reede, 31. august 2012

teisipäev, 21. august 2012

EMV tavarada ja teade

Ettevalmistus EMV-deks oli küllaltki konarlik. Kui juuli esimeses pooles sai Kainuust tagasi tuldud Tamperre, siis kõvemal pinnasel jooks ei tahtnud põlvedele kõige rohkem meeldida. Esialgu tundus, et tuleb lihtsalt natuke pehmemal pinnasel joosta ja kõik läheb iseenesest paremaks. Nii kahjuks see ei olnud. Kaks nädalat enne EMV tavarada olid põlved nii valusad, et isegi istudes olid valusad, rääkimata joostes. Ei jäänud muud üle kui istuda ratta selga. Sain enda kasutusse ühe vana maastikuratta, mille kummid olid esimeste treeningkordade ajal päris tühjad, kuid see ei seganud tegemast näiteks 75km sõitu. Lisaks mitmetele rattatrennidele proovisin esimest korda basseinivees jooksu. Huvitav kogemus oli, justkui nagu liigutaks ennast, aga edasi liikumine aega nõudev. Kokkuvõttes sai tehtud suures koguses aeglasi liigutusi enne tavarada, rattaga sõitmine röövis igasugu värskuse liigutusest. Kui mõtlen kaks nädalat enne tavarada olnud valule, siis olen väga rahul sellega, et üldse sain tavaraja stardis olla. Põlved natuke andsid tunda, aga see oli minimaalne võrreldes esialgsega.

Kuna olin olnud viimased kaks kuud Soomes, siis Eesti metsas orienteerumine tundus täiesti teistsugune. Õnneks sai käidud päev enne võistlusi kõrval maastikul oludega kohanemas. Tavarajale läksin head orienteerumissooritust tegema. Vajadusel võtsin etapi alguses mõned kõndmise sammud, selle asemel, et pea seljas ilma plaanita kuhugi joosta. Jooksu esimene osa ehk siis kuni kõige pikema etapi algusse sujus tehniliselt ilusti. Ainult viiendast punktist välja joostes oleks võinud kompassi kasutada. Pikal etapil, mis kestis üle 20minuti, suutsin erinevatel osadel kokku kaotada natuke üle 2minutit. Minut on sellest joogipunkti külastamine, mille oleks võinud vabalt vahele jätta. Raja teisel poolel läks aega veel enam kaotsi. 11.KP juures ei näinud seda astangut, kus oli punkt. 15. etapi teisel poolel olin väikses segaduses, kui punkte ühendava joone all olnud tee ei paistnud kaardil. Nii läksin varem rohelisse sisse ja olin seal pikemalt kui oleks pidanud olema. Etapil 17. silm ei märganud vasakpoolset varianti läbi keeluala ja ragistasin läbi roheliste.

Nii tuli kogu raja peale 5minutit eksimusi. Igatahes lõpuks andis see tulemuseks 4.koha. Pettumust see ei valmista, kuna tõesti oli hea, et üldse jooksma sain. Füüsiliselt liikusin terve raja ühe kiirusega, kustumise hetke ei tekkinud. Aga kiirus oli tegelikult täiesti hale, aga hea, et niigi läks.
tavaraja tulemused
tavaraja gps
tavaraja teekond
Teade pärast tavarada ei ole kõige tavalisem, aga lootus püsis, et jõuab sellegi läbida. Kenny tegi oma töö ideaalselt, tuli esimesena. Tauno natuke susserdas, aga tuli siiski heal teisel kohal. Mina aitasin langevale lehele kaasa ja langetasin võistkonna kolmandale kohale. Minu orienteerumine oli igati allapoole arvestust. Eksisin palju, lausa 7,5minutit jagu ja lisaks kaotasin füüsilisega.. Tuli välja, et sellist stabiilsemat sooritust jätkus ainult tavaraja jaoks. Sellest tuleb omad järeldused teha ja nüüd nädalavahetusel Soome MV tavarajal kasutusse võtta. Laupäeval on eeljooks ja pühapäeval finaal. Eks paista, kas tuleb välja.
teate tulemused
teate gps

teate teekond

tavaraja arutelu

võistkond

laupäev, 4. august 2012

Pirkkalan yöhölkka – kuidas ma keenialaste käest pähe sain


 Kolmapäeval osalesin 10,6km pikkusel krossijooksuvõistlusel. Rajast 0,7km oli asfalti, 1,2km saepuru rada ja ülejäänud kruusatee. Tuli joosta kaks korda 5,1km ring ja siis natuke lisaks. Tõusu jagus rajale, eriti andis see tunda teisel ringil, kus minek polnud see sama, mis esimesele ringil. Ringiajad tulid 17:14 ja 18:12. Kolmandast km alates hakkas pistma paremas küljes, mis kestis jooksu lõpuni. Keskmine km aeg tuli 3:27.

Jooksul osales ka kaks Keenia meest ja üks naine. Mehed kadusid mõne km jooksul silmist. Naisega, kes jooksis ainult ühe ringi, suutsin esimese ringi peaaegu koos joosta. Lõpuks kaotasin võitjale 5:24, keenlane parandas rajarekordit üle 4minuti. Mees on jooksnud staadionil 10000m 27:41.


profiil

raja kaart









garmini vaheajad



Pildid: pirkkalanyoholkka.blogspot.com/

kolmapäev, 1. august 2012

Lahti-suunnistus

Viimased võistlused on läinud kergelt öeldes halvasti. Nii ka viimasel korral. Nädala sees käisin kaks korda neli tundi rogaini punkte metsa viimas. Selline rahulik kulgemine rattaga ja joostes. Nii võis teha, kuna laupäeval toimunud võistlus pole tähtis. Ilm võistluse ajal oli kohutavalt palav ja rajale jäi ainult üks joogipunkt. 1:15000 kaardi hoomamine ei olnud kerge. Kui ma ei eksi, siis see oli kolmas 1:15000 kaardiga võistlemine sellel hooajal. Maastik oli aeglane, füüsiliselt kehvemas seisus olles tekib selline tunne, et ei liigugi edasi. 

Poole raja peal sain mitu sutsakat minu jaoks nähtamatuks jäänud astlaliselt. Üks mats kuklasse, teine sääre esisele. Kui liikumine oli niigi vaevaline, oli vigu tehtud, kurk kuiv, pea paks, siis polnud mõtet edasi pingutada. Sörkisin väga rahulikult lõpuni. Jooksu järgselt tuli välja, et olin neid sutsakaid veelgi saanud, aga ei tundnud neid. Igatahes õhtul oli vasaku jala hüppeliigese juures jalg täiesti paistes. Nagu oleks jala täiesti välja väänanud. Kukla juurde saadud sutsakast oli kaela vasak pool kange ja pisut paistes. Paistetus taganes alles kolm päeva hiljem. Igatahes ebameeldiv kogemus, mida võib vahepeal juhtuda. Eelmine sarnane juhtum oli aastal 2006. Teisel päeval jätsin mõistagi startimata.

tulemused
1.päev

kolmapäev, 25. juuli 2012

Tampere-suunnistus


Kahe päevaga juhtus metsas paljugi. Esimesel päeval esimesel laskumisel väänasin jalga, teise punkti järgselt ei tahtnud kompass enam tööd teha, lõhkus end käe ja kalju vahel ära. Kui oleksin tahtnud kompassi terveks jätta, siis oleks katkise kompassi asemel hoopis pea. Suvila ala kõrval astusin naela jalga. Maastik ise oli väga huvitav, aga mets oli läbi märg ja kividel-kaljudel liikumine ohtlik. Kahe rajavalikuga kaotasin kokku kuus minutit. Muidugi omaette tegemine oli ilma kompassita orienteerumine. Õnneks orbiidile selle tõttu ei läinud, aga mõnel korral suutsin siiski ära kalduda.

Teisel päeval toimunud lühirajal oli päike väljas ja mets kuivem. Nii sai julgemalt liikuda, aga orienteerumise julgus sai otsa viiendas punktis. Jõudsin punkti, kontrollisin numbrit ja ei klapi. Umbes 20meetrit enne puntki olin kontrollinud legendist punkti asukohta ja numbrit. Tegin rohkem kui minuti pikkuse kaare ja tulin samasse kohta tagasi. Olin mingil kombel vaadanud eelmise punkti numbrit. Kusjuures sellele minutisele kaarele minnes suutsin kaardi niimoodi kätte võtta, et lugesin neljandat punkti. Segadust kui palju. Mõne punkti pärast lagunes orienteerumine täielikult, käisin orbiidil. Lisaks veel mõned kaared.

Kahe päevaga juhtus kõik see, mis tegelikult juhtuda ei või. Õppematerjal on nüüd enda käest võtta, tuleb ainult õppida ja järgmisel korral teha rahuldav sooritus.
1.päev
2.päev
tulemused



kolmapäev, 18. juuli 2012

3000m 9:06

Koht: Kangasala
Kuupäev: 18.07.2012
Ala: 3000m
Üritus: Kangasala SK meistrivõistlused/ rekordi talgud.

Tuli uus rekord 3000meetri jooksus. Eesmärk oli joosta alla 9minuti, kuid ei suutnud soolojooksu tehes nii palju endast välja võtta. Jooksu ajal keerutas korralik tuul, mis ei loonud just kõige paremaid tingimusi. Eelmisel aastal kui ma enne MM sama jooksu tegin, siis tuli aeg 10sekundit kehvem. Ka tollel korral oli tegu treeninguga, kuid siis sain kasutada jäneste abi.

Üks kuldsuu kunagi ütles, et kui 3000m alla 9minuti ei jookse, siis tiitlivõistlustel sprindile asja ei ole. Nüüd on koondises selline seis, et MM-l Šveitsis ei jooksnud ükski Eesti mees sprinti. Lisaks sellele jääb veel meestel vastupidavusest puudu, tavaraja eeljooksus jäi üks koht kasutamata.


esmaspäev, 9. juuli 2012

Kainuu o-nädal


Tavaraja eeljooks toimus kahe päeva eest, täna ootab ees finaal, kus orienteerumine sujub minule briljantselt. Just selline on seis maailmameistrivõistlustel täpselt aasta pärast. Kuid selleks, et see teoks saaks, tuli teha palju musta tööd 1.-6.juuli Kainuus. Maastikud kus võistlused toimusid on sarnased järgmise aasta tavaraja maastikule.


1.päeva kaart, vaheajad
2.päeva kaart, vaheajad
3.päeva kaart, vaheajad
4.päeva kaart, vaheajad

GPS-seuranta 2.päev, 3.päev, 4.päev



reede, 29. juuni 2012

Crescent-iltapika

Crescent-iltapika võistlusel käisin ka eelmine aasta. Kui eelmine aasta oli väga palav päev, siis nüüd oli ilm jahe ja mets märg. Maastik oli küllaltki ebameeldiv kiiresti jooksmiseks, korduvalt lõin jala kuhugi kivi vastu ära. Leidus tuulemurdu, mida kaart ei kajastanud, aga segas orienteerumist. Kaardijoonistaja joonis sobis rohkem etapi üldsuunaliseks läbimiseks, mitte aga punktini orienteerumiseks. Kuid peab ka sellistes tingimustes hakkama saama. Rajal olin umbes kaks minutit kauem kui oleksin pidanud olema.
10.KP asukoht oli legendi järgi tipukese lõuna küljel

teisipäev, 19. juuni 2012

5000m ja Jukola


Neljapäeval jooksin esimest korda 5000 meetrit staadionil. Jooks toimus Võru staadionil ja päike paistis lagipähe. Väga keeruline oli enne jooksu prognoosida, millise tempoga tuleks joosta. 15:30 tundus aeg, mis võiks olla võimalik hea seisundi korral, vaja oli ainult ühtlast jooksu. Stardi eelselt tundus lihtne, et lähen algusest peale oma tempoga minema ja teised las teevad mida tahavad. Nii lihtne see muidugi polnud. Alguses võtsin küll kolmanda positsiooni sisse,  aga raske oli liidritest lahti lasta ja oma tempoga joosta, väikse õhuvahe küll jätsin. Esimene km tuli 3:01.9, mis ilmselgelt oli liiga kiire algus. Teisel km liidritega vahe veel pisut suurenes, kuid  jäi mingil hetkel pidama, kuni ühel hetkel hakkas minu vahe nendega vähenema. Ringiajad näitasid juba seda, et olime kõik ennast kinni jooksnud, aga joosta oli jäänud umbes pool maad. Seljad tulid mulle vastu ja teisel jooksu poolel tuli ise juhtima minna. Kui alustasin selliste ringiaegadega nagu 71-73-74sekundit, siis jooksu lõpus kangutasin ringe juba 80sekundiga. Kuidagi ma end siiski üle joone vedasin ja sain kirja aja 16:01.4. Esimesed 2,5km tuli ajaks 7:45 ja teise poole ajaks 8:16.  Raske oli joosta, kui ei tea ja ei tunneta oma piire jooksurajal. Aeglasema alguse korral võinuks aeg olla natuke parem. Vähemalt sai nüüd märgi maha ja järgmisel korral suudan loodetavasti mõistlikumalt joosta. Aja parandamine ei tohiks eriti raske olla.

Nädalavahetusel oli taas Jukola kord. Viimase paari nädalaga oli liikumiskiirus metsas tunduvalt paranenud, nii valisin endale viimase vahetuse, mida ma varem polnud Jukolal jooksnud. Metsa sain täiesti üksi, K-punkti minnes hoidsin end pisut tagasi. Orienteerumise sain algusest peale sujuma, slaalomit pidi esimestel km kõvasti jooksma eelmiste vahetuste jooksjate vahel. Natuke olin üllatunud, et teises punktis hakkas IGTISA(Gvildys) selg paistma, kes sai rohkem kui minut ennem rajale. Siis tuli ta mingitele asjaoludel minu hajutusse ja minust ta maha ta jäi. Pikemal kümnendal etapil oli ta kuidagi minu ette jõudnud. Taas kadus ta minu silmist, kuni 12.KP juures minu sappa jõudis. Mööda ei julenud ta minna, nii sain rahulikult ise punkte noppida. 18.KP-sse minnes tegin üksi suure vea, kus mäe peal lugesin teid valesti ja sattusin hämmingusse. Veast aru saades ja juba õiges suunas liikudes nägin viieliikmelist kihutajate punti(Omdal, Lysell, Mamleev, Östlin, Tranchand). Ühe punkti vahe suutsin nendega ainult koos joosta, siis pidasin mõtekaks nendega mitte koos veale minna. Nii jätkasingi üksi kuni 24.KP-ni, kui see sama punt jälle kusagilt välja ilmus. Sealt kuni lõpuni käis pidev võitlus koha eest, kiirused olid mõistagi suured ja käis pidev jõnksutamine. Keegi ei soovinud loovutada oma positsiooni. Üritasin minagi võimalikult ees tulla, kuid ei olnud seda hoogu raja lõpus. Viimasel suusaraja tõusul oleks meelsamini jalutanud üles, aga põhimõtteliselt tuli sealt hüpetega üles minna. Tõusu järgselt olid jalad nii rasked, et kui ma veel viimasest puntkist ka välja kiirendasin, siis poole lõpusirge peal pidin loobuma võitlusest, kuna vastased kaugenesid ja  reielihased olid nii valusad, et ei kannatanud lõpuni täiega panna. Tulemuseks seega 28.koht.

Kahju on natuke sellest, et top25 sekka jõudmisest jäi mõni sekund ainult puudu. Samas ega ma lõpusirgel just lihtsatelt meestelt ei saanud pähe. Ilma 18.KP minutise veata võinuks just selle suure pundi ees lõpetada. Aga mis teha, sellel tasemel loeb iga liigutus. Vähemalt sain orienteerumisega enamus rajast hakkama, umbes 70minutit oli sellist aega, kus ükski viimase vahetuse jooksja ei siblinud mul ees ja sain ilma probleemideta punktid võetud. Füüsiliselt tundsin end hästi, kergus oli olemas, aga see sobis rohkem selliseks ühtlaseks kulgemiseks. Natuke kiiremini jooksmine oli tunduvalt raskem. Vähemalt olen tulnud kevadisest raskest seisundist välja. Loodetavasti läheb seisund veel paremaks ja suudan veel kiiremini joosta.

pühapäev, 10. juuni 2012

Parem kui varem

...vähemalt nii tundub pärast tänast treeningstarti. Kooraste maastik ei olnud füüsiliselt väga nõudlik, aga tundsin, et viimasel kahel nädalal tehtud aeroobne töö on organismile hästi mõjunud. Kindlasti mõjutas paremat füüsilist seisu ka eilne Intsikurmu jooks, kus sai 14 minutiga organism tänaseks käima tõmmatud. Veasaldosse kogunes umbes minut.

Loodetavasti läheb olukord veel paremaks ja ei pea enam vaatama teiste tagatulesid.

Intsikurmu jooksu tulemused
Lõuna-Eesti karika tulemused
Lõuna-Eesti karikas