Laupäev, 29. oktoober 2022

Šveitsi MK-l 2023 MM luurel

Hooaja viimane proovikivi on möödas. Järgmise aasta MM maastike läheduses toimusid käesoleva aasta viimased MK stardid. Pärast augusti alguse kodust EM oli tegemist minu jaoks järgmise olulise suure võistlusega. Osalesin siin ja seal külavõistlustel ja EMV-del, kuid treeningud olid pigem suunatud Šveitsi suunas.

Nii nagu elus ikka, siis alati ei lähe asjad nii nagu planeeritud ja soovitud, pärast EMV tavarada (10.september) hakkas tervis trikke tegema, järgmisel nädalavahetuseks EMV pikaks (17.september) sain justkui taas liikvele, kuid läks olukord taas hullemaks ja võttis kõrgemad pöörded. 20.september olin juba keskmäestikus kohal, soojenduseks teisel pool piiri Itaalias Livigno juures. Olin otsustanud, et teen korraliku aklimatiseerumise. Esialgu tundus, et on justkui okei olla haige ja matkata kergelt ringi üle 2000 meetri kõrgusel, sest niikuinii esimestel päevadel midagi tõsist kõrgel ei saa teha, kuna hapnikku lihtsalt pole. Matkata oligi äge, kuni juurde tuli ka järgmine probleem (jääb enda teada), mis segas juba nii palju, et tuli Livignos EMO-t külastada. Tehti proovid, leiti põletikunäitajad, sain antibiootikumid peale. Trennist unistasin, kuid õnneks ravimid toimisid ja tuli tasapisi end liikvele ajada, kuna MK-ni oli jäänud alla nädala.

Sõber Itaaliast järelkasvuga. Tiksuvad seal rahulikult hõredas õhus.

Trepalle küla Itaalias. 2000 meetrit üle merepinna.

Turist raami sisse surutuna.



Teel Monte Rocca poole.

Nero järv

Monte Rocca ehk kivimäe otsas. Mööda lahtiseid kive sai üles ja alla turnitud. Tumedam järv on see sama Nero järv, kuid heledam ja kaugem järv ühenduses Cancano järvega, mille tammi sai külastatud.

Panoraam Monte Rocca otsast

Cancano tamm

Cancano paisjärv

Teel Šveitsi. Mäed, kus eelmistel päevadel sai matkatud, olid ööga lumiseks muutunud.


Livigno EMO-s

Neli päeva enne MK-d oli olukord niivõrd hea, et sain teha enda arust vägagi kvaliteetse treeningu. Jooksin esialgu 2x1000meetrist lõiku 1500meetri kõrgusel asuval staadionil ja siis kolmanda lõiguna rühkisin ülesmäge 20 minutit, umbes 370 meertit tõusu. Olin rahul, tegin teadlikult päev varem, et jääks rohkem aega taastumiseks.

Õnnestunud treeningu lõdvestuse ajal. Treener oli ka platsis ja pöial püsti. Pöidla unustas ta augustist alates püsti.

Šveitsis kohapeal enne MK-d kahjuks orienteeruda peale ühe modeli ei saanud, neil seal piirkonnas jahihooaeg septembris, kus "pimedad" jahimehed pidid ka traktoritele pihta saama. MK programm oli omapärase ülesehitusega, algas kõik teatevõistlusega, siis oli lühiraja kord ja lõpetuseks tavarada. Ise ootasin neist enim lühirada.

Teates jooksin esimest vahetust ja see kujunes ellujäämisõppuseks. Haigusest otseselt märke polnud, kuid sooja oli paar kraadi, vesine, nõlvad libedad, võistlus oli kõrgel (1700-2000m peal) ja vägagi harjumatu nõlvaorienteerumine. Just nõlval ukerdamise ja väikeste kaarte tõttu jäin sisuliselt esimesest punktist alates juhtrongist maha. Kui raja esimene osa ehk sisuliselt tehnilisem orienteerumisosa läbi sai, siis hakkas liha suretamine, kaheksandast lõpuni oli lihtsalt enda edasi lohistamine. Õnneks oli enamjoalt ümberringi ka teisi sportlasi ja nii ei pidanud täiesti üksi piinlema.

Teate start

Teate viimasel kaarel. Nagu kala kuival, kes üritab õhku ahmida.

Teate GPS

Teate tulemused

Teate tulemused

Teate 1.vahetuse teekond


Lühirada oli juba natuke madalamal (1500-1800meetri kõrgusel) ja ilm oli inimlikum. Maastik oli iseenesest mõnus ja kaardijoonis oli arusaadavam, kui teatevõistluse ajal. Enamus rajast sujuski küllaltki hästi, kuid 16.etapiga jäin selgelt hätta. Libamisi oli vaja tõusta nõlva mööda natuke kõrgemale, kuid juba tõustes hakkas pinnavormide järgi tunduma, et võin olla liiga kaugele läinud. Üles "platoo" peale jõudes oli kõik nii ühesugune. Käisin väga sarnasel objektil, tegin aukaare ja alles siis suundusin punkti suunas. 1:15 eksimus, mis lühirajal on palju. Eks ka mujal raja peal oli ruumi teha sujuvam sooritus natuke kõrgema tempoga, kuid esmakordse esitusena oli liikumine sellisel maastikutüübil päris hea. Ise tundsin, et puudujääke oli ka maastikul üleüldiselt liikumisega, mis ilmselt oli tingitud sellest, et pole põhjamaades orienteerumas käinud, kui fookuses on olnud kodune EM. 

Lühiraja finiš

Lühiraja GPS

Lühiraja tulemused

Lühiraja tulemused

Lühiraja teekond

Viimane proovikivi oli tavarada, mis oli 1500-1900m kõrgusel. Sõidutati tõstukiga mäkke, stardi eel oli üleval kergelt pilves. Nii palju kui ma ka endale ei sisendanud, et võimalus on teha enda kohta okei tavarada, siis sellest väga abi ei olnud. Lühiraja natuke kergem tunne võrreldes teatega oli taas muutunud täiesti tühjade kummidega pingutuseks. Kogu raja peale said mind päris mitmed tagantpoolt startinud kätte ja nii proovisingi neil alati järgi hoida, et äkki jõuab, äkki tõmbab mootori käima, reaalsuses kahjuks mitte. Neist viimane pani hoopis sellise paugu, et raja lõpp läks täiesti lonkimiseks. Ja kui füüsiliselt on nutune, siis ega see tehniline pool ka välja ei tule.

Tavaraja GPS

Tavaraja tulemused

Tavaraja tulemused


Tavaraja teekond

Pärast MK-sid oli plaanis veel nädala jagu laagerdada ja koos rahvusvahelise seltskonnaga kvaliteetseid treeninguid teha. Seda kõike just järgmise aasta MM-i silmas pidades. Kuid kahjuks tervislik olukord oli läinud piisavalt nutuseks, et otsustasin Eestisse tagasi minna ja end mitte lõhkuda. See oli raske otsus, kuid õnneks tagantjärgi ka ainuõige otsus. Tervis korda, siis on võimalik normaalselt sporti teha.

Kui lõpuks on hea, et ma siiski ära käisin, tervis oli juba minnes kehvake, kuid vähemalt on kerge teadmine, et mis võib järgmine aasta ees oodata. Kui nüüd lühirada eesmärgiks võtta järgmiseks aastaks, siis potentsiaali on küll. MK lühiraja näitel väga puusalt öeldes, siis 1,5minuti jagu vigu maha, 1 minut orienteerumine sujuvamaks, 1-2minutit maastikul liikumise arvelt, 1-2 minut kõrguse arvelt, tervis ka täiesti korras, siis võib seal meestega võidu joosta küll. Natuke võiks üleüldine füüsiline tase ka tõusta. Ma isegi ei pea seda ulmeks, vaid täiesti reaalselt tehtavaks. Olen selle väljakutse enda jaoks vastu võtnud. Seega oli praegu hea näha enne ettevalmistushooajale minekut, et kus on puudujäägid, siis vähemalt teada milliseks katsumuseks tuleb järgmisel aastal valmis olla.


Livignos. Töö jätkub, sest väljakutseid jagub. Ravimitööstus ei ole tabletti veel loonud, mis orienteerumisest terveks raviks. 


Kommentaare ei ole: