Krist-o-blog: KoKu jooks

Koku jooks on võistlus, millest olen olnud eemal päris mitu aastat, lihtsalt pole õnnestunud osaleda erinevatel põhjustel. Tänavu läksin joonele koos Tõnisega ja esindasime duncan.ee-d. Juba enne võistlust oli stardiprotokolli vaadetes oodata põnevat võistlust. Ja otseloomulikult võistlusmaastik ise, mis oli Kütiorus, Järvede orus ja Kubijal, on juba klass omaette.

Alguses hoiti ikka rohkem kokku, kuid õige pea vajusid neli tiimi teistel eest ära. Kütiorgu laskumine oli elamus: oli tükk tegemist, et püsti jääda. Iga hetk oli selline tunne, et kohe kaovad jalad alt ära. Teisel nõlval üles pingutades tuli aga meelde, et tegu on etapiga, kus parima aja jooksnud tiim saab väikse auhinna. Panin natuke juurde ja pärast selguski, et õnnestus eesmärk täita.

Kütioru spordikeskusest saime koera ka endale seltsiks ja tuli rünnata kohe vastaskallast. Aukartust äratavatest nõlvadest üles ronimine oli paras katsumus, kuid õnneks püsisid kõik enam-vähem koos. Järvede oru kaardil hakkasid Kenny ja Raido (Südamesportlased) kergelt eest ära vajuma ning meie omakorda ülejäänud kahelt tiimilt, kuid see jäi üürikeseks, kui 12. punktiga tehti 2-minutiline viga ja taas olid kõik neli tiimi koos. Võistlus hakkas justkui nullist pihta.

Kogu rada täishiilguses koos teekonnaga

Kolmandale kaardile liikudes vajusid jõuvahekorrad taas paika. Südamesportlased näitasid jooksuvõimu, mina ja Tõnis teisel kohal ning Heki KP ja Aarain team 3.-4.kohal. Paaril etapil õnnestus veel liidreid vastujooksudel näha, kuid siis oli vaid peas mingi teadmine, et vahe on kusagil 1-2 minuti juures ja mitte miski pole võimatu. Kuna viimane kaart, Kubija 1986 aasta, võis veel kõike pakkuda, siis sisendasin nii endale kui Tõnisele, et ei tasu veel sörgi sammul liikuma hakata.

Üllatus-üllatus: eel-eelviimases punktis olidki Südamesportlased oma silmaga näha ja põhimõtteliselt siis hakkas ka minu jaoks lõpuspurt pihta. Eelviimase saime isegi tänu nende veale enne kätte. Ja pärast seda hakkas lõputu pikkusega lõik, kus minu jalad lihtsalt ei liikunud pärast üle kahe tunnist pingutust. Pikal teejooksul püsis vahe eesmistega, alles viimasel 100 meetri ajal õnnestus lähemale saada, kuid ülilühikese lõpusirgega ei olnud enam midagi ette võtta. Vahe lõpuks 1 sekund.

Muidugi oleks olnud mõnus lõpuga asi enda kasuks tõmmata, kuid ega ausalt öeldes polnud vahet, ühed sõbrad kõik. 3.-4. koha peale oli samuti suur heitlus ja lõpuks jäädigi kolmandat kohta jagama. Eriti kiidaks esikolmikule jagatud auhindu, mis sisaldas ka Kubija SPA pääsmeid, mida sai kohe pärast jooksu mõnusalt nautima minna.

Kokku läks kella järgi aega 2:18, 24,7km ja umbes 600meetrit tõusu.

 #   Nimi                      Klubi   KlassTulemus     
 1. Kenny Kivikas Raido Mitt SüdamesporMA 2:18:03

 2. Kristo Heinmann Tõnis .. Duncan.ee MA 2:18:04 +00:01
 3. Ats Sõnajalg Uku-Laur .. Heki KP   MA 2:25:23 +07:20
 3. Ain Fjodorov Marek Mäoma Aarain teaMA 2:25:23 +07:20
 5. Andres Saetalu Tanel PappSK Dalbid MA 2:48:12 +30:09
 6. Tanel Mõttus Laura JoonasOK Võru   SA 2:48:49 +30:46
 7. Mati Tiit Karl Tiit      SKM!      MA 2:51:15 +33:12
 8. Sander Mirme Eleri Hirv  Käkitegu  SA 2:51:30 +33:27
 9. Priit Narusk Valeri Ku.. 2. jalaväeMA 2:54:09 +36:06
10. Liisa Puusepp Markus P.. Jüriöö ÜleSA 2:55:19 +37:16

Võistluste koduleht

Lõpetuseks mõned pildid, mille autor on Mihkel Järveoja.

K-punkti jäeti mõnusalt maad

Pikema raja stardirivi

Kütiorg. Koht, kus oli 5-6 etapp, kus kiireim etapi läbija sai väikse boonusauhinna. Etappi võiks lühidalt kirjeldada nii, et alla ei julge ja üles ei jõua.

Esimene joogipunkt. Kaadrisse on jäänud ka kohalik koer, kes silkas ilma ühegi nõrkushetketa tunnike koos liidritega kuni korraldaja ta maadlusvõttega maha võttis ja kodu poole toimetas