Teisipäev, 18. mai 2010

EMV lühirada ja teade Kantsis

Pärast Tiomilat oli seisund üllatavalt hea, jalad kerisid all, aga kui olin kaks päeva korralikult trenni teinud, siis haigestusin. Poolkahtlane seisund kestis viis päeva ja teisipäeval tuli mootor taas tööle lükata. Võistluseni oli jäänud vaid neli päeva. Teisipäeval jooksin kopra päevakul, olek oli väga raske, jalad pehmed. Kolmapäeval sörkisin tunnikese, seisund oli juba parem. Neljapäeval oli vaja kiirust teha ja jalad lahti joosta. Tegin ilusti ära, aga lõpp kujunes raskeks. Reedel tavaline pooletunnine võistluseelne trenn. Edasi polnud midagi teha, tuli minna vastu oma esimesele individuaalsele meistrikale meeste arvestuses.

Lühiraja start oli võrdlemisi hilja ja selle aja peale suutis päike ilma saunaks kütta. Õnneks olin sellega mingil määral harjunud, kuna eelmistel päevadel üritasin trennid sättida keset päeva. Kuid ikkagi oli palav ja enne starti suu juba tolmas. Esimese etapi võtsin rahulikumalt, põhiline oli puhtalt minna. Järgnesid kaks pikemat etappi, mille planeerimisel raskusi ei esinenud. Lihtsaks tegi asja ka vastujooks. Vahepeal pulssi kellalt vaadates tundus, et tempo on tohutu, süda peksis üle 180l/min. Kaks lühikest etappi tulid lihtsalt ja siis tuli taas pikk etapp. Uurisin ja planeerisin, aga ikka tundus mõistlik minna suurele teele. Nii ka tegin, kruusateel andsin endast kõik. Mulle meeldinuks kui seal rada oleks lõppenud. Seitsmenda punkti eel puterdan pisut. Kaheksas-üheksas tulid ilma vääratusteta. Sellel hetkel oli kaotust liidrile ainult 10sekundit. Aga sealt hakkas allakäigutrepp, jooks oli kestnud 20minutit ja kiire algus oli pisut liiast olnud. Orienteerumine läks pisut krobeliseks ja sujuv liikumine kadus ära. Kuid võitlesin lõpuni. Jõuan lõppu ja kuulen, et kaotan Ollele ainult minuti ja lähen kolmandale kohale. Hiljem tuleb minu ette veel viis nägu. Markusele(võitja) kaotust 1:23. Esikümme mahtus 1:43 sisse. Ei oleks uskunud, et nii tihedaks asi läheb. Kahtlemata pean oma sooritusega põhimõtteliselt rahule jääma, kuna mingit suurt lollust ei teinud ja suutsin pingutada haigusjärgselt päris hästi. Keskmiseks pulsiks sain 180 ja viimati sain nii kõrge keskmise neli aastat tagasi ja sedagi esimest vahetust joostes.

Pühapäeval joosti teadet ja nagu tavaks saanud, jooksin esimest vahetust. Algus läks väga rabedalt, kahe esimese punktiga kaotasin vähemalt pool minutit. Edasi tuli hoogu juurde lükata ja paremini alustanud tüübid kinni püüda. Möödun nii mõnestki jooksjast, raskusi nendega ei tekkinud, tegin natuke teise teevaliku ja läksin. Pärast paari etappi näen vastujooksul liidreid, aga ainult nägemiseks see jääbki. Tagant jõudis Jaagup minuni. Seitsmendas punktis jõuan koos Jaagupiga ühele grupile järgi. Seal liikusid Timo, Jürgen, Martin. Tolleks hetkeks olin juba parajalt väsinud. Jooksikute püüdmine polnud just lihtne ülesanne. Kuni 11.KP loksuti niisama ja siis tegin väikse lisakaare ja jäin grupist maha. Järgnes pikem etapp vaatekasse. Liini all nägin eesjooksjaid ja siis otsustasin pehmest pinnasest loobuda ja jooksin üksi teel. Raske oli, aga kannatasin. Vaatekas öeldi paar kurjemat sõna minu suunas, natuke need aitasid. Viimase kaare jooksin koos Timoga ja saime tänu hajutusele pisut eest ära. Vahetuse andsin üle kolmandana, kaotust liidrile natuke üle kolme minuti. Jooksuga päris rahule ei saa jääda, lollused kahe esimese KP-ga raiskasid liiga palju jõudu ja aega. 

Metsa saatsin Tarvo ja ta tegi enda kohta hea jooksu, tuli neljandana metsast välja. Kaotus kolmandale polnud kõige suurem, aga piisav selleks, et Kenny järgi ei jõuaks. Kenny tegi väga normaalse jooksu, aga vaja oli ülihead jooksu, kuna Peeter tegi väga hea aja ja võttis kolmanda koha Tammedele. Mis seal ikka, järgmine aasta tuleb ise parem olla.

Tulemused

Nüüd lähevad võistlused järjest tõsisemaks, ees ootavad Balti MV Selgisel ja EOC Bulgaarias.

Kommentaare ei ole: