Nädal Soomes + teateliiga

Eelmise nädala lõpetas uhkelt Soomes toimunud teateliiga teine etapp. Kuid selleks, et natuke rohkem Soomes käik ära tasuks, siis tegin alates teisipäevast mõned orienteerumistreeningud Tampere piirkonnas.

Teisipäeval, pärast pikka reisi tegin sissejuhatuseks rahulikuma orienteerumise. Keha oli reisist küll väsinud, kuid hea oli pärast 11 kuu pikkust pausi taas Soomes orienteeruda. Kaardistus oli küll vanamoodne, kuid ka sellega tuleb hakkama saada.

teisipäeva õhtune treening

Kolmapäeval oli juba kahe intensiivse treeningu päev. Hommikul metsas o-lõigud ja õhtul topeltsprint. Metsamaastik oli väljakutsuv ja nõudis pidevat keskendumist. Vähemal endale tundus, et jõuan joosta või vähemalt eelmise päeva õhtuga võrreldes oli kontrast olemas. Orienteerumine püsis enam-vähem koos.

kolmapäeva hommikused lõigud Vorstijärve kaardil

vaade K-punktist

Õhtul planeerisin joosta kaks sprindirada. Täpselt treeningu ajaks hakkas ka vihma sadama, mis tekitas omad raskused. Näiteks ei saanud luupi kasutada, et nii mitmeski kohas info kiiremini välja lugeda ja kuiva jalanõuga mööda muru oleks ka kiirem olnud silgata. Rajad olid väljakutsuvad, kordagi ei saanud lihtsalt joosta, vaid tuli teha valikuid järgmiste etappide osas.

esimene sprint

teine sprint

Neljapäeva võtsin intensiivsuse poolest rahulikumalt. Hommikul orienteerusin 2001 MM maastikul ja õhtul käisin joostes Tampere kesklinna avastamas. 2001 MM nii maastik kui ka kaart on detailirohked ja nõuavad pidevat valvel olekut. Suures osas see ka õnnestus, kuid raja viimases osas läks keskendumine täiesti käest.

neljapäeva hommikune treening

MM 2001 maastikul said ristsed naeltega Icebugid

Reedel oli taas intensiivse treeningu päev. Plaanis olid hommikul o-lõigud ja õhtul rahulik sörk. Maastik oli suurepärane, parajal peitlik, samas joostav ja kaart oli hästi joonistatud. Jooksin lõigud kiiremini, kui ma seda lühiraja võistlusel teeksin, seega sai kombatud piire, mis mõnel korral karistatud sai. Paarist eksimusest hoolimata oli tegu väga hea treeninguga.

reede hommikused lõigud

toores ilu

maamärk kruusatee äärest

Laupäeva hommikul rahulik jooks, pärastlõunal autoreis Tamperest Mikkelisse ja õhtul taas rahulik jooks. Jalad olid Mikkelis joostes täiesti hapud ja rasked. Neli päeva metsas ja intensiivsus olid oma töö teinud.

Pühapäeval oli pidupäev ehk sai võistelda, oli hea võimalus joosta koos Soome klubikaaslastega teadet. Soomlastel on juba kolmandat aastat käimas teateliiga, mis tänavu koosneb kuuest etapist. Kui nädal varem vaatasin vesise suuga Tartust videoülekande näol võistlust, siis nüüd oli hea meel ise sellest osa võtta.

Stardis 47 võistkonda. Kangasala avavahetust jooksis klubi raudvara hulka kuuluv Jere, kes on tänavu olnud füüsiliselt heas seisus. Seda näitas ta ka kohe alguses, kui 1,5 km peal oli heal kuuendal kohal. Järgmises vaheajapunktis, mis oli 4,9 km peal, aga Jeret ei paistnud. Möödunud oli üle 10 minuti liidrist, aga ei midagi. Kuna võistlejad teleülekannet keskuses ei näe, rääkimata GPS ülekandest, siis oli teadmatus. Ühel hetkel tuli korraldajatelt info, et Jere oli korralikult jalga väänanud ja korraldajad tõid ta ATV-ga rajalt ära. 

Õnnetuste vastu ei saa, edasi pakkusid korraldajad, et saan teisele vahetusel startida 30 minutit pärast liidreid, kuid lõpuks lasti mind 12 minutit liidritele järgi. Tugevad olid läinud, kuid üritasin siiski korraliku pingutuse ja orienteerumise teha. Rajal sai mitmeid konkurente nähtud, kuid alati tundus, et kas nad on aeglasemad või lähevad kuhugi mujale.

Korraldajad hirmutasid võistlusinfos 300 tõusumeetriga, kuid peale neljanda punkti ülijärsu tõusu ei tundunud rajal väga palju tõusu olevat. Liblikas saingi korraks ühe kaare peal kiirematega koos olla, kuid minul oli veel pool sellest tegemata, kui nemad juba liikusid sealt minema.

Üldiselt tundus, et justkui saan orienteerumisega hakkama ja jalad pole ka kõige hullemad pärast intensiivsemat nädalat. Kuid nüüd analüüsi tehes näen, et nii mõnelgi etapi olen kaotanud aega. 

5.KP 40 sekundit - kaldusin teistega liiga paremale ja liikusin läbi liblika teise kaare, kuigi pidin otse minema.

11.KP 20 sekundit - kuna muidu oli olukord kontrolli all, siis pääsesin punkti juures ainult ehmatusega.

17.KP  60 sekundit - vale rajavalik, kuna etapp oli mul ette lugemata.

teate teekond

Muus osas ei saa nuriseda, need kaks minutit välja jätta ja suuremas konkurentsis joosta, siis võib võidu joosta küll. Kahju ongi pigem sellest, et sisse jäi tunne, et potentsiaal jäi realiseerimata. Kuid ei ole hullu, imelik on seda öelda keset augustit, aga hooaeg põhimõtteliselt alles algab, nii et võimalusi veel jagub.

Teateliiga koduleht

Võistluste koduleht

2.vahetuse GPS jälgimine (ka minu GPS on näha)

Tulemused

Koprakarikas - kolmest kolm

Teistmoodi hooaeg sai alguse Koprakarikal. Toimunud on Eestis teisigi võistlusi, kuid Koprakarikal tekkis esmakordselt tunne, et nüüd saab juba väheke tõsisemalt teistega mõõtu võtta. Ja seda mitte ainult ühe stardi kaupa, vaid koguni kolm starti kahe päeva jooksul. Laupäeva ennelõunal toimus lühirada, õhtul sprint ja pühapäeval tavarada.

Teadsin, et statistiliselt on stardinimekiri minu kasuks, kuid kunagi ei tohi vastaseid alahinnata ja ammugi ei tohi enda oskusi ülehinnata. Orienteerumise puhul on igatpidi tegu individuaalspordialaga, kuid sellegipoolest on hea läbi mängida, kes on lähimad konkurendid. 

Lühirajal pidasin suurimaks vastaseks Kaarel Vesilindu, sprindis veel valitsevat sprindi Eesti meistrit Ats Sõajalga ja tavarajal Jaagup Truusalu. Kui ma isiklikult poleks stardis olnud ja oleks pidanud iga stardi võitjaid ennustama, siis ennustusvõistluse oleksin ikka kinni pannud. Tunne oma vastast!

Füüsiliselt end nõrgaks ei pidanud, kuigi nädala esimene pool tuli treeningutel väga raskesti kätte. Ainuke intensiivne liigutus enne nädalavahetust oli reedene viimane treening, kus jooksin 1 km lõigu ja see ei olnud üldse kerge. Pool maad allamäge ja alla 3 minuti ei õnnestunud saada.

Lühirada

Tagantjärgi saab öelda, et kolmest stardist kõige rabedam sooritus. Erinevad 10-15 sekundilised lisakaared esimestel etappidel, lisaks mõtlematu vale rajavalik kuuenda punktiga. Alles kümnendast punktist alates läks sooritus rohkem kontrollituks, senimaani olin poolteist minutit juba magama pannud. 

Mõnda aega läkski väga hästi, Reimo Liiv leidis ka minu selja taga uue hingamise. Kuid vastu ei pidanud minu orienteerumine, raja ainukese punktiga, mis kaardipildi järgi asus rohelises, õnnestus ära kaotada 40 sekundit. Alahindasin selgelt punkti raskusastet.

Lühiraja finiš. Pilt - Kobras.

Tulin küll parima ajaga, kuid enda sooritusega rahule jääda ei saa. Ülejäänud startide jaoks tuleb teha omad järeldused.

Vesilinnu ees edu 2:09.

lühiraja teekond

Lühiraja GPS

Sprint

Pärast hommikust korralikku lühirada otsustasin teha natuke pikema soojenduse, et Vastse-Kuuste küla vahel olevaks pingutuseks täielikult valmis olla. Midagi ekstra keerulist oodata ei osanud.

Kui hommikuse lühiraja puhul ei jäänud midagi silma, siis sprindi puhul oli näha mitmeid kohti, kus mõisaköis oli jäetud lohisema. Seda nii võistluskeskuses, kaardijoonistamise kui ka punktide asukohtade suhtes. Startimine esimeste seas lisas sellele veel oma valulise pitseri.

Alguses võtsin kohe hoo üles. Esimesel etapil oli kaardijoonistajaga vaja olla täpselt sama loominguline. Punkt ise oli peidetud põõsasse. Teise punkti juures olevat infot oli ilmvõimatu jooksu pealt mõista ja veel etapi keskel muutsin esialgset plaani. Punktist välja tulles astusin õnnetult heinte sees olevasse betoonkraavi, mis hakkas sääreluud eest muljuma, õnneks pääsesin kriimudega. Pärast seal ka lõdvestus jooksmas käies saan öelda, et tegemist oli täiesti sobitmatu kohaga orienteerumiseks.

Kolmas ilusti, neljandaga väike lisakaar enne heinte sisse suundumist. Edasi sai edukalt hakata jooksma nii kiiresti kui süda lustib. Pargis tuli võtta lihtsalt õige suund.  Alles kümnenda punktiga tekkis tõrge, kui kaardi peal on üksik puu lageda ääres ja seal peaks olema punkt. Reaalsuses lage oli küll niidetud, kuid mitte puuni ja selle ümbert. Tegin lisakaare punkti juures ja siis nägin, et punkt oli heinte sees peidus.

Kaksteist oli põõsasse pandud ja siis hakkaski viimane lõpuspurt. Paneelmajade vahel kahetimõistmisi polnud ja sai mõnuga joosta.

Tore oli joosta sprinti, kus ajaline läbimine jääb 12 minuti juurde. Betoonkraavi astutud jalg tegi valu (ka järgmisel päeval), kuid õnneks kippus see tahaplaanile jääma ja adrenaliin tegi oma töö.

Edu Sõnajala ees 26 sekundit.

Sprindi teekond

Tavarada

Lausa lust oli soojendusel vaadata eelmisest päevast kangete lihastega konkurente. Endal ei tundunud midagi häda olevat, kuid ühel mehel polnud veel midagi häda ja see mees oli, eelmised stardis vahele jätnud, Truusalu.

Siis kui nägu on veel naerul ja pole tavarajal startinud. Pilt - Kobras.

Rajameister üllatas kohe pika etapiga. Kuna esimesed 400m oli iga erineva valiku puhul samad, siis võtsin aega, et leida võimalikku parimat lahendust. Lõpuks jäin ikka esialgse paremalt poolt mineku kasuks, kuna eriti etapi teises pooles sai pikalt mööda teed joosta ja sellega sai ühtlasi välditud suurt sood.

Tänu liigsele agarusele (kiirele jooksule) olin esimese viie punktiga end kinni jooksnud, mis lõpuks päädis end sellega, et kuuendasse punkti tegin 2 minutise. Pärast seda oli hea lihtne orienteerumisele keskenduda. Sisuliselt olin jooksnud sarved maha ja jalad ka veel alt. Hakkas ühtlane kannatamine, mida oli veel tunnike jäänud.

Järgmised pool tundi tulid vaevaliselt. Sisuliselt olin viinud end esimese poole tunniga seisundisse, mis peaks kõige varem pärast esimest tundi tekkima. Liikusin edasi sujuvalt, otsisin võimalusi kasutada võimalikult palju teid. Punkti neliteist ronides võtsin sisse geeli ja täiesti ootamatult oli seal ka joogipunkt (õigemini tünn veega ja prügimägi). Olin jõudnud umbes poole raja peale.

Järgmised 15 minutit (14.-20.KP) oli küll raske, kuid täiesti talutav enesetunne, kuid siis hakkas viimase 25 minuti kannatus, mis sattus täpselt sellele hetkele, kui oli 6 minutiga kinni püüdnud Sõnajala. Mul puudus igasugune tahtmine ja jõud, et proovida mööduda või eest ära joosta. Hoidsin end Sõnajala järel, mõnes üksikus kohas lõikasin ainult nurki maha. 

Alles 27.KP juurde joostes õnnestus ette pääseda, kuid jätkasime siiski koos. Raja viimane osa oli pigem füüsiline, kui tehniline, kuid 30.KP-ga õnnestus siiski 30 sekundiline viga teha. Viimastel etappidel leidus kusagilt veel energiavarusid ja sai tolle päeva vastaste ees viga tagasi joostud.

Edu Truusalu ees 4:47.

Viimased pingitused tavarajal. Pilt - Kobras.

Peko eliidil on võime lennata. Pilt - Kobras.

Tavaraja teekond

Tavaraja GPS

Kokkuvõtteks on mul hea meel, et ma osalesin, nendest kolmest stardist igaühest on midagi kaasa võtta. Kõik ikka selleks, et sellel aastal veel toimuvate võistlustel joosta stabiilsemalt ja tehniliselt vähem rabedalt. Lõpuks oligi see hea koht, kus oma piire kombata ja võimeid testida.

Kolme stardi peale edu järgmise ees 12:58. Kui arvestada, et üks nendest oli sprint, kus vahed on paratamatult väiksed, siis üldkokkuvõttes hea tulemus.

Võistluse koduleht

Kõigi kolme päeva tulemused

Autasustamine. Pilt - Kobras.

Kui jooksid aeglasemalt kui mina Koprakarikal ja sinu jalas ei olnud Icebugid, siis on aeg marki vahetada.

Ida-Virumaa tehismaastikel

Toimus neljapäevane (27.-30.juuni) koondise kogunemine, kus sai suhteliselt lühikese ajaga tehtud intensiivne kursus tehislikel Ida-Virumaa maastikel. Paljud koondislased olid juba pikemalt oodanud, et saaks omal nahal järgi proovida maastikud, mis on kaevandamise tulemusel tekkinud.

Pealik peab kõne enne treeningut

Olles varem näinud alaliidu kaardibaasist kaarte, siis tundus, et oodata võis midagi täiesti teistsugust. Küllaltki detailsed maastikud ja järjest korduvad süsteemid, mis on omavahel äravahetamiseni sarnased. Samuti ootasin küllaltki kivist pinnast, mis tuletas meelde, et ilma teipimata hüppeliigestega ei tasu vähemalt minul sinna oma õnne proovima minna. Läbitavuse ja taimestiku peale ma enne ei mõelnud ja see oli väga hea, et seda ei teinud, sest oleksin endale loonud asjatuid ootusi. Reaalsuses oli läbitavus väga heast kuni väga halvani.

Esimene treening. Paarides, korda mööda vedamine. Ühel olid omad punktid kaardil, teisel omad. Punkti jõudes tuli tagumisel näidata, et kuhu välja jõuti ja siis sealt oma punkti vedama hakata.

Esimese treeningu lõpus oli punktinoppimine. Kaks tundi oli juba soojas metsas oldud. Ei hakanud viimaseid mahlasid välja pigistama, "5 kopika" lõuna ka ootas. 

Teine treening. Seal toimetati 100 aastat tagasi. Vähemalt minu hinnangul kõige erilisem maastik kogu laagri jooksul. Antud maastik väärib uuesti üle joonistamist. 1:5000 mõõtkava oleks samuti loetavam.

Teise päeva esimene treening. Sellel treeningul kimbutas nõges kõige rohkem. Kohati pidi olema väga lahtise mõtlemisega, et kaardi abil maastikul õigesse kohta jõuda.

Vabaõhuujula

Kolmas päev. Treeningvõistlus lühiraja distantsil. Eelmise õhtu tõusulõigud väga tunda ei andnudki ja oli päris hea pärast rahulikke pikemaid treeninguid ka korra kiiresti joosta.  Mingites piirkondades oli orienteerumisega hädas ja saanud suuremalt kiiruselt kaardil olevast infost aru.

Viimased pingutused enne treeningvõistluse lõppu.

Laagri kiiremad pojad.

Kolmanda päeva õhtu. Tehismaastikelt minema ja kerge treening koduste Euroopakate jaoks. Organism oli end välja lülitanud ja võttis vaba õhtu ehk siis füüsiliselt oli raske.

Neljas päev. Toimus ühine teatetreening koos noortekoondisega.Vihm oli muutnud metsa libedamini läbitavaks. Esimesse oleks pidanud otse minema ja kolmandasse orienteeruma.  

Teine ring läks soorituse poolest juba paremini.

Kohalik kaardijoonistaja on teinud hea töö, tänu temale on võimalik sellistel ainulaadsetel maastikel end proovile panna. Kuid kui nüüd natuke üldistada, siis vähemalt minule jäi nüüd tunne, et kaartide joonistamisel on liiga palju toetutud lidari andmetele ja puudu on joonistaja enda selge nägemus.  Siin ma mõtlen just reljeefi, mis nõuab ka reaalselt maastikul vormide üle vaatamist. Jalgrajad ei kippunud ka kaardil õige koha peal olema. Läbitavuse märkimisest on kohati ilmselt loobutud. Kas kvaliteet on jäänud ajapuuduse või millegi muu taha, seda ei oska öelda.

Enamus Aidu maastikust on sobilik talviseks/kevadiseks ajaks, kui seal on rohurinne madal ja nõges alles ootab, kuna saab kasvama hakata. Praeguste kaartidega peab rajameister igal juhul käima enne radade tegemist maasikul, vastasel juhul ei tule sealt head lahendust.

Kokkuvõtteks Polar Vantage V mõõtis nelja päeva peale:

• täpselt 10 tundi liikumist joostes/orienteerudes
• distantsiks 78km, sellest orienteerumist 52,4km
• 1655 tõusumeetrit
• 7 treeningut + 3 hommikujooksu tuhamäe otsa

Oli hea laager, treeningud jätkuvad!

Haanja ÖÖ / Jukola eri

Eesti o-kalender on olnud sisuliselt aastaid oma harjumuspärases rütmis, ikka algab hooaeg aprillis samade võistlustega ja läheb oma jada pidi hooaja lõpuni välja. Tänavu on läinud aga teisiti, kalender löödi puhtaks, need täideti püsiradadega, mis olid asjalikumad, kui muidu korraldatavad päevakud või isegi tehnilisemad, kui mõni võistlus.

Haanjas ei passitud ka käed rüpes, vaid läinud nädalavahetusel korraldati midagi ägedat. Välja selgitati Haanjamaa parim ööorienteeruja. Kõike seda sellise formaadi ja suurejoonelisusega, mida Eesti o-maastik polnud sellise osavõtjate arvu juures näinud.

Tehniline maastik, normaalse pikkusega rada, jaamad metsas, GPS-d seljas, otseülekanne koos kommenteerijatega, spordipuhvet, soe saun, seltskond - mida sa hing veel ihkad. Stardinimekirja pikkust vaadates ja kohapeal olles võiski jääda tunne, et tegemist on eravõistlusega. Kuid sellest polnud midagi, kes oli kohal, see oli kohal, ülejäänud said otseülekannet vaadata.

Stardis tuli kõlaritest täpselt sama tekst, mis muidu Jukola stardis. Olles Jukolal avavahetust jooksnud, siis päris sama värin sisse ei tulnud, kuid õige meeleolu lõi küll. Soojenduseks sai joosta pikemalt mööda suusaradu, kuid siis tuli orienteeruma hakata. Haarasin ohjad enda kätte, et saaksin just oma rütmis punkte noppima hakata.

Kui alguses veel mõnel vastujooksul õnnestus näha ka konkurente, siis muidu ülejäänud raja ajal puutusin kokku ainult Lauriga. Esimesed pool tundi püsisin kerge õhuvahega ees, sealt edasi läks sooritus rind-rinna kõrval jooksmiseks. Huvitavaks tegigi võistluse see, et kasutusel oli hajutus, kus sportlased reaalselt ei läbigi kokkuvõtte sama rada, vaid käivad oma hajutuses ja jätkavad oma rada. See pani järjepidevalt tegema oma tööd.

Enne võistluskeskusest läbijooksu jäin küll pikema hajutuse tõttu korra maha, kuid üsna pea oli taas olukord viigis ja tuli viimasel 1 km peal lõpplahendus enda kasuks vormistada. Viimasel etapil tegime eraldi valikud ja edasi tuli korraks jalad kõhu alt välja võtta ja joosta. Ja nagu üks otseülekande kommenteerijatest ennustas, siis ma lihtsalt tahtsin seda rohkem.

Tänud Laurile hea treeningvõistluse eest! Üksi ees joostes poleks see pooltki nii põnev olnud. Ja hea meel on mu enda tehnilise soorituse üle. Niivõrd tehnilisel rajal ja veel öösel, ilmselt üks parimaid sooritusi, kui arvestada ka kiirust, millega rada sai läbitud.

Koduleht
Tulemused
GPS
Otseülekande kordus

Haanja ÖÖ tulemused

Haanja ÖÖ teekond

Aga see polnud kõik. Laupäeva lõuna ajal sai Krabil joosta 4,3 km pikkust rada. Uus ja huvitav maastik nõudis 100% keskendumist, et küllaltki tasasel, kuid samas peitlikul maastikul näha neid objekte, mis aitaks ühest punktist teise minna. Oli igati väärt treening ja hea tempokas sissejuhatus öiseks katsumuseks. Suured lisapunktid selle eest, et isegi sellisele treeningule oli starditee kõrvale mõned punktid pandud, et oleks lihtsam sisse elada ja sooja teha.

Krabi treeningu teekond

Kuid ka see polnud kõik, pühapäeval sai Haanjas teha lõdvestava lühiraja, kus keskendumine kippus hajuma pärast öist 100% keskendumist. Kuid see oli igati seda väärt, et viimased mahlad nii Haanjast kui organismist välja pigistada.

Haanja treeningu teekond

Igatahes aitäh korraldajatele kogu selle entusiasmi eest! See üritus oleks väärinud kordades rohkem osavõtjaid.  Konkreetselt sellest üritusest ei pea saama traditsiooni, kuid tore oleks, kui sarnaseid kastist välja orienteerumisjooksu võistlusi/nädalalõppe oleks veel.

Tartumaa Suvemängud Palal

Püsiradu ja muidu treeninguid on joostud palju, kuid käesoleva suvise hooaja orienteerumise avastart sai tehtud Tartumaa suvemängudel.

Formaat oli lihtne, start ühisstardist ja kes esimesena finišjoone ületab oli võitja. Võistluse tegi raskemaks ilm, mis oli ekstra soe, midagi 30 kraadi juurde. Rada ise pakkus võimalust suhteliselt palju mööda teid joosta.

Teises punktis. Pilt: Meelis Zimmermann.

Teises punktis. Pilt: Meelis Zimmermann

Kui üks segav faktor oli ilm, mis oli harjumatult soe, siis teine põhjus oli mitte väga tugev tugev konkurents. Lihtsalt ei tekkinud 100% keskendumist, kuid samas oli vaja esimesena finišis olla. Korra tegingi selle tõttu minutise eksimuse ja jäin tagaajaja positsiooni, õnneks oli kolmandik rajast veel ees ja polnud probleemi olukord enda kasuks keerata.

Tartu vallele maksimum punktid toodud ja kõik hästi.

Kodeleht
Tulemused
Teekonnad

Teekond

Läti minilaager

Lätlased kutsusid 12.-13.juuni lühikesele treeningkogunemisele. Pärast pikka eriolukorda oli tegemist esimeste treeningutega väljaspool Eestit ja esimese vähegi tõsisema võimalusega joosta mees mehe vastu.

Programm oli lihtne:

• reede õhtul linnulennult 10,6 km tavaraja treening 1:15 000 kaardiga
• laupäeva hommikul eraldistardist 3,2 km  proloog
• laupäeva pärastlõunal viitstardist 6,1 km  lühirada

Maastikud olid kiired, kuid ei saa öelda, et päris lihtsad. Oli kohti, kus oleks ilmselgelt võinud kiirust vähendada ja võtta see aeg, et aru saada, mida on kaardil kujutatud. 

Reede õhtune tavaraja treening. http://3drerun.worldofo.com

Laupäeva hommikune proloog. http://3drerun.worldofo.com

Laupäeva pärastlõunane viitstart. http://3drerun.worldofo.com

Viitstardi üks keerulisemaid piirkondi. Isiklikult oleks oodanud natuke selgemat kaardistust, kuid hakkame tuleb saada sellega, mida pakutakse. Kuid üks keerulisemaid etappe oli 4-5.  Minu variant oli lilla (+viga). Punktist oli hea mööda orvandit kohe alla laskuda, kuid siis jäi väga kõrge raudteetamm ette, millest tuli üle ronida. Kuid hea õnne korral võis sattuda ka tunnelisse (punane variant). Kuid kinnitamata andmete kohaselt peaks siiski otse mööda sinist joont olema kõige kiirem, kuna ka nii jääb kõrge tammi ronimine ära.

Tunnel etapil 4-5

Neljandast punktist.