Lühiraja finiš |
Kui eelmine aasta toimus sama võistlus Eestis, siis nüüd oli Läti kord. Reedel toimus lühirada, laupäeval tavarada ja pühapäeval sprint. Kõrvaltvaatajal võib tekkida küsimus, miks ma üldse selle ette võtsin, kui pole 100% terve ja üleüldse vorm on allapoole arvestust vajunud. Haigus on pigem kehast väljunud, jäänud on ainult jääknähud. Kuid mis puutub enda "piinamisse" füüsiliselt kehva vormiga, siis vastus on lihtne. Pingutusaste on täpselt sama, kui hea vormi korral, lihtsalt kiirused on erinevad ehk ei ole vahet, mis seisus pingutada, mõlemas olukorras tuleb endast maksimum anda.
Reedene lühirada oli kõigist kolmest stardist kõige puisem. Orienteerumine oli konarlik ja tuli sisse vigu. Vead olid tingitud päris erinevatest aspektidest, alustades kaardi valest tõlgendamisest, konkreetse plaani puudumisest kuni selleni, et puudus ründepunkt, mille pealt punkt sujuvalt ära võtta.
lühiraja teekond |
Laupäevasele tavarajale ei läinud ma sörkimise mõtetega, plaan oli hea rütmiga ja parema tehnilise sooritusega rada läbida kui seda lühirajal. Raja esimeses osas tundus, et tänasest ei tule midagi välja, järsud ja raskesti läbitavad nõlvad võtsid kõndima. 16 minuti järel püüdis soomlane mind kinni, jõudsin ainult mõne minuti kannul püsida ja jäin üksi. Jätkasin tehniliselt kindla sooritusega kuni joogipunktini, kus nägin tagant lähenevat Peetrit, kes startis 4 minutit hiljem.
Tempovahetus oli korralik, alguses mõtlesin kuni liblikani vastu pidada, kuid lõpuks venis see sisuliselt peaaegu raja lõpuni välja. Vahepeal mõned üksikud erinevad valikud, kuid toore tahtejõuga
sai järele hoitud. Üksi oleksin kindlasti mõned head minutid kauem rajal olnud.
tavaraja teekond |
sprindi finiš |
Sprindi teekond |
Järgmine nädalavahetus on taas väga kõrge tasemega võistlus, otse meie koduõuel. Loodetavasti kaovad viimasedki haigusnähud ja saab paar sekundit kilomeetri kohta kiiremini joosta ning samas ka tehniliselt eeskujulikku teekonda pidi joosta.
1 kommentaar:
Lahedad pildid :)
Postita kommentaar