Finnspring teade - pikem analüüs

Teine päev ootas ees teade. Jooksin teist vahetust, pikkus 8 km ja kaart 1:10 000. Metsa sain 11.kohal, välja tulin 12.kohal, kaotus liidrile suurenes nelja minuti võrra. Kuidas see kõik nii juhtus, selgub järgmisest pikemast jutust.

Paremaks jälgimiseks väike soovitus. Tee ekraan "kaheks", ühele poole jutt, teisele poole kaart. Nii ei pea klikkima kahe akna vahel.

S-1. Sain neljases pundis metsa, seal hulgas MS Parma Peeter Pihl. Hoog tõmmati kohe üles. Suusarajale jõudes jäin üksi tegutsema, kuna ülejäänud läksid ilmselt kuhugi teise hajutusse. Sain pikalt mööda teed joosta kuni lõpuks teede hargnemise juurest võtsin suuna punktile, mis asus mäe otsas. Eksimisvõimalust polnud.

1-2. Palju väikseid reljeefiobjekte ja nende mitte klappima saamine tegelikkusega tegi punktile mineku keeruliseks. Enne punkti suurem avakalju ala oli siiski hoomatav ja sain punkti kätte. Nägin konkurente oma hajutusse minemas. Viga kaldumise tõttu 10 sekundit.

2-3. Lõhkusin otse üle mäe, suurest orvandist läbi ja nii öelda ümber mäe nurga. Punktile peale saamine tundus kahtlane, aga ühel hetkel jõudsin rajakesele ja sain kindlust, et liigun õiges suunas. Nägin ka varianti minna paremalt ümber mägede, mis taganjärgi tark olles võinuks kiirem olla, kuna esialgu ei jõudnud kohale, et kaart on joonistatud 5 meetri joonega.

3-4. Kõrgust kaotamata ümber mäe ja suunaga kaljunuki juurde, kust pidanuks võtma suuna edasi. Läksin aga kalju juurest liiga kõrgele asja uurima. Viga 10 sekundit. Punktis nägin üle pika aja Petsi.

4-5. Liikusime samas suunas orvandist üles. Punkti eel olevaid pätse ei suutnud täpselt välja lugeda, nii tuli vahetult enne punktirõngast seisak ja korrigeerimine. Viga 10 sekundit. Pets läks oma hajutusse.

5-6. Rohelises sain Petsiga kokku. Liikusime kahe avakalju pätsi kaudu teele ja kohe risti üle. Kraavi äärt mööda ja avakaljude peale. Kuidagi ei saanud kaarti klappima. Jäin üksi seisma ja uurima asja, tegin mingi pauna. Samal ajal kajas peas, et nüüd on jooks tehtud. Natukese ukerdamise ja suure üritamise peale sain asjad klappima ja võtsin punkti ära. Paika panin end lõpuks üle lageda oleva nõlva järgi. Viga 90 sekundit. Miks see viga tuli? Lugesin end tee ületuse järgselt vale kraavi äärde.

6-7. Laskumine nina peale.

7-8. Kuna olin üksi jäänud, siis edasi tuli liikuda taas oma peaga. Otse minek tundus raske. Vasakult ümber mäe minnes oleks peale minek keeruline olnud. Läksin paremalt viirutatud ala kaudu, kus oli korralik põlvetõstejooks. Lõpus jäin punkti võtmisega hätta, kui jätsin võtmata suuna avakaljuga pätsi juurest. Viga 30 sekundit.

8-9. Suund peale, nõlvast üles. Mäe peal lugesin madalama koha välja, liikusin suunaga edasi kuni jõudsin väikse pätsi juurde, kus oli kalju ja seal laskusin punkti. Kaardilt võib tunduda, et tegu on ilusa metsaga, aga tegelikuses peab seal laveerima erinevate põõsaste vahel, mis teeb otse liikumise keerulisemaks.

9-10. Tahtmine oli minna kerge kaarega vasakult, vältides sellega punktist paremalt mööda kaldumist. Kuid millegi pärast arvasin end paremale kaldunud olevat ja liikusin vale pätsi juurde. Sarnane olukord oli ka tavaraja 17. punkti juures, kus loen end vales kohas kaarti sisse. Viga 20 sekundit.

10-11. Punkti juures moodustus taas neljane punt, näod olid kõik uued, ilmselt püüti mind kinni. Esialgu tundus, et pundil on mõte minna otse järgmisse, aga ikkagi otsustati lõpuks minna viirutuse kaudu. Etapi lõpus olin ilusti paigas, aga laskumine mäest alla tundus jube pikk, 5 meetri joon on kuidagi harjumatu.

11-12. Kinni jooks, kalduda pole kuhugi.

12-13. Punt oli veel koos, olin mõned meetrid maha jäänud, aga tõusul nõelusin vahe kinni. Punktile läheneti kindla peale ümber mäe. Tõusumeetrite vältimine osutus muidugi mõttetuks, kuna reaalselt oleks vaid mõni meeter lisaks tulnud.

13-14. Peast käis läbi ka paremalt tee kaudu minek, kuid kuna tee oli ikkagi suhteliselt kaugel ja punt hakkas otse minema, siis läksin ise ka otse. Millegi pärast kõik tõmbasid end kuidagi laiali. Igaüks oma rada pidi, alguses oli üks mul sabas, kuid temagi kadus ühel hetkel. Õnneks ise olin antud etapil täiesti kindel mida teen ja ei vääratanud. Pidepunktidena kasutasin kraavi, mäe seljandikku ja lõpus suure mäe peal orvandit.

14-15. Katastroof kaks. Algus sujub ilusti, tunnen täpselt selle koha ära, kust olin enne 2-3 punkti läinud. Siis sõidab punt sisse ja aju jookseb kokku. Valge jänes ei oska midagi teha. Lihtsam tundub kedagi jälitada, selle asemel, et ise korra seisatada ja reaalselt aru saada kaardist-maastikust. Kompassi jälgimine täielikult unaruses. Nii lohisengi kuhugi hajutuse punkti. Läheb tükk aega enne kui mõistan olukorda. Viga 2 minutit.

15-16. Olin jäänud taas üksi. Metsaveo teed pidi mäest alla. Edasi tundus radu olevat rohkem ja nende ära kasutamine orienteeridena võimatu. Õnneks jõudsin õige mäe alla.

16-17. Punktist väljumise järgselt olin võtnud endale ette etapi 17-18 ja ootasin, et kuna mulle see tee juba vastu tuleb. Suunda kontrollides ja juba päris kaugel olles sai selgeks, et olin vale etapi ette võtnud. Juhtus see ilmselt selle tõttu, et punkti numbreid tuli kontrollida legendist ja selleks tuli kaart keerata. Järgmisel hetkel ostustasin natuke tõusu vältida(ei õnnestunud), aga teiselt poolt mäge alla tulles ei suutnud hinnata oma asukohta ja jäin nõutult ukerdama. Otse minnes oleks see olnud välistatud. Viga 30 sekundit.

17-18. Juba korra läbi elatud etapp sujus nüüd ilusti.

18-19. Metsaveo radade kaudu. Suusarajalt suunaga nina kõrvalt otse punkti.

19-20. Suunaga orvandisse kinni. Paar konkurenti olid ootamas seal.

20-21. Teele ja teede ristist kahe mäe vahele suunaga.

21-22. Suunaga lõpuni välja, vahepeal tee.

22-F. Silmad maas lõpusirgel pingutamine.

Teate kaart oli prinditud kusagil koduses printeris ja oli suhteliselt raskesti loetav. Samas tavaraja 1:15 000 kaart oli loetavam ja offsetis trükitud.

Rahul teate sooritusega? Üldse kohe mitte. Pets tegi hea soorituse lõpuni välja, viis oma klubi kahe minutise eduga liidriks. Mis takistas mind sama tegemast? Kas tõesti on tegu valge jänese sündroomiga lumevabas metsas!? Viis minutit viga on reaalsus, kaks suurt viga kokku annavad 3,5 minutit.

Füüsiliselt tundsin end suhteliselt hästi, arvestades eelmise päeva pikemat võistlust. Laupäeva õhtul oli igalt poolt kange, kuid väike turistitamine Salo linnas ja saun tegid head, nii et pühapäeva hommikul oli tunne hea. Rajal hakkas raskem alles vahetult enne vaatekat, kui mäest üles minnes tõmbas jalad korralikult täis.

Eelmise aastaga võrreldes on seis sama. Samal võistlusel samad lollused. Eelmine aasta tähtsamateks võistlusteks suutsin end kokku võtta (EM eeljooksud ja Jukola). Miski ei takista taas end kokku võtta. Füüsiliselt tundub metsas jooksmiseks kiirus rahuldav olevat, teel jooksmine on teine asi. Homme selgub igatahes, kuidas krossijooks välja tuleb. Lähen teen Viljandis ühe kiirema järve ringi.

kaardi suuremana nägemiseks tuleb see avada uues aknas

12	6	Kangasala SK				3:34:26
		1 Ahonen Jere				49:07	11.
		2 Heinmann Kristo	54:09	27.		1:43:17	12.
		3 Laitinen Petteri	50:22	11.		2:33:39	8.
		4 Kivikas Kenny	1:00:46	24.		3:34:26	12.

Osuus:	2
Juoksija:	Heinmann Kristo

Rasti:	Koodi:	Tilanne osuudella:			Rastiväli:			Sijoitus viestissa:
1	93	4:35			4:35	+15	4/19
2	94	5:44			1:09	+12	9/19
3	172	9:34			3:50	+25	5/19
4	97	11:31	+1:16	15.	1:57	+12	3/19	7.
5	62	12:36			1:05	+16	6/21
6	67	17:15			4:39	+1:27	17/21
7	122	17:44	+2:41	25.	29	+2	3/21	7.
8	72	23:09			5:25	+1:09	11/19
9	156	24:53			1:44	+17	7/19
10	107	26:22	+4:08	30.	1:29	+31	17/19	12.
11	79	31:35			5:13	+11	3/21
12	101	32:58	+4:15	23.	1:23	+5	5/21	11.
13	123	34:29	+4:07	23.	1:31	+2	2/72	11.
14	84	37:24			2:55	+6	4/35
15	74	42:03			4:39	+2:04	19/19
16	135	44:15			2:12	+14	7/19
17	120	47:17	+6:08	32.	3:02	+46	9/19	15.
18	121	47:43	+6:06	31.	26	+2	8/72	15.
19	114	50:04			2:21	+16	5/21
20	115	51:13			1:09	+8	7/21
21	116	52:05			52	+6	4/21
22	100	53:22	+6:29	27.	1:17	+10	7/21	12.
23	200	54:11	+6:24	27.	49	+3	4/72	12.

ülejäänud tulemused