Laeva raba

Milleks minna ringiga, kui saab ka otse. Selline lause iseloomustaks läbitud rabamatka kõige rohkem. Nimelt pühapäeval läksid kuus aktivisti, Tiit Tali eestvedamisel, Laeva rabasse müttama. Teada oli distants, mis on 10km linnulennult ja liikuda tuleb otse lõuna suunas. Lisaks veel, et laukaid aerofoto pealt ei paistnud ette jäävat. Mina liikusin koos Timoga. Abivahenditeks olid meil kompass ja Regio 1:100000 atlase väljavõte.

Alguses saime natuke mööda sihti liikuda, aga maapind oli väga vesine. Vahepeal isegi kuni põlveni mudas. Kui juba 15minutit olime sumbanud soos, siis paistis, et nüüd saab korraks kuivale maale. Meie ees paistis nagu selline kõrgem koht , kus tõusu oli koguni kaks meetrit. Kuid järgmine vaatapilt oli hea, me ei jõudnud mitte kuivale maale, vaid rappa. "Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks"-Vikipeedia. Siis üritasime joosta mingi aeg, seda tegime umbes 10minutit ja tõdesime, et kõndides liigume palju tõhusamalt edasi. Suuna hoidmiseks oli kõige lihtsam võtta kusagil väga kaugel mingi puu ja hakata selles suunas liikuma. Kui olime natuke üle tunni liikunud, siis läksime ühest metsaribast läbi, siis paistis meie ees laugaste ja älveste väli. Algul pidime tegema ainult väikseid lisakaari, aga siis hakkasid need ringi kõndimised aga suuremaks minema. Mina suutsin korra isegi kuhugi sisse vajuda, õnneks oli abikäsi kohe olemas. Lõpuks sai see süsteem läbi ja sai rahulikult edasi jalutada. Seda õnne oli vähe, kuna suhteliselt kohe pidime kõrkjate vahel vees sumpama. Tollel hetkel olid jalalabad juba kanged külmas vees solberdamisest. Õnneks sai see kiiresti läbi ja saime ühe suurema välja peale, kus ei olnud ühtegi puud ja pinnas oli ka selline meeldiv. Keset seda lagedat ala oli kaks nikerdist püsti aetud. Tolles kohas sai ka kaks tundi täis. Natuke pärast seda hakkas vihma sadama ja olemine muutus raskemaks, käed hakkasid külmetama. Kindad sai kätte pandud, sellest oli kasu vaid umbes 15minutiks, siis olid ka need märjad. Lõpp tundus juba lähedal, aga samas ei tahtnud see kuidagi läbi saada. Kuid lõpuks paistis meie ees tee, määrasime kiiresti asukoha ja üritasime autoni joosta. Jalad olid külmunud ja kanged, joostes oli selline tunne, et jalgade asemel on mingid puupakud.

Üldkokkuvõttes kaldusime 500meetrit paremale, mis 10km kohta on üpris hea. Aega kulus mõned minutid üle kolme tunni. Umbes 20minuti pärast jõudis ka teine seltskond sihtpunkti. Mina isiklikult jäin väga rahule, mõnus oli olla linnakärast eemal, sumbata pehmel pinnasel ning vahepeal pisut kummardada ja jõhvikaid suhu pista.

Siit võib näha ka mõningaid pilte, mis ei ole just kõige parema kvaliteediga, kuid annavad väikse ülevaate. Pildid on tehtud telefoniga.

Uniküla mõnud

OK Ilvese hooaja lõpetamine toimus tänavu Uniküla kaardi külje all. See andis mõistagi korralikud võimalused trenni tegemiseks. Laupäeval oli metsas kümme punkti ja iga ilves tegi endale jõuakohase raja. Meisterdasin endale 9,8km pikkuse katsumuse. Selle läbimiseks kulus 64minutit.

Pühapäeva hommikul kell 7:30 läksin "väiksele" jooksuotsale. Eesmärgiks oli joosta 20km mööda teid. Kergelt lumised rajad olid võrreldes Tartu jooksutingimustega öö ja päev. Märkamatult kogunesid kilomeetrid ja kui ükshetk pidin tõdema, et aeg on tagasi keerata, siis sellest oli küll kahju. Enesetunde järgi oleks samas vaimus vähemalt tunnike veel jooksnud. Kokku siis 22km ja aega kulus selleks 115minutit.

Lõppu siis natuke mõtlemist ka. Siin on kaks pilti ja need on tehtud nendes punktides, kus laupäeval käisin. Ülesandeks on öelda, mis punktidega on tegu.

Pilt 1

Pilt 2

OK Ilvese treeninglaager

Võtsin osa oma klubi noorte treeninglaagrist Kuutsil, mis oli suurepärane vaheldus Tartus jooksmisele. Muidugi ka hea puhkus igapäevasest elust. Laager kestis neli päeva ja selle jooksul suutsin teha kaheksa treeningut. Nüüd annan väikse ülevaate tehtust.

Neljapäev

Hommikul - Väike jooksuots kohalikus metsas. 46min; 8,2km

Siis 2,1km pikkune o-rada, kus peal oli vaid punktirõngad ja jooned ning teada oli punktiobjekt.

Õhtul - Hargla kaardil joonejooks. 50min; 7,4km

Kuna rada jäi suhteliselt lühikeseks, siis läksin Essemäge vallutama, kokku tegin seda neli korda. 17min; 1,9km; tõusu umbes 180m.

Reede

Hommikul - Soojendusjooks mööda teid. 16min; 3,1km

Hargla kaardil laadivahetusrada koos joonejooksuga. 77min; 11,8km

Õhtul - Perajärve 1989aasta kaardiga jälitustrenn koos Lauriga. Jooksime 5minuti kaupa ühe kaardiga.

Laupäev

Hommikujooks koos Lauriga. 25min;4,7km

Hommikul - Hargla. Alguses panin mõned punktid maha ja siis lõigutud kaardiga o-rada ning lõpus veel ühe korra Essemäe otsa. 62min; 9,5km

Õhtul - Ähijärve. Alguses soojendusjooks. 24min; 4,7km

Siis mälutrenn kus kolmnurgas on kaart(aastast 1989) ja võtta sellises koguses-kauguses punkte, millest jõud üle käib. 55min; 6,2km

Pühapäev

Pikk jooks Hargla kaardil koos Lauri ja Alar Kumega. Eesmärgiks oli joosta umbes kolm tundi ja see sai ka täidetud. 181min; 31,6km

Selline väike treeningkogunemine sai kahjuks väga kiiresti läbi, teeks ja oleks palju kauem kui oleks võimalik. Treeningnädal ise kujunes küllaltki mahukaks. Kokku tuli tunde täpselt 15 ja omal jalal läbitud kilomeetreid koguni 153. Ei mäletagi, et oleksin sellise koguse km ühe nädalaga kokku ajanud.

KoKu VIII Suur Võidujooks

See oli minu kolmas kokutamine. Füüsiliselt hakkas raske pärast 90minutilist pingutust.

Tulemused

25manna

Läinud nädalavahetusel toimus Stockholmi külje all 25manna. Tegu on siis võistlusega, kus on ühes võistkonnas 25liiget. Mina jooksin viiendat vahetust, kus samal ajal oli metsas neli ühe võistkonna jooksjat. Muidugi ei olnud kõigil neljal sama rada, vaid kõik oli hajutatud(vaata kaardilt hajutust). Tehniliselt ei sujunud jooks kõige paremini, tuli sisse paar lisahaaki. Teise punkti minnes ei olnud mul kindlat ründepunkti välja otsitud. Ilmselt lootsin, et punkt tuleb ise vastu. Sama lugu oli neljanda punktiga. Kümnendasse tuli ka väike vale rajavalik. Oleks oma peaga jooksnud, siis vast poleks seda juhtunud. Kuna metsas oli palju teisi jooksjaid samas vahetuses, siis polnud mõtekas üksi joosta, tempo langus oleks märgatav olnud. Viimasel pikal etapil ei lugenud pool etappi kaarti, kuna üritasin lihtsalt grupis püsida, õnneks kaarti tagasi saamisega probleeme ei olnud. 

Kõikide hajutuste ehk kogu viienda vahetuse  kokkuvõttes olin ma 175. 1387-st, oma hajutuses 47. Kangasala SK lõplik koht oli 27. ja kaotust võitjale Halden SK-le 26:59. Füüsiliselt tundsin end üpris hästi, pärast haigust parim tunne mida olen kogenud. Kahjuks hooaeg on läbi ja juba see nädal algas minu jaoks uueks hooajaks ettevalmistumine.

Tulemused

Baltic Junior Cup Vällamäel

Kui pärast haigust trenni hakkasin tegema, siis mõtted olid küll juba järgmises hooajas, aga hooaja lõpu kõige tähtsamaks stardiks pidasin just Baltic Junior Cup-i.

Tavarajale läksin hea tundega. Uskusin, et raskesti läbitav mets peaks mulle hetkel sobima, kuna kiirust kui sellist ei ole. Stardipositsiooniga vedas, olin viimane startija 35startija seas, samas ei vedanud ka, sest see tähendas seda, et pean terve raja üksi jooksma. Alguses läks kõik hästi, pingutasin suhteliselt viimasel piiril. Samas tõusudel oli raske. Head jooksu suutsin teha ainult kuni neljanda punktini(2,3km; 17minutit, 6.koht)kaotust oli tollel hetkel liidrile 1:01. Edasi koperdasin kahe punktiga järjest. Viiendasse punkti minnes läksin vale mäe ääre juurde(viga 40sek), järgmise pika etapiga suutsin kompassi täiesti ära unustada ja tõsine kaldumine oli tõsiasi(viga vähemalt 1:30). Siis algas liblikas, mis oli planeeritud poolenisti Vällamäe nõlvale. Üritasin tehniliselt nii kindlalt joosta kui võimalik, tuli vaid üks kaldumine(20sek) 11KP-sse kaardist valesti aru saamine tõttu. Kui kuni libilika lõpuni oli mul lihtsalt raske pingutada, siis pärast liblikat hakkas väga raske(45minutil umbes). Tundsin et hommikusöök oli liiga varajane, neli ja pool tundi enne starti, sõin küll kolm tundi enne starti veel kaks võileiba ja banaani, kuid see ei vedanud raja lõpuni. Sellest olenemata üritasin joosta, kahjuks orienteerumisele see kõige paremini ei mõjunud. Teist korda Vällamäe otsa minnes tuli minutine viga, mäest alla tulles poole minutine otsa. Enne lõppu 21.KP juurs olin nii soe, et ei jaganud midagi(viga 45sek). Lõpus olin ajaga 1:09.02, 9.koht, kaotust võitjale 9:38. Vigu kogunes 4:45 ja kui see ajast maha võtta, siis oleks koht olnud neljas. Mitte just kõige parem, kuid hetke füüsilist arvestades käib küll.

tulemused

Teates jooksid 20klassi poisid viimast vahetust. Esimesed viis vahetust läksid Eesti esimesel võistkonnal hästi, nii läksin metsa esimesena, kuid kohe minu järel tuli hunnik võistkondi. K-punkti jõudsin esimesena ja olin oma valiku teinud, kuid siis muutsin seda kohe, kui nägin, et Smålandi võistkonna ankrumees läheb teist valikut. Nimelt läksin viimast vahetust jooksma koha peale, mitte ajale ja teadsin, et üksi ma nii kiiresti ei jõua joosta. Kahjuks jäi see üürikeseks, sest hajutus ei klappinud. Nii liikusin üksi edasi kuni enne kolmandat punkti nägin tema selga. Kahjuks läksin täiesti lolliks ja tegin kahe punktiga järjest tõsised vead. Kokku umbes 2:30 ja kuna ma läksin veale sellisesse suunda, kus ma konkurente ei näinud, siis ei teadnud oma positsioonist midagi. Kuid kuuendast punktist välja minnes kuulen ragistamist, siis näen poolakat ja lätlast. Siis oli selge, et tuleb raske lõpp. Kaheksandal etapil näen nii rootslast, lätlast kui ka poolakat. Kui mina arvasin, et tegu on sama rootslasega, kellega koos startisin, siis nii see ei olnud nagu hiljem selgus, see oli tema vend. Kaheksanda punktiga koperdasid kõik, kuid õnneks sain sealt kiiresti minema, rootslane kadus silmapiirilt. Järgmiste punkidega erilisi raskusi ei tekkinud, vaatapunktist oli hea läbi minna, tõstis emotsioonid lakke, kuid ma ei lasknud end sellel segada. Kui ma olin vaatekast umbes minuti kaugusel, siis kuulsin suurt kisa, nii oli selge kui kaugel konkurendid on. Viimane kaar kestis 13minutit ja selle aja jooksul ma õnneks vigu ei teinud ja jõudsin lõppu enne suurt gruppi. Koht oli kolmas, minu ees oli kaks Smålandi võistkonda. Eesti on selle võistlusel osalenud kolmel korral ja nüüd Eestis suutis meie koondis esimest korda teates poodiumile jõuda. Võimalik oli küll tulla teisele kohale, kuid hetkel olen õnnelik selle üle, et ma kõike ära rikkunud. Oleks ma minut kauem metsas olnud, siis positsioon oleks langenud päris korralikult.

tulemused

Ma ei tea milles on asi, aga pärast teate viimase vahetuse jooksmist jäi mulle selline tunne, et orienteerumine tuleb mul kõige paremini siis välja, kui mul on selg vastu seina ja taganeda pole kuhugi. Siin mõtlen eelkõige teatevõistlusi, kui tavaliselt olen olnud esimese vahetuse jooksja, siis seal pole ka erilisi valikuid, kas pingutad täiega ja orienteerud puhtalt või oled kusagil tulemuste tagumises otsas. Kusjuures pingutama paneb vastutus võistkonna ülejäänud liikmete ees. Nii oli see ka sellel korral, kus pärast kaheksandat punkti liikusin üksi puhtalt lõpuni välja.

Pildid on Dace Bužalt.

Soome MV lühirada ja teade

Reede hommikul kell seitse alustasime sõitu Soome meistrivõitlustele. Õhtul pimedas jõudsimegi Savonlinna, kus oli majutus organiseeritud. Laupäeva hommikul tuli ärgata suhteliselt vara, kuna eeljooksu stardid algasid kella üheksast. Tegin korraliku soojenduse ja tundsin, et füüsilise pärast küll finaalist välja ei tohiks jääda. Eesmärgiks oligi jõuda finaali. Esimesel etapil kaldun enne teele minekut ära(viga 30sek). Teine etapp läks täpselt nii nagu plaanisin. Kolmanda etapi esimene pool oli ideaalne, aga siis ma ei tea, kas olin mõtetes juba selle pätsi otsas, kus punkt oli, kuid nii läksin algul vale künka peale(viga 20sek). Järgmisel etapil olin täiesti ebakindel, reljeef tundus kaardilt nii lame, et võtsin endale kohustuseks antud etapp kindla peale teha. Tegelt asi nii hull ei olnud, aga ikka suutsin teha enne punkti lisakaare legendi valesti lugemise pärast(viga 10sek) . Viienda etapi algus oli taas ideaalne, aga enne ome punkti minemist oli vaja ikka minna mingit muud punkti vaatama(viga vähemalt 30sek). Kuuendal etapil teen taas hea alguse, aga enne puntki teen kaardist valesti aru saamise tõttu lisakaare(viga 15sek). Kuuendast lõpuni läks kõik ideaalselt ja apsakaid ei tulnud. Vigu tuli kokku 1:45, mis on 3,1km kohta kohutavalt palju. Eeljooksu parimale kaotasin +4:30, 20.koht ja viimasena finaalis. Suurem osa kaotusest tuli siis füüsilise poole pealt, kergust kui sellist ei tundnud kordagi.

eeljooksu tulemused

eeljooksu kaart (H20K2)

Finaali läksin umbes selliste mõtetega, et viimaseks küll jääda ei taha ja lõpuni pingutan niikuinii. Rada oli 5km. Esimesel etapil tuli suur kaldumine(viga 80sek). Teist etappi läksin enda arust rahulikult võtma, kuid ikka läksin tiirutama(viga 70sek). Kolmandal etapil valisin vasakult mööda mäe külge variandi, õigem oleks olnud otse üle minna(viga 20sek). Umbes sellel ajal läheb füüsiliselt raskeks, kuid pingutan edasi. Kolmandast kümnenda punktini teen kõik nii hästi kui oskan, vigu ei tulnud, kuid kaotus suurenes liidrile 3:22. 11.etapi lõpus tegin jooksu suurima vea ja tagantjärgi hea öelda, et mul puudus plaan punkti võtmiseks. Lihtsalt lootsin punkti kätte saada, kuid nii asjad ei käi(viga 2:30). Kõige lihtsam oleks olnud minna otse üle mäe, pikliku soo juurest ja siis mööda rohelist orvandit alla laskuda ning punkt ära võtta. Järgmisel etapil tegin jälle sama vea, läksin ilma plaanita puntki võtma(viga30sek). Järgmise kahe punktiga probleeme ei tekkinud. 15.punkti kohta seda küll öelda ei saa, etapil liigun ideaalselt, aga ikka on vaja tiirutama minna. Kaks viimast punkti tulid ilusti. Kaotust võitjale tuli kalendriga arvestada, +12:28 on allapoole arvestust ja vigu tuli 6:20 ja koht 36. See tähendab siis seda, et kui mina olen kolmandal kilomeetril, siis võitja on peaaegu juba lõpetanud. Liiga hull aga tõsi. Hea oli see, et mul oli tahtmist lõpuni pingutada, kuigi lõpus oli juba väga raske.

finaali tulemused

finaali kaart (H20)

Teatevõistluse jaoks oli vaja sõita umbes 150km põhja poole Joensuu juurde. Kui eelmine aasta jooksin põhiklassis teadet, siis sellel korral oli võimalus joosta juunioridega. Võistkond oli väga hea (mina, lühiraja 14. Mikko Hölli ja lühiraja võtja Samu Lehtola). Minu ülesandeks oli joosta taas esimest vahetust. Soojendusel tundsin ainult raskeid jalgu, kuid teadsin, et alla ei tohi anda. Kui stardipauk anti hakkas küünarnukkidega vehkimine pihta. Kohe alguses otsis Jonatan mind üles, ütles oma punkti numbri ja minul oli sama. Kui umbes pool kilomeetrit oli joostud, siis oli mul juba kett maas, tahaks nagu pingutada, aga ei jõua. Algul näen, et Jonatan hoiab minu lähedusse, nii liigumegi esimese etapi põhimõtteliselt koos. Punktist välja ja ees on näha väikest gruppi, plaan oli järgi joosta koos Jonataniga, aga minul see ei õnnestunud. Sai küll hambad ristis pingutatud nagu jookseks viimast kilomeetrit, aga ei midagi. Nii jooksin etapi koos nendega, kes tulid seljatagant. Esimese kahe punktiga raskusi ei tekkinud, tundsin kui kala vees orienteerumise koha pealt. Kolmandal etapil hoian grupist vaevu kinni, punkti piirkonnas tehakse viga ja nii ka mina. Neljas ja viies etapp olid meeldivad, kiirus aeglane rohelise ja soo tõttu, nii oli ka minul võimalus grupi etteotsa saada. Kuid siis tuli taas pikk etapp, kus armu ei antud. Rajavalik kõige parem grupil ei olnud, joosti risti üle mägede, aga ma ei tahtnud üksi ka jääda, siis oleks kaotussekundid topelt tiksunud. Viimasel tõusul jään maha ja rohkem ma neid ei näinud, kuna siis läksin veale. 120meetrit enne punkti olin täiesti paigas, kuid siis mängisin lolli sarnases kohas. Lõpuks läksin punktile peale tee pealt(viga 3minutit). Kaks viimast etappi tulid lihtsalt. Vahetuse andsin üle kümnendal positsioonil, vahetuse parimale kaotust 7minutit, sellest 4minutit vigu. Teises vahetuses Mikko head jooksu ei suutnud teha, väitis et tegi umbes 5minutit viga. Samu tegi kolmandas vahetuses hea jooksu(viga 2min), kuid mitte nii head kui lühirajal. Nii tuligi meile kuues koht ja kaotust võitjatele 9minutit.

teate tulemused

Sellel nädalavahetusel Soome nõudlikel maastikel joostes tulid kõige paremini minu nõrkused välja, eriti just füüsiline pool. Orienteerumine oli küll raske, kuid samas usun, et kergema enesetunde pealt oleks kõik paremini välja tulnud. Muidugi saab mõlemaid parandada ja selle nimel töö käib.

Järgmine etteaste on Vällamäel, kus toimub Baltic Junior Cup.

EMV pikk rada Käärikul

EMV noorte teate ja EMV pika raja vahel tegin rahulikke jooksuotsi. Nädal enne võistlust jooksin 16,3km pikkuse ringi, mis tuli väga raskelt. Aga neli päeva enne pikka rada tundsin jalgades kergust, mis tegi tohutult rõõmu, kuna ma ei olnud seda tunnet rohkem kui kuu aega tundnud. Muidugi ei tähendanud see seda, et ma nüüd kiire olen, lihtsalt nüüd suudan ma natuke aega alla 5min/km-le joosta. Kõik see pani mõtlema paremale kohale, kui seda oli tavaraja 4.koht.

Põhiklassi starti nähes oli meeldiv vaatepilt, et algul pakutakse Seinamäe tõusu. Esimene etapp oli niivõrd lühike ja punkt veel suht kõrgel, et mäge vältida oli võimatu. Aga mulle see meeldis, kuna talvel sai seda tõusu mõned korrad võetud(parim aeg 1:22, tavalise tossu ja lumega). Nüüd pikal rajal muidugi seda tõusu rapsima ei läinud. Hoidsin väikest vahet esimestega ja tipus olin ajaga 1:10, väga meeldiv. Edasi hakkas aga kihutamine, millega ei suutnud mina kaasa minna. Lauri jooksis kohe alguses eest ära, üritasin küll järel püsida, aga selleks ei olnud ma valmis. Nii jooksin pika etapi üksi, punkti sain ilusti kätte. Kolmanda punktiga tekkis probleeme, hakkasin liiga vara punkti tahtma ja veel liiga madalalt, viga natuke üle minuti. Järgmised kaks punkti võtsin rahulikult ja puhtalt. Kuuenda punktiga väänasin jälle viga, taas üle minuti. Edasi läks orienteerumine paremaks, tegin küll mõned valed rajavalikud, kuid mitte midagi hullu. Kuuendast punktist alates liikusin põhiklassi jooksjatega silmsidemes, nii kuni 12.punktini välja, kuna see raja osa oli nendega sama. Oleks jõudnud joosta, siis võinuks neid kui jäneseid ära kasutada, aga nii lühikese ettevalmistuse pealt pole see võimalik. 12.punktist välja joostes nägin Priitu vastu jooksmas, arvasin vaheks umbes 2minutit. Siis oli selge, et vigu enam lubada ei või, kuna lõpus mul mingit kiirust pole. 15.punkti joostes otsustasin joosta paremalt mööda teid ringi. Väsinud peaga aga ei lugenud välja, et õueala on suurem ja ulatub kaardist välja. Nii sattusin korraks koerte pärusmaale. See viga pani mind rohkem üle õla vaatama, aga kordagi ei paistnud sealt konkurenti. Viimaste punktidega õnneks raskusi ei tekkinud ja jõudsin teisena üle joone. Kaotust tuli Laurile 12minutit, täiesti õiglane vahe, kui vaadata ettevalmistust. Priit kustus lõpuks ära ja kaotas mulle 7minutit.
tulemused
teekonnad

Kui eelmine aasta pärast pikka rada oli veel kerge enesetunne, siis sellel korral oli väga raske. Aga kõik on korras, ma olen nii lühikese ajaga küllaltki hästi liikuma saanud. Nüüd tuleb veelgi paremini end liikuma saada, ees ootavad Soome meistrikad lühirajal ja teates.

EMV tavarada ja noorte teade

Nädalavahetusel oli väga meeldiv võimalus joosta täiesti uuel kaardil Vastseliina külje all. Paraku ei saanud/suutnud mina seal kiiret ja tehniliselt puhast sooritust teha. Nimelt jäin kohe pärast EMV öist haigeks, ilmselt oli juba öise/sprindi võistluse ajal haigusevimm sees. Nii olin kolm nädalat täiesti nulli peal, põhilised liikumised olid arsti juurde ja tagasi, kuid seegi autoga. Haigus mida põdesin oli sapiteede põletik ja ma ei kujuta ette, kuidas see võis mulle külge hakata. Aga neli päeva enne tavaraja võistlust võisin end tasakesi jooksurajale upitada. Muidugi oli väga raske liikuda, aga patt oleks olnud kerget ja pikka sammu tahta, lihtsalt liikusin. Siis tegin enne võistlust veel kaks treeningut ja kõik. Nii julgesin minna võistlustele peale.

Tavaraja soojenduse ajal ühtegi jooksusammu ei teinud, hoidsin lihtsalt jõudu kokku, kuna ma teadsin juba ette, et mingist hetkest läheb mul väga raskeks. Nii alustasingi väga rahulikult, K-punkti minnes lasin kõik enda ette, kuna neil oli jõudu küll. Algul oli jube keeruline kaugusi määrata, väga aeglane kiirus ja siis veel mitte kõige kergem enesetunne. Esimesed kaks tulid ilusti vastu, kolmandasse liikusin nii otse kui võimalik(sörkides) ja tegin raja ainukese parima vaheaja ja tõusin liidriks, ei oleks uskunud. Järgmisega tegin aga minutise vea ja puhas sooritus oli juba rikutud. Kuni kolmeteistkümnenda punktini jooksin omas tempos ja vigu sisse ei lasnud. Kuid järgmine KP(nr78) valmistas tõsist peavalu, kõndisin terve etapi, hoidsin täpselt suunda, aga ei midagi, hiljem kui lisakaared olin ära teinud ja sihi pealt peale tulin, mõistsin et olin punktist väga lähedalt mööda jalutanud. Nii läks kaduma kolm minutit, siis ma ka mõistsin, et ei tule siit mingit medalit enam. Nii kulgesin edasi kuni raja lõpuni ja pidin tunnistama, et tollel päeval olid kolm juuniori minust paremad, tasuks mõnus neljas koht ja kolmandale kohale kaotust vaid 1:17! Aga võitjale peaaegu 20minutit. Kuid ei ole hullu, eesmärgiks oli rada läbida ja hea õnne korral medal võtta.

Tulemused

Teate starti läksin siiski heade emotsioonidega. Võis arvata, et suudan päev hiljem pisut  kiiremini joosta. Esimest vahetust jooksis Tauno, kes tuli välja üpris heas seisus, liidrina. Järgmist õnneks näha ei olnud ja nii saingi üksi metsa. Jooksin oma võimete piiril kuni vaatepunktini, kus sai esimene kaasvõistleja(Rene) mind kätte. Viimane kaar ei soosinud mind eriti, jookse ja võta punktid ainult. Nii loovutasin ühe koha ja kaotust liidrile 11sekundit. Tegin küll puhta soorituse, kuid sellest oli vähe abi, füüsiliselt olin üks nõrgemaid, aga õnneks puhas sooritus hoidis võistkonda konkurentsis. Kolmandas vahetuses läks veel üks koht kaotsi, Kenny pidi taaskord lõpusirgel alla vanduma konkurendile, tasuks pronks. Võidust jäi puudu 1:34, ilma minu haiguseta oleks võit olnud ilmselge, aga mis teha. Nii tuligi see aasta teine teate pronks, üks meeste klassis ja teine noortega, võistkond oli ka peaaegu sama.

Tulemused

Nüüd tuleb pisut puhata ja ka natuke trenni teha, järgmine eesmärk on läbi joosta EMV pikk rada. Aga eks on siililegi selge, et see hooaeg mingit erilist jooksukiirust ei suuda ma näidata, mõtted on juba järgmises aastas.

EMV sprint ja öine

Pärast JWOC-i olen rahulikult harjutanud ja teinud põhiliselt aeroobseid treeninguid. Alles see teisipäev tegin kiirema trenni, selleks oli 10kilomeetrit jooksu 40minutiga. Trenn sai tehtud, kergust kui sellist sees ei olnud, aga järgmine päev hakkas rinnus valutama. Algul andis valu kergelt tunda, otsustasin puhkepäeva teha. Kuna tegu ei olnud lihtsalt valuga rinnus, vaid see oli suhteliselt südame lähedal, siis neljapäeval tuli arsti juurde minna. Tehti EKG ja nii sai selgeks, et valu ei saa kuidagi südamest tulla. Tegu oli hoopis roiete vahelise närvi külmetusega. Pidasin seda tõeliseks vedamiseks, et tegu oli sellise väikse asjaga. Pidin hakkama paratsetamooli kolm korda päevas võtma. Reede õhtul tegin kerge sörgi, et vaadata, kas saab üldse joosta. Päris ilusti sai, aga kogu keha oli suhteliselt kange. Nii otsustasin ma ikkagi EMV starti minna, kuigi oli teada, et kerge ei saa olema.

Sprindi maastik oli juba tuttav, kuna Põlvas on mitmeid laagreid toimunud. Stardist sain ilusti minema, kuid kui metsa osa läbi sai, siis hakkas ka jõud raugema. Vaatepunktis näen, et Lauri on minut hiljem startinuna kõvasti lähemale võtnud. Paneelmajade vahel on selline tunne, et jõud saab otsa. Aga väga tõhusalt motiveeris mind see, et ma rohkem kui minutiga võitjalt ära ei saaks. Nii pingutasin kuidas võimalik, kuid siis tegin vale rajavaliku pikal etapil. Kaotasin sellega vähamalt 15sekundit. Pidevalt oli selline tunne, et Lauri kihutab minust mööda. Õnneks suutsin raja kõige tehnilisema osa ilma suuremate vigadeta läbida. Nii kaotasingi võitjale 57sekundit. Aga kahjuks tegi Priit minule jälle 8sekundiga ära. Kolmas koht, arvestades füüsilist vormi, pole siiski midagi hullu.
Tulemused Teekond

Enne öist starti vana kaardi vaatamine tegi kohe selgeks, et sellises metsas on õnne roll päris suur, kuna oli üpris selge, et kogu rada ei saa kulgeda mööda reljeefi. Sellegi poolest läksin ma metsa optimistlikult, teha korralik sooritus, millega võiks rahule jääda. Esimesse punkti tegin kohe väikse lisakaare, selle väikse vea suutsin kohe ära unustada. Kuid kolmandasse punkti tegin esimese suure prohmaka, 3:30 seiklemist. Neljanda punkti sain ideaalselt kätte, aga järgmisega tegin jälle viga, seekord 1:30. Kuues ja seitsmes tulid ilusti kätte, siis oli pika etapi kord. Valida oli, kas minna otse ragistama või teed mööda ringi. Valisin viimase variandi, kuna sellest võsast oli pisut kõrini juba. Üheksanda KP-ga läksin jälle seiklema, lihtalt ei jaganud toda piirkonda ja kõik. Kolm minutit läks taaskord kaotsi. Siis tuli etapp, mille lõpplahendusega olen kõige rohkem rahul, suutsin vaatepunktile täpselt peale sadada. Edasi suutsin korralikult liikuda, vaid mõned kaldumised. Kuid siis oli taas seikluste aeg, 18KP-ga väänasin 2:30. Siiski pingutasin lõpuni, et kasvõi mõni kahvatum medal saada. Nii ka läks, taas pronks. Füüsiliselt ei tundnud kergust mitte ühtegi korda, nagu oleks teist venda veel kukil vedanud.
Tulemused Teekond

Nüüd tuleb pisut kosuda. Järgmise nädala lõpus võtan osa Koprakarikast, mis toimub Leevil.