esmaspäev, 8. aprill 2019

Lihavõtte lühirada

Siis kui kari metsa lasti, siis Kristo tegi rattaga trenni. Just nii nagu ka eelmisel aastal, avasin OK Võru poolt korraldataval avavõistlusel hooaja. Tänavu küll mitte mõlemal päeval, kuid kui kõike ei jõua, siis tegin pool ehk osalesin ainult teisel päeval.

Pärast pikka talve ootasin avastarti kahetiste tunnetega. Ühelt poolt tahtsin väga võistelda, kuid sisuliselt kogu talve olen kahe erineva vigastuse tõttu treeninud alternatiivseid treeninguid kasutades. Viimase poole aasta jooksul olen jooksnud/orienteerunud 189 km (23 tundi). Kui ettevalmistuse esimeses pooles ravisin plantaarfastsiiti, mis tegi mulle suurt muret alates juuli algusest, siis ettevalmistuse teises pooles leidis minuni tee järgmine põletik, mis väljendub valuga suure varba ja päka juures, kuid tegelikuks põhjustajaks on seal lähedal asuv põletik. Valu lihtsalt kiirgab sinna. On tekkinud tunne, et ma olen biolagunev, pidevalt midagi viga.
Plantaarfastsiit

Hetkel küll ravi käib, terve aprilli kuu jooksul neelan põletikuvastaseid tablette, mis loodetavasti viivad tulemuseni. Vastasel juhul tuleb ravivõtteid karmistada ja järgmiseks sammuks on hormoonsüst.

Kuid tulles tagasi avastardi juurde, siis võin pidada 36 minutit metsas veedetud aega kordaläinuks. Head meelt teeb see, et olenemata vähestest jooksu kilomeetritest suutsin raja läbida parima ajaga. Olin sisimas valmis kuni 5 minutiseks kaotuseks, kuid reaalsus oli see, et orienteerumine püsis sisuliselt koos ja talvel nii mõnelgi korral trennis käimisest on kasu olnud.

Ei saa öelda, et mul oleks kerge joosta olnud, juba viie minuti peal hakkasin vaatama palju juba on joostud. Alustasin tõesti aktiivselt, justkui tavaliselt võistlustel ja lootsin selle peale, et alternatiivtreeningud hoiavad lõpuni pildis. Isegi kui püüdsin mõned varem startinud konkurendid kinni, siis jätkasin oma tegevustega ja liikusin üksi edasi.
Lõpusirgel. Pilt - Võrumaa Spordiliit

Orienteerumistehniliselt on veel parandamisruumi, kuid arvestades, et ma ei ole ühtegi kiiret liigutust kaardiga teinud pool aastat, siis tulemus on väga hea. Põhiliseks murekohaks oli suuna võtmine ja selle hoidmine. Kui tavaliselt kasutan Silva kompassi, mille puhul mulle meeldib, et seal on lai nõel ja stabiilsus, siis nüüd jooksin Moskva kompassiga, kus kitsas nõel ja joontest kirju taust, on vähemalt minu jaoks vaevalisem kasutada. Üldsuuna saan ikka võetud, kuid täpselt liikumine on keeruline.

Nüüd tuleb edasi tegutseda ja vaadata, kuidas jalg võistluskoormuse järgselt käitub. Igatahes esialgu on plaanis järgmine nädalalõpp võistelda Soomes.

Video minu lõpusirgest

Võistluse koduleht
Lühiraja tulemused
GPS jälgimine

Kommentaare ei ole: