laupäev, 19. märts 2011

Tartu Linnasprint


Läks käima järjekordne paarissprindi hooaeg. Eelmistel kordadel olen Kennyga jooksnud, aga sellel korral jäi see variant ära ja läksin Lauriga joonele. Ainuke valik, mida antud võistlusel teha sai, oli jalanõude osas. Kas minna tossu või naelaga, aga kuna tänavad olid ikka kohati väga libedad, siis oli valik lihtne. Rada ise oli kerge, kuna tegu on siiski rahvaüritusega, kus kõik läbivad sama rada. Nii et ole mees ja jookse rada läbi ning ­pärast võid end "väikse" auhinnaga rõõmustada. Just see motiveerib Toomemäe ümbruses, ma ei tea mitmekümnendat korda, kaardiga liikuma.


Üldiselt läheb hetkel mitte just kõige paremini. Üleminek suusalt jooksule ebaõnnestus, sest hetkel annavad mõlemad põlved tunda. Õigemini kõik algas juba varem. Enne märketeadet sai hoogsalt vabatehnikas suusatatud, et natukenegi konkurentsivõimelisem olla. Pärast märketeadet hakkas aga parem põlv valu tegema ja seda just vabatehnika tõttu. Nii sai otsustatud, et nüüd edaspidi läheb rõhk jooksmisele. Aga kui olin viis päeva ära jooksnud kõval ja jäisel pinnasel(muud ju polegi), siis hakkasid põlved veel rohkem tunda andma. Sellel korral veelgi hullemalt. Valu ei asetse ainult ühes kohas, vaid nagu liigub kord põlvekedra alla, siis üles. Tunda annavad põlved just niisama seistes või rahulikus olekus. Hetkel üritan probleemi lahendada klassikat sõites ja ujumisega. Eks paista, kas teeb paremaks või mitte. Jooksusamme üritan minimaalselt teha.

1 kommentaar:

Jaagup ütles ...

Mina läksin rehvivalikuga alt ja veetsin suure osa jooksust kõhuli. Petsi arvates läks meil sinna üle 30 sekundi.

Loodan, et saad põlved korda!