatud. Liikusin mäe nõlval mööda suuri kivikamakaid, kui astudes ühele suurele kivile, mille pind oli sile, kuid umbes 30 kraadise nurga all. Kivi oli kuiv, kuid ilmselt oli kusagilt eelmiselt kivilt jäänud jalanõu alla natuke lund ja sisuliselt olematu kiiruse pealt käisin kuidagi paugust külili, nii et mõlemad käed "pehmendasid" maha kukkumist. Kui vasak käsi poleks hoogu maha võtnud, siis ilmselt sinna olekski jäänud. Daatumid oleks saanud sekundi pealt fikseerida, kuna kell võttis põrutuse ajal automaatselt vaheaja. Aga läks hästi!

Seiklus mägedes muidugi jätkus, esialgu kohe aru ei saanudki, et seis nii hull on. Sai mõlemaid käsi kasutatud suurte kivide pealt turnimiseks, alles kusagil mäest alla laskudes, viimastel kilomeetritel, kus sai vabal sammul joosta ilma takistuseta, siis tundus, et vasak käsi vajab natuke ekstra hoidmist. Ranne läks märgatavalt paari tunni möödudes tursesse, nii sai õhtul kohalikus väikses EMO-s käidud, kuid kuna seal röntgenit polnud, siis tuli sõita 40 minuti kaugusele Avila nimelisse linna suuremasse haiglasse. Käsi kipsi, kuna mingi murd sealt ikka leiti. 

Mägedes kukkumine juhtus suhteliselt täpselt keset laagrit ehk siis pooled treeningud olid alles ees. Otseselt ühtegi treeningut ära ei pidanudki jätma, järgmisel hommikul olin juba rivis ja valmis orienteeruma minema. Kuna sõrmede liigutamine suures ulatuses oli esialgu valus ja ma kompassi/kaarti kannan samas käes, siis tuli paar treeningut kasutada vasaku käe kompassi paremas käes. Nii oli isegi võimalik kompassi äär etapiga paralleelselt hoida. Pöidla juures olevad lihased läksid päris valusaks lõpuks, kuna tegid harjumatut tööd.

Laager läks seega ühesõnaga omasoodu edasi ja ühtegi treeningut tegemata ei pidanud jätma.

Laager numbrites:

• 24,5 treeningtundi
• 148km
• 6400 tõusumeetrit
• 17 orienteerumistreeningut (2 pimedas, 3 sprinti)
• 419 kontrollpunkti
• 1 seiklus mägedes
• 1 ujumine
• 1 randmeluu murd
• 1 noor hakkaja laagris kaasas, kes käis kõik samad maastikud läbi

Aasta tagusega on seis palju viisakam erialase töö suhtes. Eelmise aasta jaanuaris ei kogunenud ühtegi orienteerumist ja jooksuga oli sarnane seis ehk hetkel on seis positiivne. Muidugi detsembri keskpaigast pidin tegema kolme nädalase sundpuhkuse, kuna üks soolikas oli tunginud ilmavalgust vaatama. Topiti tagasi ja õmmeldi lukk ette, mis loodetavasti peab. Sellest tingituna saigi Hispaania laager rahulikumalt võetud. Ehk tehniliselt keerukad maastikud sobisid hetkel nagu valatult ettevalmistusse.

Kui mõtlete, et kui paljude sõnade ette on võimalik panna "o", siis paljude, siin blogis ilmselt absoluutselt kõigi sõnade ette. Head oo-tamist!

Tuju hea pärast eelviimast treeningut.

Valik treeningute kaarte: (mõned kaardid tekivad siia hiljem juurde)