Sunday, August 2, 2009

EMV sprint ja öine

Pärast JWOC-i olen rahulikult harjutanud ja teinud põhiliselt aeroobseid treeninguid. Alles see teisipäev tegin kiirema trenni, selleks oli 10kilomeetrit jooksu 40minutiga. Trenn sai tehtud, kergust kui sellist sees ei olnud, aga järgmine päev hakkas rinnus valutama. Algul andis valu kergelt tunda, otsustasin puhkepäeva teha. Kuna tegu ei olnud lihtsalt valuga rinnus, vaid see oli suhteliselt südame lähedal, siis neljapäeval tuli arsti juurde minna. Tehti EKG ja nii sai selgeks, et valu ei saa kuidagi südamest tulla. Tegu oli hoopis roiete vahelise närvi külmetusega. Pidasin seda tõeliseks vedamiseks, et tegu oli sellise väikse asjaga. Pidin hakkama paratsetamooli kolm korda päevas võtma. Reede õhtul tegin kerge sörgi, et vaadata, kas saab üldse joosta. Päris ilusti sai, aga kogu keha oli suhteliselt kange. Nii otsustasin ma ikkagi EMV starti minna, kuigi oli teada, et kerge ei saa olema.

Sprindi maastik oli juba tuttav, kuna Põlvas on mitmeid laagreid toimunud. Stardist sain ilusti minema, kuid kui metsa osa läbi sai, siis hakkas ka jõud raugema. Vaatepunktis näen, et Lauri on minut hiljem startinuna kõvasti lähemale võtnud. Paneelmajade vahel on selline tunne, et jõud saab otsa. Aga väga tõhusalt motiveeris mind see, et ma rohkem kui minutiga võitjalt ära ei saaks. Nii pingutasin kuidas võimalik, kuid siis tegin vale rajavaliku pikal etapil. Kaotasin sellega vähamalt 15sekundit. Pidevalt oli selline tunne, et Lauri kihutab minust mööda. Õnneks suutsin raja kõige tehnilisema osa ilma suuremate vigadeta läbida. Nii kaotasingi võitjale 57sekundit. Aga kahjuks tegi Priit minule jälle 8sekundiga ära. Kolmas koht, arvestades füüsilist vormi, pole siiski midagi hullu.
Tulemused Teekond

Enne öist starti vana kaardi vaatamine tegi kohe selgeks, et sellises metsas on õnne roll päris suur, kuna oli üpris selge, et kogu rada ei saa kulgeda mööda reljeefi. Sellegi poolest läksin ma metsa optimistlikult, teha korralik sooritus, millega võiks rahule jääda. Esimesse punkti tegin kohe väikse lisakaare, selle väikse vea suutsin kohe ära unustada. Kuid kolmandasse punkti tegin esimese suure prohmaka, 3:30 seiklemist. Neljanda punkti sain ideaalselt kätte, aga järgmisega tegin jälle viga, seekord 1:30. Kuues ja seitsmes tulid ilusti kätte, siis oli pika etapi kord. Valida oli, kas minna otse ragistama või teed mööda ringi. Valisin viimase variandi, kuna sellest võsast oli pisut kõrini juba. Üheksanda KP-ga läksin jälle seiklema, lihtalt ei jaganud toda piirkonda ja kõik. Kolm minutit läks taaskord kaotsi. Siis tuli etapp, mille lõpplahendusega olen kõige rohkem rahul, suutsin vaatepunktile täpselt peale sadada. Edasi suutsin korralikult liikuda, vaid mõned kaldumised. Kuid siis oli taas seikluste aeg, 18KP-ga väänasin 2:30. Siiski pingutasin lõpuni, et kasvõi mõni kahvatum medal saada. Nii ka läks, taas pronks. Füüsiliselt ei tundnud kergust mitte ühtegi korda, nagu oleks teist venda veel kukil vedanud.
Tulemused Teekond

Nüüd tuleb pisut kosuda. Järgmise nädala lõpus võtan osa Koprakarikast, mis toimub Leevil.

No comments: