Krist-o-blog

2000km

2012-02-01T13:16:00.000-08:00

Jaanuari kuu lõpuga sai järjekordne 1000km jooksu täis. Mõned korrad olen suusad ka alla saanud, aga eelmiste aastatega võrreldes olen suusatanud väga vähe. Üks põhjus peitub lume hilises tulekus ja teine selles, et talvine laulupidu jääb sellel aastal minu poolt läbimata.

3,5kuud on jäänud hooaja ühe tähtsaima võistluseni!

EOC 2012: Introduction by Eva Jurenikova from Carl Magnusson on Vimeo.

VNV vol8

2012-01-26T23:27:00.000-08:00

Tartu MV 3000m

2012-01-20T00:26:00.000-08:00

Neli päeva taastumist Winter Xdreamist oli sellel korral piisav, et minna taas halli natuke kiiremini jooksma. Veel kolmapäeval oli rahulikult trennis joostes raske, kuid see ei takistanud starti minemast. Mõtted olid 9.30 ümber, rohkemat oma kehast loota ei osanud.

Stardijoonel oli üheksa jooksjat ja võtsin eos juba stardipaugu järgselt viimase positsiooni sisse. Õigesti tegin, kuna esimene km veeti kolme minutiga ja mööduda oli vaja ainult ühest isikust. 1,2km enne lõppu otsustasin minna ise gruppi juhtima, kuna tempo vajus liiga ära ja kella pealt vaadates tundus, et kui veel taga passida, siis normaalset aega pole loota. Natuke vara oli see minek muidugi, hea meelega oleks kaks ringi veel veel taga passinud ja siis möödunud. Õnneks pidasin lõpuni vastu ja kangestumist viimasel kahel ringil ei tekkinud. Vahepeal oli grupp, mida juhtima läksin, ära lagunenud. Nii veeresin kolmandana üle joone, kaks esimest olid teadmata kauguses, kuid ringiga siiski ei saanud.

Ringiajad olid 36-36-36-37-36-37-38-37-37-37-37-37-38-38-35. Km ajad siis 3:01-3:06-3:05.

Ajaks 9.11,88 oli üle ootuste tulemus, kuna eelmistel päevadel oli tõesti keha väga väsinud ja tuim. Ei saa muidugi öelda, et võisteldes end suurepäraselt tundsin, aga otseselt halb ka ei olnud.

Sellega sai suvine 3000m aeg ületatud väikse varuga ja 2012 hooajal tuleb tulemus alla 9minuti viia. Järgmine võistlus staadionil on teadmata kauguses.

Nike Winter Xdream

2012-01-16T00:07:00.000-08:00

3,5tundi, 33km, keskmine pulss 146 ja tulemuseks selline teekond:

Tulemused

VNV vol6

2012-01-12T12:26:00.000-08:00

Rohkem infot järgmiste treeningute kohta leiab http://o-koondis.blogspot.com/

TÜ ASK avavõistlus 1000m

2012-01-10T13:47:00.000-08:00

Sai taas üks märk maha pandud ja sellel korral 1000meetris TÜ hallis. Ajaks tuli 2.43,84.

Ettevalmistus antud võistluseks puudus. Esimesed kiiremad liigutused sellel talvel tegin küll vaid kolm päeva varem 3.15min/km, kuid kui võistlusel tuleb joosta 30s/km kohta kiiremeni, siis kaasa see ei aita. Vaimusilmas mõtlesin ajast 2.40, kuid see oli täiesti taevast võetud, lihtsalt pakkumine/eesmärk, mille võiks täita. Veel sisendasin enne jooksu endale seda, et esimesel-teisel ringil ei ole vaja kangelast mängida ja veduriks minna.

Stardist sain korralikult minema, ilma trügimiseta võtsin neljanda positsiooni sisse. Püsisin ühe ringi seal ja siis hakkas teise(Kenny) ja kolmanda koha vahele ruumi tekkima ja tuli mööduda. Tollel hetkel tundus põhiline, et Kenny kaugele ära ei vajuks, hiljem tagasi seda naljalt ei jookseks. Edasi püsisin sabas, kurvides tekkis väike vahe, sirgetel vajus see jälle kokku. 350-300m enne lõppu üritasin korraks mööduda, aga hakkasin tegema seda liiga aeglaselt ja see kavatsus tõrjuti. Viimasel ringil jalad läksid raskeks ja vahe kärises. Tollel hetkel sain kõik endast antud. Üle joone sain kolmandana, 2sekundit maas Kennyst ja terve kalendriga võitjalt, kes jooksis halli rekordi. Ringiajad olid umbes 31-33-33-33-33.

Eelmistel aastatel olen kirja saanud kolm distantsi. 2010 märtsis 1500m aeg 4.27,61 ja 2011 jaanuaris 800m 2.09,82. Suvisest perioodist on kirjas 3000m, mille jooksin 2011 septembris ja ajaks 9.22,03. Need on kõik ametlikud tulemused ja joostud võistlustel. Trennis olen 3000m 9.16 jooksnud. Kahju on sellest, et kõik need ajad on joostud trenni pealt ja võib ainult unistada, kus oleksid tulemused, kui nendeks spetsiaalselt valmistuks.

VNV vol5

2012-01-05T11:46:00.000-08:00

Rohkem infot järgmiste treeningute kohta leiab http://o-koondis.blogspot.com/

Viimased kokkupuuted kaljudega

2011-12-19T23:16:00.000-08:00

Kuigi vahepeal jõudis Tampere lähedal korralik lumi maha tulla, siis sulas osaliselt see kiht vähemaks. Nii tekkis võimalus teha viimased tehnilised orienteerumised enne jõule.

2001 MM maastik

+1 ja vihmasadu ning maas olev lumi on "parim" kombinatsioon metsas orienteerumiseks

avakaljudel liikumine oli lausa nauding

1000km

2011-12-05T12:08:00.000-08:00

Videomeenutus suvel toimunud MM-le. Peale on jäänud ka Eesti värve.

Treeningud sujuvad hetkel hästi. Oktoobri algusest siiani on juba neljakohaline number maha joostud, sellest pea viiendik kaardiga. Nüüd tuleb vaid terve püsida!

VNV vol1, ühistreening kõigile

2011-12-01T10:36:00.000-08:00

Läks käima teine hooaeg "Veri ninast välja"(VNV), millest võivad kõik osa võtta. Kui soovid antud treeningu kohta rohkem infot, siis vaata siia.

Treeningkogunemine Otepääl

2011-11-21T11:20:00.000-08:00

Koondise treeningkogunemine toimus taas koos EOL üldkoguga samal ajal ja samas kohas, ainult tegevus oli erinev. Sportliku poole pealt mahtus kolme päeva sisse rahulik sörk reedel, jooksu-ja jõuharjutuste test laupäeval ja pikem orienteerumine pühapäeval.

Testjooks

Apteekri metsas olev ring, mida on joostud aastast 2007. Sellel korral oli rada suhteliselt porine ja see jättis kindlasti oma jälje ka tulemusele, kuid üldpildi sai ikka teada. Kokku tuli siis tavapärased 4*2km läbida. Ajaks tuli 28:11 ja ringid vastavalt 6:53-7:02-7:09-7:07. Kaks aastat tagasi samal nädalavahetusel tuli ajaks 30:11. Eks paista, kas see väljendub järgmisel hooajal ka orienteerumise tulemustes. Hetkel olen rahul, et suutsin sellise aja teise treeningtsükli raskeima nädala lõpus joosta.

Jõutest

Sama päeva õhtul oli jõuharjutuste test, kus tuli 2minutit teha kätekõverdusi, 1minut pausi, 2minutit kükke(90kraadi), 1minut pausi, 2minutit kõhulihaseid. Tulemuseks oli 62-117-80kordust. Kindlasti võiks iga harjutust natuke rohkem jõuda, eriti kätekõverdusi, kus ma ei kasuta kahte minutit ära.

O-mine

Ees ootas 1983.aasta Kääriku kaart püsiraja punktidega. Põnevust jagus vana kaardiga liikudes küllaga, kuna vana kaardijoonis on küll sarnane maastikuga, kuid mitte nii täpne kui uus.

Järelaitamistunnid ja Jukola laager Soomes

2011-11-18T11:39:00.000-08:00

Eelmise nädala veetsin enamuse treeningtundidest kaart näpu vahel. Nädala esimeses trennis oli orienteerumine kõige rabedam, kuid nädala lõpus läks juba üsna hästi. Loodetavasti tuli nüüd enne lume tulekut tehnilistel maastikel liikumine kasuks ja järgmise hooaja algus tuleb pisut lihtsamalt.

Tehtud treeningud:

Esimene treening, mis alanud just kõige paremini.

Vooremäe treeningut asendas ideaalselt liblika laadne treening, kus tuli punkte ühe kaupa võtta.

Jukola öine harjutus

Jukola harjutus kiires tempos

Jukola harjutus, kus liikumine metsas tundus kõige sujuvam kogu nädala peale.

X Koku jooks

2011-10-31T06:28:00.000-07:00

Koku jooksust ei saa enam üle ega ümber. Seal lihtsalt peab stardis olema, kuna ürituse formaat sobib sügisesse treeningplaani ideaalselt. Pikk ots kaardiga, punktid maas, mets kihab jooksjatest – mulle meeldib.

Jooksin koos Jaagupiga. Alguses üritasime vendade tempos püsida, 35minutit oli see võimalik, siis vajusid nad eest ära. Jaagup oli joogi kaasa võtnud, et ei tekiks sellist kustumist nagu see juhtus eelmisel aastal. Vedelik kulus minulegi ära, kuna esimese joogipunktini läks meil üle tunni.

Ootsipalu kaardil jäime orienteerumisega täiesti hätta. Punktide 10-14 suutsime korralikult läbida ainult ühe etapi, ülejäänutega kobistasime korralikult, kokku peaaegu 5minutit. Praegu saab veel andeks, aga kevadel enam mitte.

Natuke raskem hakkas mul kahe tunni peal, kuid sellegi poolest oleks saanud kiiremini joosta. Ega siis partnerit maha ei tohi jätta. SI-pulga kandmine oli minu ülesanne ja see oli võimalus Jaagupil vahepeal hinge tõmmata.

Lõpus oli suurepärane võimalus karastamiseks, kõndisin jõest läbi. Tulin samamoodi tagasi, et elamus süveneks. Tulemuseks olid kangete jalgadega jooks, aga vaid paar minutit, siis jõudsime finišisse.

Ajaks 2:31:36, kaotust võitjatele 12:25. GPS näitas 28,56km, keskmine kiirus mööda teekonda 5:19min/km, kesmine pulss tuli vaid 153.

Teekonda saab vaadata routegadgetis. link

tulemused

Hooaja teine pool ja uue algus

2011-10-26T03:34:00.000-07:00

Kirjutasin mõne lausega igast võistlusest, kust olen viimasel ajal osa võtnud.

MM Prantsusmaal

13.08 Tavaraja eeljooks

Viienda punktiga 8minutine viga nõlval. Läksin punkti võtma liiga kindla peale(peaaegu kõndides) ehk siis liiga aeglaselt ja nii kadus tavaline rütm, millega peaks rada läbima. Nõlval polnud kinni haarata kusagilt ja nii aeg kulus. Ülejäänud rada sujus paremini, aga kaugel heast sooritusest. Suuri raskusi valmistas 1:15000 kaardilt vajaliku välja lugemine. Füüsiliselt andis kõrgel olemine tunda, keha oli palju loium. Nii jäi edasipääs vaid unistuseks. tulemused

16.08 Sprindi eeljooks

Füüsiliselt tundsin end tavaliselt, esimene tõusul oli natuke raske, aga raja teine pool oli mäest alla ja linna vahel. Suutsin teha korraliku eeljooksu ja tagasin kindlalt koha finaalis. tulemused

16.08 Sprindi finaal

Hommikusest eeljooksust polnud ilmselgelt taastunud. Keha oli kange ja juba soojendusel oli iga natukenegi kiirem liigutus vaevaline. Lisaks tegin mitmeid rajavaliku vigu. Pole lihtne ühel päeval kaks võistlusstarti teha, peab harjutama. tulemused

17.08 Tavaraja finaal

... jäi minul finaali mitte pääsemise tõttu jooksmata. Finaal oleks olnud vägev orienteerumiselamuse poolest, aga olin sprindipäevast niivõrd väsinud, et minust poleks seal mingit võistlejat olnud. See ei vabanda muidugi tavaraja kehva eeljooksu välja.

20.08 Teate päev

Füüsiliselt parim päev kogu nädala jooksul. Kergel jooksusammul liikusin Aix-les-Bainsist ülesse mäkke teate võistluskeskusesse. Retk kestis 1,5tundi, esimese tunniga tuli tõusu u1,2km. Olin vist kõrgemal olemisega juba harjunud.

Esimene MM on selja taha jäänud ja rahule jään vaid kolmandikuga sellest. Tegin kolm starti ja õnnestus ainult sprindi eeljooks. Ülejäänud kaks starti on koht, mille üle tuleb tõsiselt mõelda, et mida võiks teisiti teha.

-----

27.08 EMV tavarada
Nädala esimeses pooles oli keha jõudu täis, ilmselt kõrgemalt alla tulek andis tunda. Ka tavaraja soojendus oli hoogne, kuid võistluse tulemuses see ei kajastu. Juba pärast esimest punkti ei tundnud end hästi. Keha muutus aga raskemaks, mis lõppkokkuvõttes päädis sellega, et tuli oksendada. Põhjus oli ilmselt eelmisel päeval söödud kanas, mille ostsin valmiskujul. Väärtuslik õppetund seegi, aga kas on seda vaja!? tulemused

03.09 EMV sprint

Särtsu ei olnud, kulgesin raja läbi. Jõe suhtes tegin mõned valed rajavalikud, aga muidu oli sooritus hea. Sarnane tunne oli kevadel Lätis sprinti joostes ehk siis tühi tunne. tulemused

03.09 EMV öine

Tundus, et olin valmis öiseks katsumuseks, kuid alates kolmandast punktist läks hea sooritus käest. Ei mõistnud paljudes kohtades kaardijoonistajat, aga veel suuremat hämmastust tekitab see, et kas EMV jaoks paremat maastikku ei ole võtta? tulemused

06.09 Tartu MV 3000m

Kolm päeva jalgadel tööd teinud ja siis otse võistlusele. Soojendusel olid jalad täiesti kinni ja kanged, nii lootsin ajaks kusagil 9:30. Võistlusmomendil unustasin kõik hädad ja polnudki väga hull. Ainult viimasel ringil läks keha liiga puiseks, kuna alustasin rünnakut liiga vara. Ajaks 9:21.

07.09 Saare järve jooks

Enne kodusõppusi tuli end võimalikult ära väsitada. Nii sai käidud kahe jooksuvõistluse vahel veel Vooremäel tõusutrenni tegemas. Juba tõuse joostes oli raske, aga jooksuvõistlus oli veel kohutavam. Rada oli küll lauge ja metsateid pidi, aga ikka vajusid konkurendid viimasel kolmandikul eest ära, kuna jalad olid viimastest päevadest täiesti läbi. 5,5km ja aeg 20:00.

10.09-16.09 Kordusõppused

Asi mille üle “rõõmustasin“ kohe kui sain kutse kohale ilmuda. Kuus päeva ootamist, lamamist, istumist ja passiivset suitsetamist. Toiduks olid konservid ja muud kuivikud. Igati sobilik ettevalmistus või(s)tluseks.

17.09 EMV pikk rada

Eelmise päeva õhtul sain väeosast välja ja koju jõudsin tund enne keskööd. Hommikul vara tuli võtta ette sõit Hiiumaale. Jooksu alustasin rahuliku tempoga, mis kestis tegelikult koos suure pundiga kuni liblikani(75min). Liblika ajal hakkas füüsiliselt raskem, aga sellegi poolest sain 1,5minutise edu hilisema esikolmiku ees. Kahjuks läks samm iga hetkega raskemaks ja kui joostud oli 130minutit, siis pidin kahetsusega vaatama, kuidas lihtsalt enam ei jõua ja liidrid läksid oma teed. Sõduri võitlusvõime tollel hetkel rauges, krampides ja energiapuuduses kõndimine oli reaalsus. Energia saamiseks kuni joogipunktini sõin mustikaid ja pohli, aga raja siiski läbisin. tulemused

18.09 Hiiumaa KV

Teine päev oli iseenesest parem võrreldes pika rajaga, ainult kiirust polnud. Orienteerumist oli rohkem ja krampe polnud. Tore oli oma silmaga Kõpu maastik üle vaadata, kes teab, kuna sinna uuesti satun. tulemused

10.09-29.09 puhkus ja ettevalmistuse algus

Puhkeperiood kestis kokku kolm nädalat, selle sisse mahtus erandiga EMV pikk rada ja Hiiumaa KV, aga muidu üritasin üle päeva end natuke liigutada. Kordusõppuste ajal logelesin kuus päeva järjest. Loodetavasti sain piisavalt palju puhata ja uueks hooajaks valmistumine kujuneb edukalt.

30.09-01.10 Soome MV öine

Uueks hooajaks valmistumine algas shokeerimisega. Pool aega suplesin vigades, ülejäänud ajal suutsin konkurentsivõimelist tempot hoida. Eeljooks ja b-finaal soorituse poolest väga ei erinenud. Kuid hea oli tunda, et pärast puhkeperioodi oli keha võimeline end kiiremini liigutama. tulemused

08.10 25manna

Kerge krossijooksu maiguga o-võistlus. Jooksin teist vahetust, rada 7,1km. Kaotus suurenes 2:08 pealt 3:52-le, parandasin 20kohta. Vorm polnud parim, kuid ikkagi oleks saanud parema soorituse teha. Võistkonna seisukohalt võis siiski rahule jääda, kuid lõpptulemus jäi siiski saamata. Viimane vahetuse jooksja ei suutnud rada määrustepäraselt läbida. tulemused

13.10 Poldrijooks

6,4km ja aeg 21:26. Ilm oli jahe ja vesine. Jooksu alustasin liiga kiiresti, kaks esimest km tuli 6:06, pool sellest oli allamäge. Nii algas porisel ja liivasel poldril päris raske. Kuid konkurent oli selle kiire alguse minuga kaasa teinud, kuid ikka püsis sabas. See mis enne oli alla mäest, oli nüüd üles ja tõusul suutsin oma teed minna. Eelmise aasta ajale jäin siiski päris palju alla, koguni 26sekundit. Mõistlikuma jooksuga võinuks sama aja joosta. tulemused

15.10 Jõhvika maraton

Pikem trenniots pehmemal pinnasel kulus igati ära. Poolteist tundi kestnud jooksu esikoht selgus alles lõpusirgel. tulemused

17.10 17.Jüri Stabrovski mälestusvõistlused krossijooksus

Toimus Ihastes ja raja pikkus oli 5,33km. Ajaks kujunes 17:27. Esimesed kaks ringi loksuti niisama(ajad 5:50 ja 5:55), siis hakati tempot kruvima ja ühel hetkel enam juurde ei suutnud panna ja sain ringiajaks 5:42, lõpetasin kolmandana. Kuid tegu oli hea jooksuga, kuna jooksin ühtlasemalt kui Poldrijooksul. Jalad olid ainult pisut väsinud Jõhvika maratonist. tulemused

22.10 Munamäe-Võru maastikujooks

Esimese kolme treeningnädala lõppu kroonis mõnus maastikujooks, mis üldjoontes oli allamäge. Sellel korral oli orienteerujaid rohkem rajal, kellega end võrrelda. Joosti viisakalt grupis, hoidsin end taha poole, et mitte väga tõmmelda. Tunne oli suhteliselt hea, paljud vajusid grupist välja, aga mina jäin. Viimasel asfaldilõigul läksin ka liidriks, et oma rütmis joosta. Kuid 1,3km enne lõppu tehti selline rünnak, järsul allamäe heinasel lõigul, et isegi ei jõudnud tuulde võtta. Kohe läks tõusul veel üks mööda ja nii lõpetasingi kolmandana. Ajaks 44:07(12,8km). tulemused

Nüüd jääb võistlemist vähemaks ja saab rohkem trenni teha.

3000m 9:16

2011-08-09T09:38:00.000-07:00

Soojendusel olid jalad eilsest treeningust kergelt valulikud, kuid jooksmist ei seganud. 2*150m tundus eilsest parem. Eile tegin 2*150m(kiirenevas tempos) ja 6*100m(täiega, vahele 100m sörkimist).

Täna aitasid tempot teha Jaagup ja Rauno. Jaagup vedas esimese km 3:06. Raske ei olnud, aga jooks oli veel ees. 1,1km järel sööstis Rauno ette oma viimast ringi jooksma, nii sai 1,5km ajaks 4:41 ja võttis kõrvale. Jaagupiga jäime tollel hetkel kusagil 3sek maha. 0,3km hiljem hüppasin Jaagupi tuulest välja ja jäänud oli kolm ringi. Teine km 3:10. Viimane km tuli kuidagi mõnusalt, ainult viimased 150m läks jalg kangeks ja km kukkus 3:00. Seega lõppajaks 9:16. Üldse sai 3km kuidagi kiiresti läbi.

Treeningu kohta korralik aeg ja mai kuus Cooperi sees joostud ajast 13sek parem.Väike varu jäi ainult kolmanda-neljanda ringi pealt, kus ajaks tuli 2:33. Tolle hetkel oli tunne hea, aga kiiruse sellist langust ei osanud ette näha. Kuid jään ajaga rahule ja eriti viimase kilomeetriga.

Homme lennatakse kohale ja siis saab loodetavasti teha kolm rahulikku tehnikatreeningut enne tavaraja eeljooksu.

Need on minu kolm jalga, nad on väga kiired...

Tallinna MV tavarada ehk nädal MM-i tavaraja eeljooksuni

2011-08-07T13:22:00.000-07:00

Ligi kahe kuu pikkune Soome väisamine sai läbi ja enne tähtsai

d võistlusi tegin ühe stardi ka kodumaa pinnal. Selleks, et mõista aeglast kulgemist Tallinna MV-l, pean tutvustama kolm päeva varem tehtud tühjendustreeningut. Kolmapäeval tegin elu raskeima tõusutreeningu, mis kestis üks tund, kilomeetreid kogunes u11,3 ja tõusumeetreid u750. Jooksin kolm korda ühte ringi ja siis natukene peale. Aga see ring, mille endale kokku keerasin oli puhas piin. Tõusud olid nii järsud ja pikad, et juba teise ringi esimeses pooles oli tahtmine alustada kõndimist või siis lausa pooleli jätta. Nüüd hiljem ei mõista, kuidas suutsin üksinda selle vastu pidada. Kuid ära tegin ja loodetavasti võib kasu varsti näha.

Laupäeval proovisin eelmise aasta EMV pika raja maastikku Vooset uuesti. Ei tea, aga eelmine aasta tundus antud maastik kuidagi ilusam ja läbitavam. Võimalik, et Soomest tulles on kontrast pisut suurem. Tehniliselt sujus orienteerumine rahuldavalt, ainult viimasesse punkti minnes sai poolel etapil vales suunas mindud. Hakkasin kauguses lagedat ala nägema, aga suunda samal aja ei jälginud ja nii liikusingi valesse kohta. Füüsiliselt oli terve rada üks kulgemine. Ei mingit kergust ega kiirust. Kui ka teel üritasin joosta kiiremini, siis ei õnnestunud. Hetkel nii ilmselt pidigi olema, tühjendustreeningust taastumine võtab pisut kauem aega.

tulemused

Teisipäeva lõunal teen veel ühe trenni staadionil. Plaan on joosta 3000meetrit võimalikult kiiresti ja kindlasti kiiremini kui 9:29. Kes soovib ühineda, siis võtku ühendust!

Tampere-suunnistus

2011-08-01T01:56:00.000-07:00

Selle suve viimased stardid Soomes toimusid 2008 Jukola maastikul. Esimesel päeval oli 9,9km tavaraja laadne võistlus. Orienteerumine hakkas sujuma alles pärast kolmandat punkti. Füüsiliselt oli keha veel uimane viimase kahe nädalal tehtud raskematest treeningutest ja keha ei olnud veel valmis. Teisel päeval oli 5,3km lühirada palju kiiremal maastikuosal. Eelmise päeva 74minutine pingutus oli jalad lahti tõmmanud, eriti raja viimane kolmandik, mis oli kiire. Algusest peale liikusin hea kiirusega. Neljanda punkti järel sain kaks konkurenti kätte, siis hakkas raskem orienteerumine. Natukene puterdasin tolle mäe peal(5-10KP) ja siis suundus rada teise mäe peale(11-15KP). Eelmisest mäest ma õppust ei võtnud ja kiirust piisavalt alla ei võtnud, lisaks lasin kahel sabarakul end liiga palju segada. Tulemuseks oli kolme järjestikuse punktiga suured vead, aga sellegipoolest pingutasin raja lõpuni. Viga tuli minuti jagu rohkem kui tuli kaotust võitjale.

Nädalavahetus näitas nõrgad kohad ära, mida on veel võimalik oma peas korda teha ja mis on juba hea. Esimese päeva uimane ja vigane algus võis olla tingitud kolme nädala pikkusest metsas võistlemise pausist. Samas ülejäänud rada, mis kestis pea tund, oli selline orienteerumine millega jään rahule. Teine päev jälle näitas ära, et rajal tuleb tabada ära need rütmivahetused, mida rajameister on sisse planeerinud. Pole lihtsalt võimalik kogu rada ühe kiirusega läbida.

tulemused: laupäev ja pühapäev

Leidsin tee kohalikku lehte

2011-07-28T12:44:00.000-07:00

Artikli link (29.07.2011 ajaleht ja viimane lehekülg)

Huippuliiga 3.osavõistlus(Fin-5 3.päev)

2011-07-14T06:39:00.000-07:00

Kainuu järgselt võtsin rahulikult, ühe päeva puhkasin, pühapäeval sörkisin 43minutit rahulikult. Esmapäeval tegin 30minutise sörgi ja õhtul samu kiirendusi, mis tegin enne Kainuut. 3*500meetrit(enamus on allamäge). Ajad olid koguni 5sekundit paremad kui eelmisel korral, enesetunne umbes sama. Teisipäeval sörkisin hommikul 30minutit ja õhtul tegin 4km, mille sees oli üks 500meetrine kiirem lõik(sellel korral jooksin mäest üles). Tunne oli kerge ja vaja oli ainult selget pead Huippuliiga sprindi jaoks.

Kolmapäeval oligi sprint Lohja keskuses. Sooja sai teha mingi kaubamaja all keldris. Esimesed etapid olid kohe suhteliselt keerulised. Teises punktis jäin lausa korraks seisma, et asjale pihta saada, õnneks ei teinud halba valikut. Kolmandasse puntki läksin pisut valesti sisse ja läksin sama teed mööda välja ka. Esimese järsu tõusu suutsin joosta, aga hoidsin pisut tagasi. Kuuendasse ei jaganud kõige paremat varianti ära ja jooksin ringi. Umbes 6.-7.etapi peal andis selgelt tunda, et minekut pole, täielik kangutamine. 11-12-13-14 tegin kas vale valiku või kõhklesin ja ei liikunud piisava kiirusega. 16.etapi alguses hakkas ikka väga raske ja ees ootas veel teist korda mäkke ronimine. Tõus oli nii raske, et võttis kõndima. Lõpus veeresin mäest alla. Kaotust võitjale 46sekundit ja sama aeg Lauriga. Peetrile jäin 6sekundit alla.

tulemused

GPS(kõigil vist oli see küljes, seega hea võrrelda)

video

Väga huvitav sprint oli, aga mees, kes seda rada läbis polnud heas hoos. Kohutav kannatamine, sarnane tunne oli kevadel esimest sprinti joosta. Samas Kainuu sprindi eelsel päeval oli kehv tunne ja jalad ei olnud niivõrd head, aga võistlusel olid head. Nüüd Lohjas oli päev varem jalg suhteliselt hea, aga võistlusel jälle kehvem. Võib arvata, et pole veel Kainuust täielikult ära taastunud ja see on ka üks põhjusi, miks seda särtsu pole.

Pildil on Lauri, kes võistles ka hüplemises.

Euromeeting Kainuus 4.päev

2011-07-08T08:45:00.001-07:00

Täna sai raske katsumus läbi viitstardiga. Terve rada olin suremas. 25.minutil võtsin tavarajast ülejäänud geeli, kuna tunne oli selline, et edasi joostes ei ole võimalik liikuda. Nõrgema iseloomuga isikud oleks tollel hetkel katkestanud, aga mina jätkasin rada. Raja lõpus sundisin end mees-mehe heitlusse ja väljusin võitjana. Minu võit tänasel päeval oli 12.koht ja nelja päeva kokkuvõttes 14minutit võitjale kaotust. Kusjuures 13minutit kahe viimase päevaga.

GPS ja tulemused

Enne Kainuut arvasin, et sprindi jookseb ikka kuidagi ära. Tavarajal pidasin heaks tulemuseks alla 10minutist kaotust võitjale ja edasisest ei osanud midagi arvata, kuna treeningutel ei olnud lennukust olnud ja taastumine mõnest treeningust võttis palju aega. Tegelt kukkus asi nii välja, et sprindis kerisid jalad hästi ja tavarajal jõudsin terve rada pingutada. Ülejäänud kaks päeva näitasid siis ära, et kui olen korraliku tavaraja läbi jooksnud, siis on vaja rohkem kui ühte puhkepäeva taastumiseks. Eks tuleb trennis rohkem vaeva näha, siis jõuab kauem vastu pidada. Samas eelmine aasta sai Rootsis 11-ne päeva jooksul 8starti tehtud ja raske oli alles viimasel päeval. Aga siis ei olnud tavarada programmis.

Nüüd väike puhkus, paar nädalat raskemaid treeninguid ja siis MM. Hetkel on kõik samas seisus nagu aasta eest, seega on lootust, et augusti keskel on lennukus sees.

Euromeeting Kainuus 3.päev

2011-07-07T10:15:00.000-07:00

Täna oli siis lühirada. Juba puhkepäeval jooksuotsa tehes oli tunda, et olin läbi jooksnud tavaraja. Olemine oli raske, kogu keha oli uimane. Aga kui ei saa joosta kiiresti, siis tuleb teha kõik, et orienteeruda puhtalt. Nii üritasingi ja see orienteerumine kestis 34minutit, siis läksin oma lollusest vales suunas ajama. Esialgu enda jama ja lõpus kaardijoonistaja soperdises. See koht, kus olin 37.minutil oli samaväärne ala nagu on samast kohast läänes asuv poollage ala(raiesmik). Kaardijoonistaja oli aga otsustanud kasutada hoopis kõlvikupiiri metsade eristamiseks. Kuuendas punktis tegin pärast punkti võtmist poole minutise lisakaare, kuna vaatasin esimese puntki numbrit ja vaatasin siis vale ning tegin tiiru oma lolluse mõistmiseks(lisalegendi polnud).

Selle jooksuga langesin ära mudaliigasse, hetkel 10.koht ja . Eks näis, mis tunne homme on, ees ootab umbes tunni pikkune viitstardist o-mine. Start on kell 12:00 ja GPS-id on küljes.

Tänane GPS ja tulemused.

Euromeeting Kainuus 2.päev

2011-07-05T10:24:00.000-07:00

Täna joosti ühisstardist tavarada. Pikkus oli 13,9km ja 32punkti. Kokku oli kolm kaardivahetust. Eesmärgiks oli püsida teiste tempos ja vältida vigu. Kohe stardist peale mindi kolmele erinevale ringile. See tähendas seda, et pidevalt pidi ise kaardis olema, kuna eesolev võistleja võis minna üldse teise punkti. Esimese kolme tiiru peale kulus 48minutit ja siis mindi viimasele 6,2km pikkusele ringile, mis oli kõigil ühine. Alles siis sain aimu, mis koha peal liigun, kusagil 8.-10.kohal. Viimase ringi alguses läksid ühel jalanõul paelad lahti, aga nii palju aega ei olnud, et oleks olnud aega neid siduma jääda. Natuke raskem oli joosta, aga sai hakkama. Kolm puntki enne lõppu läksin grupist natuke kõrvale ja tahtsin võtta üht võõrast punkti, aga vara oli. Õnneks olid teised segaduses ja sain õiges punktikohas nad kätte. Siis hakkas alles tõmbamine pihta ja see kestis natuke üle viie minuti ning lõppes üle finišijoone minnes. Lõpus jäin nii mõnelegi alla, aga seal polnud enam vahet, mis kohal täpselt lõpetan. Koht oli üheksas ja Tsvetkovile jäin alla 1:08. Lõpus oli pisut raske lahtiste paeltega kihutada, aga mis teha. Ei saa öelda, et füüsiliselt oleks raske olnud, rada võinuks olla pikemgi. Rajal tuli korra meelde 2009 aasta Soome MV pikk rada, kuna see maastik oli umbes sama pehme ja taimestik oli ka suhteliselt kõrge. Aga kahe aasta taguse jooksuga võrreldes oli tunne mitmeid kordi kergem ja orienteeruda sai ka palju enesekindlamalt.

tulemused

Kahe päeva kokkuvõttes asun nüüd kuuendal kohal, esimesest maas 1:07. Homme on puhkepäev ja siis neljapäeval on eraldistardist lühirada. Võimalik, et siis saan GPSi ka endale külge, siis on võimalik netist jälgida. Täna sai 40meest umbes 70st raskuse endale külge, aga minul seda au polnud. Tänaseid teekondi näeb siit.

Euromeeting Kainuus 1.päev

2011-07-04T10:00:00.000-07:00

Täna algas minu jaoks Kainuu o-nädal, kus põhiklass jookseb euromeetingut. Esimeses vaatluses pakuti sprinti Kuhmo linnas. Sain kohe kolmandana rajale, seega ei pidanud kaua passima karantiinis, viimased startijad istusid seal vähemalt kaks tundi. Soojendusel jalad rasked ei olnud ja valu lihased ka ei teinud, nagu nad seda nädala alguses tegid. Enne jooksu võtsin eesmärgiks teha puhas sooritus, et pigem võtta hoog maha ja orienteeruda, kui pea seljas vale nurga taha joosta.

Rajal oli selline mõnus tunne, ei olnud raskusi kiiruse hoidmisega ja kui tekkis mõni koht, kus saaks vajutada, siis seda ka tegin. Otsest puhkust kaardilugemisest ei saanud, pidevalt oli midagi nokitseda. Seitsmendasse puntki minnes suutsin pargis märjale asfaldile külje maha panna, õnneks pääsesin kohe liikuma. 10.-16.punkt tegin rajal olles kõik ideaalselt. Võtsin aega planeerida, jäin isegi seisma. Kuid nüüd hiljem analüüsi tehes selgus, et ma ei märganud 11.KP-sse minnes ja välja tulles ühte väikest valget riba. Sellega läks kaotsi umbes 20sekundit. Kogu ülejäänud raja peale näen ainult kuni 10sekundit, kus oleks saanud kiiremini.

Enne jooksu poleks uskunud, et nii ette platseerun, kuna viimased paar nädalat on lihased mõnest treeningust mitmeid päevi valutanud ja rahulikus jooksutrennis on kiirus olnud aeglane. Tulemuseks 11.koht ja kaotust Erik Rostile 35sekundit.

tulemused, vaheajad

Homme toimub ühisstardist tavarada ja netist saab GPS-seuranta vahendusel võistlust jälgida. Start on 15:10. link

Crescent-iltapika

2011-06-30T09:21:00.000-07:00

Kolmapäeval toimus Tampere lähedal avakalju maastikul lühiraja võistlus. Päev varem tegin treeningu pisut sarnasel maastikul, kuid hiljem mõeldes olid maastikud üsna erinevad. Kuid mis juba treeningul silma jäi, et suuna hoidmisega on probleeme. Mingist hetkest hakkan reljeefi jälgima ja unustan suuna täielikult. Nüüd hiljem treeningut ja võistlust võrreldes saan väga hästi aru, miks paljudes kohtades kõhklesin või lausa valesti liikusin. Treeningul oli kõrgusjoonte vahe 5meetrit, aga võistlusel 2,5meetri joon.

Füüsiliselt oli võistlus raske ja kohe algusest peale. Jalad ei liikunud ja keha oli uimane. Orienteerumine oli konarlik ja kindlalt ei liikunud kordagi, pidevalt oli nagu enesekindlusest puudu. Võimalik, et see tuli füüsiliselt raskusest, üks mõjutab teist. Viga tuli kahe minuti jagu ja füüsilisega kaotasin võitjale umbes kaks minutit. Tundub nii, et hooaja esimese poole hoog on läbi saanud ja patareid on tühjad. Eelmisel aastal oli umbes sama seis pärast EOC-d ja Jukolat. Kerge pidur on juba peale tõmmatud ning pärast Kainuu o-nädalat tuleb rahulikult hooaja teiseks pooleks valmistuma hakata.
tulemused

Kainuu võistlus algab esmaspäeval ja loodetavasti juhtub mingi ime ja päris viimaseks ei jää. Stardis on väidetavalt 75meest. GPS-seuranta pakub võistluse jälgimise võimalust(v.a. sprint).

Euromeetingu programm on selline:

esmaspäev- sprint (3,5km ja 14min)

teisipäev- ühisstardist tavarada (13,9km ja 85min)
kolmapäev- puhkus

neljapäev- lühirada (6,3km ja 35min)

reede- viitstardist lühendatud tavarada (10,5km ja 60min)

koduleht

Prantsusmaa, Tampere Games ja Jukola

2011-06-28T03:04:00.000-07:00

Mai lõpus ja juuni alguses käisin vaatamas neid maastikke Prantsusmaal, kus tuleb MM. Senise elu jooksul polnud mina nii tehnilisi maastikke näinud. Seal, kus mõni on võimeline jooksma ja orienteeruma puhtalt, on teistelt suur tegu kõndides liikuda, rääkimata puhtalt orienteerumisest. Laagri jooksul oli kolm võistlust. Esimene oli lühirada, mis oli teisel päeval ja võtsime seda kui treeningut. Kolmandal päeval oli see kuulus tavaraja võistlus(katsevõistlus), kus võlur edestas teisi kalendriga. Füüsiliselt olin terve raja raskustes, mingist hetkest hakkas väga raske, kuna temperatuur oli kõrge ja ainuke joogipunkt kogu raja peale jõudis minuni alles 75.minutil. Tehniliselt pean sooritusega rahule jääma, kuna tegu olis siiski kolmanda päevaga, aga see ei tähenda, et tegu oli hea jooksuga, kaugel sellest. Kolmas start oli laagri lõpus korralikus lumes ning vihmasajus ja see ebaõnnestus täielikult. Käisin ühe punkiga orbiidil ja üritasin mitmeid kordi punktile peale minna kindlast kohast, aga ei õnnestunud punkti mingi padriku taga näha. Nii lihtsalt läks, vahel on vist nii vaja. Üldiselt läks laagris asi iga trenniga paremaks nii tehniliselt kui füüsiliselt. Kui alguses oli kivide vahel askeldamine raske, siis lõpus läks asi lõbusaks. tavaraja tulemused

lühiraja võistlus-trenn. tavaraja võistlus. sprindi trenn

Pärast Prantusmaad suundusin Soome poole peale arenema. Võimalused trenni tegemiseks on head. Ole mees ja tee ainult. 11.-12.juuni toimus Tampere Games. Esimesel päeval toimus lühirada(5km ja 300m tõusu). Väljas oli pea 30kraadi sooja, aga kuumus ei heidutanud eriti, kuna olin eelmise nädala jooksul viibinud viibinud veelgi soojemates tingimustes. Esimene pool rajast tuli pisut kergemalt, teine pool jällegi oli vaevaline. Kuid vaheaegu vaadates oli minu lõpp just hea. Viga tuli 1:45. Võitjale, Topi Anjajale, kaotasin 2:36 ja olin teine. Teisel päeval oli viitstart, sain esimesena metsa ja surin terve raja. Tegu oli isegi raskema enesetundega kui kevadel kui pärast jooksupausi uuesti jooksma hakkasin või siis nagu Prantsusmaa tavaraja võistlusel. Kui kannatasin nii palju ära, et tulin kolmandal kohal üle joone. tulemused

Jukolaks valmistumisel jooksin kaks lühikest treeningut vahetult võistlusmaastiku kõrval. Treeningul tundusid maastikud joostavad ja orienteerumise poolest arusaadavad. Orienteerujate laulupeost olen osa võtnud alates 2005 aastast ja juba viiendat korda oli minu ülesanne teha tööd kuuendas vahetuses. Sain vahetuse 13.kohal, vahetult minu järel oli veel Parma ja Pyrintö. Algus oli suhteliselt rahulik, mõne etapi lasin neil vedada. Kuuendasse minnes jooksin pisut eest ära, aga kaheksandasse mineku tegin enda elu liiga raskeks. Plaan oli küll minna tee kaudu, aga kui sinna kindlalt ei liigu, siis sinna ei jõuagi. Poolel etapil teadsin täpselt oma asukohta, kuid ei teinud vajalikku suunamuutust ja läksin paralleelsituatsiooni peale viga tegema. Kaks minutit kulus kauem kui teistel sinna punkti minekul ja lisaks kaotasin head kaaslased. Aga kui viga tehtud sai, siis ega jooks läbi saa. Motiveerisin end sellega, et püüan nad uuesti kinni ja üllatuseks sain ühe neist kahe punkti pärast kätte. Liikusin edasi üksi ja orienteerusin puhtalt. Mõnel hetkel nägin enda ümber Järlat ja uuesti Parmat. Viimased 15minutit tegi kõht valu, see ei võtnud õnneks kiirust palju alla, kuid natuke siiski. Loksusin lõpuni ja andsin vahetuse üle 17.kohal. Võimalus oli hoida võistkonna positsiooni, see ei olnud raske ülesanne, aga orienteerumine vedas alt. Sooritusega rahule ei jää, aga hea on see, et klubi on rahul. Võistkond tuli 18.kohale. Viimati oldi sellest tulemusest paremad aastal 1998, kui oldi seitsmendad.

võistkonna tulemused

Cooperi test 3750m

2011-05-25T10:23:00.000-07:00

Hommikul jooksin eriala tunnis cooperi testi. Treener saatis mind sinna kolme km jooksma, et proovida, mis aeg seal tuleks ja viimased meetrid niisama kulgeda. Alustasin küllaltki kiiresti, kuna soovisin 3min/km tempot proovida nii kaua kui võimalik. Sisuliselt suutsin sellist kiirust hoida vaid 1km. Kergem tunne kestis kusagil kuus minutit. Edasi hakkas selgelt tunda andma, et nädalavahetuse Balti MV tavarada ja teade on jätnud oma jälje. Värskust kui sellist polnud ollagi, tuli lihtsalt mingil kiirusel ära kesta. Enne kolme km täitumist kiirust juurde ei pannud, selle asemel otsustasin joosta aja täis. Nii tuligi 3750meetrit.

Kui mälu ei peta, siis aastal 2008 enne juunioride MM-i oli tulemus 3650meetrit. Tollel korral aitas tempot teha Timo, aga täna oli kahjuks tegu soolojooksuga. Nii et võib ainult oletada palju saaks rohkem joosta koos samaväärse jooksjaga. Täna oleks vast 50meetrit juurde saanud, puhanud olekus kusagil 100meetrit. Kuna seda testi tehakse talispordi erialas juba mitmeid aastaid, siis selle tulemusega tulin edetabelis kolmandale kohale. Vahetult minu taha jäi Mati Tiit 10meetriga ja parimale, Jaanus Teppanile, jäin alla 90meetriga. Järgmine kord siis paremini.

Balti MV

2011-05-24T01:16:00.000-07:00

Hooaja esimese poole üks tähtsamaid võistlusi toimus Leedus Nidas. Esimesel päeval pakuti igati korralikku tavarada, mille pikkuseks oli 17,5km. Raja pikkus enne starti ei hirmutanud, palju olulisem oli see, et kuidas orienteerumisega hakkama saada. Kasutusse võtsin ka uue kompassi, kuna eelmine ei tundunud enam adekvaatne.

Alustasin küllaltki rahulikult ja lollikindlalt. Jooksin pikemad ringid, et mitte eksida näiselt lihtsates kohtades. Kuuendas punktis viskas suure lolluse sisse.

Jooksin punktist ida suunas oleva nina peale ja hakkasin sealt punkti otsima, järgnevalt teisele poole punkti rõngast, ikka ei midagi. Siis nägin kaasvõistlejat oletatavast punkti kohast tulemas, jooksin sinna ja oh imet, seal see punkt oligi. Kokku poolteist minutit. Miks selle vea tegin? Punktist ida suunas olev nina oli tunduvalt kõrgemal kui see punkti koht. Võiks lausa öelda, et kahe joone vahe oli vähemalt viis meetrit, kuigi tegu oli 2,5m joonega. Segadusse ajas ka pooljoonte rohkus antud piirkonnas. Nii arvasingi, et punkt peaks asuma mäe otsas, mitte selle all. Kuni vaatepunktini toimus kõik ilma suuremate vigadeta. Ainult ühest august välja tõugates väänasin jalga. Ei jäänud muud üle kui mõni hetk valu taluda ja siis see unustada.

Edasi pakuti pikemat etappi, kus nägin ainult ühte valikut. Tuleb minna mäe otsa ja kujude juurest läbi joosta. Punktile peale minnes, aga nii lihtsalt ei läinud, jätsin ilmselt suuna võtmata, nii jõudsin vales kohas mäe harja peale ja liikusin vale punkti suunas. Aga kohe liikusin õigesse kohta. Liblika esimesse punkti minnes lasin end kaasvõistlejast segada ja ei hinnanud olukorda õigesti. Liblikas liikusin rahulikult, et mitte lühikeste etappidega eksida, kuid siiski eksisin minuti jagu. Enne kaardivahetust neelasin geeli sisse, et lõpus kustumist ei tekiks.

Viimane ring oli lühike ja küllaltki lihtne. Tuli lihtsalt joosta, siis veel natuke joosta ja veel. Üritasin nii mitmeski kohas kiirust juurde panna, aga ei tulnud midagi. Jätkasin ikka sama kiirusega. Samas sellist kustumise tunnet ka sees polnud, oli selline ühes rütmis kulgemine.

Tulemuseks kümnes koht 56 lõpetaja seas. Ette jäi Olle, kolm leedulast, kolm lätlast, üks valgevenelane ja üks rootslane. Esimese kuue hulka tulemine on tagantjärgi täiesti reaalne. Kui veel tavaraja päeva õhtul olin rahul sellega, et ei teinud sama kehva sooritust kui EMV lühirajal ja suutsin eestlastest olla teine, siis nüüd ei ole ma üldse oma jooksuga rahul. Liiga palju viga tuli nii hea nähtavusega metsas, kokku viis minutit. Ma ei ootagi endalt, et suudaksin täiesti veatult orienteeruda, aga nii suures koguses eksida on liig.

tulemused

Teade

Teates jooksin viimast vahetust ja sain neljandana metsa. Vahetult kolmanda koha kannul. Jooksime algusest peale Bertuksiga erinevaid hajutusi, enne vaatepunkti sain võtta ainult kolm punkti temaga sama. Siis puterdasin pisut, tõusudel hakkas raske ja olin jäänud üksi. Eesmärgiks võtsin puhtalt edasi orienteeruda, seda ma tegingi, aga kiirus oli maas ja ühel hetkel tuli tagant suure hooga valgevenelane Mikhalkin. Ei jäänud muud üle kui tuulde võtta ja varsti ei tundunud see tempo, mida ta pakkus, üldse raske. Lõpus lugesin kaarti valesti ja jäime ühe punktiga koperdama. Tollel hetkel oli võimalus eest ära joosta, aga see jäi realiseerimata. Lõpus jäin erineva valiku tõttu siiski alla. Lõppkohaks viies plats. Poodiumile jõudmiseks oleks pidanud jooksma kaks minutit kiiremini. Tollel päeval oleks see olnud liig, kuna tavarada oli kehas sees. Jalgades oli kiirus iseenesest olemas, aga seda ei suutnud üksi hoida. Head kiirust suutsin hoida kokku vaid 25minutit.

tulemused

Kokkuvõttes paneks enda soorituste hindeks baltikatel neli miinus. Tavarajal suutsin normaalset kiirust hoida ja pikemad etapid tulid hästi välja. Teates olin tunduvalt parem füüsiliselt kui nädala eest EMV teates, kus oli küllalt raske jalg lühiraja järgselt. Nii et siiani on kevadel läinud füüsiline olukord iga nädalaga paremaks.

EMV lühirada ja teade

2011-05-16T04:27:00.000-07:00

Laupäeval käisin jooksmas Piigandis ja välja tuli see ideaalselt. Kiirust oli ja mootor töötas perfektselt. Aga mis minule kohele ei jõudnud, et tegu polnud jooksuvõistlusega, vaid metsas olid punktid ka maas ja tuli orienteeruda. Nii tuligi viga kokku seitsme minuti jagu ja tulemuseks hädine seitsmes koht.

tulemused

Pühapäeval oli teade. Kahes esimeses vahetuses orienteerusid Tauno ja Kenny ning tegid seda nii hästi kui suutsid. Sain 4.-5.koha peal metsa koos Silveriga. Alustasin hoogsalt, et Tarvo kiiresti kätte saada, varsti see ülesanne sai täidetud ja teisel etapil jooksin teel eest ära ka, kuid enne punkti hakkasin puterdama ja mind saadi kätte. Kolmandasse liikusin enda arust kompassi abil, aga ei leidnud end seal, kus vaja ja nii jõudis Silver ka järgi. Tollest hetkest alates loobusin jooksmisest ja liikusin nii aeglaselt, et suudaks kaardist aru saada. Lasin etappidel 4-5-6 Silveri minema, orienteerusin koos seisakutega nii täpselt kui sain, õnnestus. Teel võtsin vahe tagasi. Kaheksandasse tegime erinevad valikud, kuid enne punkti saime ikka kokku. Punkti võtsin taas kõndides, kuna lihtsalt ei saanud sellest joonisest aru. Vaatekast kuni 15.punktini tuli iga punktiga viga. Mine kõndides või kuidas tahad, no ei saa aru. Aga viieteistkümnendast kuni lõpuni tuli passimine ära lõpetada ja kiiresti orienteeruda. Nii tuligi kolmas koht.
tulemused teekond

Hooaeg on käima tõmmatud

2011-05-13T10:06:00.000-07:00

Talve lõpus tekkinud põlvehäda on seljatatud ja metsas on mütatud rohkem kui paar korda. Hooaeg algas lumevabas Lätis, kus tuli 22tunni jooksul teha kolm starti: lühirada, sprint, tavarada. Olin vaevu nädala jagu jooksnud, seega jooksmine kui selline oli ülimalt vaevarikas. Tehniliselt olid sooritused konarlikud, aga hooaja esimestest metsas orienteerumistest ei tasunudki midagi hiilgavat oodata.

tulemused; sprindi tulemused

Järgmise nädala veetsin Soomes, kus sai neli korda orienteerutud. Nendest kaks korda 20cm lumes või siis veel natuke sügavamas, aga selle eest oli tehniliselt keerukas ja pakkus kõvasti rohkem kui näiteks Kaagveres uitamine. Nädala lõpus toimus ka üks ühisstardist võistlus lumevabal maastikul. Füüsiliselt suutsin liidrite tempot kannatada ainult pool rada, rohkemaks polnud keha nõudlikul maastikul valmis. Kuid nädalaga oli toimunud siiski märgatav areng.
tulemused

Nüüd tuli teha paar starti öises metsas. Esimene neist toimus Värskas, kus sai nauditava jooksu teha Jüriöö jaoks Keilas. Läbitavuse poolest on need kaks maastikku väga erinevad, kuid öine mets on öine mets. Jüriööl ei jooksnud ma enam esimest vahetust nagu olin seda teinud viimasel neljal aastal, vaid mind ootas viimane vahetus. Esimesest neljast vahetusest pooled olid õnneks teinud korralikud sooritused ja see andis võimaluse siiski mingit tulemust jahtida. Tõstsin võistkonna viiendal kohalt teiseks ja võtsin ühe mehe poolt väga ihatud vahetuse parima aja enda nimele. Füüsiliselt oli see esimene start, kus tundsin, et need jalad suudavad ka terve raja kiiresti joosta.

tulemused(Põlva öine)

tulemused(Jüriöö)

Teatevõistlused ei toimu ainult Eestis, järgneval nädalavahetusel toimus Tiomil a Stockholmi külje all. Esialgu olin pandud 9. vahetust jooksma, kuid kohale sõites toimus muudatus ja pandi jooksma 8.vahetust, mis oli mõni km pikem ehk siis 12,5km. Nii startisin hommikul kell kuus rada läbima. Esimese punkti minnes sõitsid tagant sisse Roman Efimov ja Jerker Lysell. Nii tekkis väike grupp, kus puhkust ei antud. Leidus kohti, kus endale tundus, et vaevu ripun nende sabas. Õnneks leidus ka neid kohti, kus sain isegi ohjasid hoida. Kiirus oli koos joostes küll hea, aga kõik vead tuli ka pundiga ära teha ja neid ikka jagus. Enne lõppu lõin sääreluu ära ja jäin pisut maha ning tegin paar arulagedat kaart. Tasuks vahetuse 29.aeg, kuid pundiga oleks mõned kohad eespool olnud, kuid oleksid siiski ei loe. Kokku oli lollusi kolme minuti jagu, kuid füüsiliselt oli kõik rahuldav.

tulemused

Pärast Tiomilat oli plaanis järgmine start teha EMV lühirajal, aga kuna asjaolude kokku sattumisel jäi Lõuna-Eesti karika päev koolist vabaks, siis läksin joonele. Tegu oli stardiga, mida oli kohe hädasti vaja lühiraja jaoks. Orienteerumisrütm oli kohati päris hea ja tihedamatest kohtadest läbi jooksmine tuli ka juba välja. Nüüd võib rahuliku südamega minna laupäeval starti, kuna põhiline on tehtud ja võrreldes eelmise aasta sama hetkega on seis palju parem.
tulemused

Tartu Linnasprint

2011-03-19T09:04:00.000-07:00

Läks käima järjekordne paarissprindi hooaeg. Eelmistel kordadel olen Kennyga jooksnud, aga sellel korral jäi see variant ära ja läksin Lauriga joonele. Ainuke valik, mida antud võistlusel teha sai, oli jalanõude osas. Kas minna tossu või naelaga, aga kuna tänavad olid ikka kohati väga libedad, siis oli valik lihtne. Rada ise oli kerge, kuna tegu on siiski rahvaüritusega, kus kõik läbivad sama rada. Nii et ole mees ja jookse rada läbi ning pärast võid end "väikse" auhinnaga rõõmustada. Just see motiveerib Toomemäe ümbruses, ma ei tea mitmekümnendat korda, kaardiga liikuma.

tulemused

Üldiselt läheb hetkel mitte just kõige paremini. Üleminek suusalt jooksule ebaõnnestus, sest hetkel annavad mõlemad põlved tunda. Õigemini kõik algas juba varem. Enne märketeadet sai hoogsalt vabatehnikas suusatatud, et natukenegi konkurentsivõimelisem olla. Pärast märketeadet hakkas aga parem põlv valu tegema ja seda just vabatehnika tõttu. Nii sai otsustatud, et nüüd edaspidi läheb rõhk jooksmisele. Aga kui olin viis päeva ära jooksnud kõval ja jäisel pinnasel(muud ju polegi), siis hakkasid põlved veel rohkem tunda andma. Sellel korral veelgi hullemalt. Valu ei asetse ainult ühes kohas, vaid nagu liigub kord põlvekedra alla, siis üles. Tunda annavad põlved just niisama seistes või rahulikus olekus. Hetkel üritan probleemi lahendada klassikat sõites ja ujumisega. Eks paista, kas teeb paremaks või mitte. Jooksusamme üritan minimaalselt teha.

EMV märketeade

2011-03-07T22:55:00.000-08:00

Käisin Jõulumäel märkimas, et talve jooksul ühe korra suuskadel ja kaardiga võistelda. Kahjuks pole minust erilist võistlejat, kuna ei mõista suusatada ja selgus ka, et orienteerumisega on probleeme. Kokku kogusin kahe ringi peale kolm trahvi ja iga kord sain kohe oma veast aru. Liigne kiirustamine viis ainult trahviringile, mis oli eelmise aastaga võrreldes raskem. Lõppkohaks sai OK Ilves "parima" koha, mis protokolis üldse olla saab. Kui oleksin ka puhaste paberitega tulnud, siis poodiumile tõusmine oleks jäänud siiski unistuseks.

tulemused

Nüüd sooviks näha, kuidas lumi ära sulab, et saaks kahel jalal mööda metsa uhada.

Veri ninast välja vol11

2011-03-03T12:58:00.000-08:00

Taas sai natuke kaarti käes hoida ja pisut talvist ettevalmistust värvilisemaks muudetud. Nii ei muuda küll ahvi inimeseks, aga raskel ajal abiks ikka. Vormi ajastamine ebaõnnestus ühe päeva jagu. Nimelt tuli veri ninast välja päev varem suusatrennis. Järgmine kord üritan täpsem olla.

40.Tartu Maraton

2011-02-23T01:01:00.000-08:00

Viiendat korda startisin Tartu Maratonil ja valmistumine selleks kujunes rahuldavalt. Riietuse osas midagi kardinaalselt, tavalisest treeningriietusega võrreldes, ei muutnud. Juurde sai pandud ainult suusasaapa katted, mis sai tehtud vanadest villastest sokkidest ja üks võrgust maika. Enne starti istusin võimalikult kaua suures telgis, et mitte väljas külmetada. Mingi 15minutit enne starti hakkasid varbad külmetama saapa sees, aga õnneks oli telgis puhurid ja sai seal need üles soojendatud. Stardikoridori jõudsin 2minutit enne starti, nii et sellel aastal jäi aega kaks korda rohkem võrreldes eelmise aastaga.

Stardis tõmblema ei hakanud ja õigesti tegin, kuna muidu oleks end kinni tõmmanud. Pärast mõnda kilomeetrit näen rohkem neljaga algavaid numbreid ja enda grupi tüüpe peaaegu mitte. Ei teinud sellest paanikat, kuna kellalt vaatasin km aegu ja need näitasid alla kolme minuti pidevalt. Matul võtsin neljalt laualt järjest spordijooki ja liikusin edasi. Harimäele tõustes möödusin kümnetest isikutest, kuid siis kui torni juurest laskumine hakkas, siis mööduti minust sama moodi. Tollel hetkel sai selgeks, et suusad ei libise kohe üldse. Lausikutel olin arvanud, et mootor lihtsalt ei tööta ja ei jõua veel täiega tõugata, kuigi olin surunud suhteliselt piiri peal.

Andel pigistasin esimese geeli sisse ja surusin koos Batmaniga edasi. Kord üks ees ja siis teine. Laskumistel libiseti mulle pidevalt selga. Kuigi sai pingutatud nii kuidas hetkel torust tuli, siis raske polnud veel poolel rajal hakanud. Kohaks loeti Kuutse kandis midagi 290. See oli lihtalt paratamatus, et liikusin sellises grupis. Peebu ja Palu vahel võtsin krampide ennetamiseks magneesiumi koos B-vitamiiniga, korraks võttis hinge kinni. Enne Palut hakati minust ainult mööduma, kuna laskumistel ja lausikul ei olnud minul midagi teha. Mina küll üritasin sappa võtta mõnele, kuid tulutult. Lihtsalt ei jõua toorelt selliseid paaristõukeid kaua teha libedate suuskade vastu. Seega loobusin edaspidi kellelegi sappa võtmast ja sõitsin ühtlaselt edasi. Pool km enne lõppu kuulen Jaagupi häält ja rääkis lühidalt oma sõjaplaanist püüda järgmine tüüp kinni. Selle peale tuli end hoogsamalt liigutama hakata, ega siis lõpuga ei tohi kohta ära anda. See, kas me kellestki ka möödusime enne lõpujoont jäi märkamata, aga mõnusa lõpuspurdi sai küll teha.

Kohaga rahule ei jää, kuna eesmärk oli umbes 200kohta eespool lõpetada. Suusk lihtalt ei libisenud ja kõik, õnneks oli pidamine vähemalt hea. Energiat jäi ka üle. Rahule jään sellega, et sõitsin maratoni viiendat korda läbi. Järgmise aastani!

tulemused

Maratoni eel

2011-02-18T13:25:00.000-08:00

Eelmisel nädalavahetusel sõitsin Holstresse, et aastas vähemalt üks kord ainult korraldajana üles astuda. Ülesandeks oli EMV punktide panek, nende läbi sõitmine, maha võtmine ja lisaks veel väiksemad korralduslikud ülesanded. Kuna tegu oli suusa-o võistlusega, siis aretasin teist korda vabatehnika liigutusi. Esimene kord oli detsembri alguses. Ei saa öelda, et oleks suusatehnika areng toimunud vahepeal, aga kehas oli küll rohkem jõudu kui esimesel korral. Üldiselt oli ülimõnus o-da nii tihedas radade võrgustikus ja võtta mõni korralik tõus, mis ikka kestab. võistluse koduleht

Kolmapäeval käisin Tartu Suusatalve kolmandal etapil Tähtvere spordipargis, kus sõideti 2-3korda 1km sprinti vabatehnikas ja kirja läks kaks parimat aega. Mina sõitsin muidugi klassikat, kuna maraton tuleb siiski klassikas. Selgeks sai see, et ma ei oska teha kiiret ja pikka libisevat sammu. Lihtsalt ei tulnud välja, aga eks pühapäeval ei pea end nõnda kiiresti liigutama ka. Kuid hingamise sai kindlasti lahti. tulemused

Neljapäeval toimus järjekordne Veri ninast välja etapp, juba kümnes ja minule siis viies. Jaagup oli teinud mõnusa raja peamiselt Karlova ja Vaksali kanti. Täitsa huvitavaid kohti läbis antud rada. Leidus selliseid kohti küll, kus pole varem käinud või kus pole väga ammu käinud. Mõnus oli üle aedade turnida. Omaette rahulolu pakkus see, et kuidas linnakodanikud o-hulle jälgisid. Võib kõhedaks küll võtta, kui mitu tegelast tormavad sinu suunas. ajad

Kuid maratoni jaoks loeb ikka kõige rohkem see, et mitu suusa km on enne starti läbitud. Neid on mul tulnud kusagil 700km detsembri algusest ja pea kõik siis klassikas. Sellise mahu pealt võiks eelmise aasta tulemust parandada küll. Enne eelmise aasta maratoni soetatud head ja libedad suusad on nüüd juba rohkem omad. Tõusudel saab ikka suusa libisema, aga kohati läheb siiski jooksmiseks üle. Eks näis kuidas see pühapäeval õnnestub, aga iseenesest kõik näitajad lubavad paremat tulemust kui eelmine aasta. Suusad viis Suusatakso juba minema, nii et ise ei pea mökerdama. Pühapäeval tulev ilm iseenesest ei heiduta, kuna nädala alguses sai hommikuti joostud -24ga ja ülejäänud trennide ajal jäi ka temperatuur -20 lähedale. Põhiprobleemiks võib kujuneda varvaste külmumine, eriti raja lõpuosas, kus valdavalt tuleb paaristõugetes liikuda. Tuleb midagi ümber saapa monteerida. Sellel aastal loovutavad korraldajad mulle numbri 10124, et mis võiks minu lõppkoht olla?

800m haiguseni

2011-01-27T03:34:00.000-08:00

Nädal aega tagasi neljapäeval otsustasin minna ja joosta Tartu MV-l 800m. Tahtsin lihtsalt näha, kas talvel ka mingi särts sees on ja teha väike sissejuhatus järgmise päeva 3000m jooksuks. Pikema soojenduse tegin väljas, kuhu sisse mahtusid ka lühemad 50m pikkused kiirendused. Olin valmis pingutama. Minu jooksus oli kokku kaheksa nägu, üks tugevam kui teine. Pärast esimest kurvi kui suunduti ühisele rajale võtsin tasa ja targu viimase positsiooni sisse. Esimese ringi aeg 29sekundit. Teisel ringil üritasin veel vägisi grupist kinni hoida, aga ainult pool ringi. Teise ringi aeg 32sekundit. Edasi ei suutnud enam tempot hoida ja keha muutus kangeks. Ei suutnud enam kerget ja pikka sammu teha, aga lõpuni oli vaja saada. Kolmanda ringi aeg 33 ja viimane 35sekundit. Ajaks siis 2:09. Targema jooksuga ehk siis mõistlikuma algusega oleks vast võimalik olnud mingi 2:05-2:06.

Järgmisel päeva hommikul tegin kerge sörgi ja läksin tööle. Tööl tunnen, kuidas mingi haigus ronib kehasse sisse. Lõpuks läks asi nii hulluks, et lasin töölt jalga ja ära koju. Lõuna ajal palavik 37,5 ja õhtul juba 39,3. Ei mäleta nii kõrgeid numbreid endal. Laupäeval oli veel kõrge palavik ja siis sama kiiresti kui see palavik tuli kadus ka ära. Ühesõnaga pidin piinlema vaid mõned päevad ja nüüd olen saanud taas harjutama hakata.

tulemused lisatud hiljem

Xdream

2011-01-18T08:53:00.001-08:00

Minu kolmas talvine xdream toimus sellel korral Käärikul. Varem olin liikunud ainult kahel jalal, aga kuna praegune talv ei lase seda kõige paremini teha, siis tuli leida midagi muud jala otsa. Suured abimehed orgunnisid Laurile ja minule räätsad, et ikka jõudsamalt edasi liiguks. Nii liikusid Odratolgused ühest punktist teise, tundsid liikumisest mõnu. Peas keerles teadmine, et sai tehtud ideaalne varustuse valik enda kohta. Kõik klappis kuni minul hakkas kahe ja poole tunni peal raske. Lihtsalt ei olnud enam seda värskust sees ja kõik. Kuid see ei pannud veel alla andma, üritasin liikuda võimete piiril. Lisaülesande juurde jõudes lootsin jõuda kotis olevate energiapommideni, kuid enne tuli Lutsu talus üks tiir teha. Ning mis juhtus sellel väiksel kaarel, kaaslase käepael purunes. Kohene kohtunikule teatamine ei aidanud midagi, oli tõsiasi, et oleme langenud kuhugi mudaliigasse. Mingil perioodil ei olnud kõige suurem tahtmine pingutada, kuid siis taastus võistlusvaim ja tahtsin korralikult lõpuni pingutada. Põhimõtteliselt sai käepaela purunemine unustatud ja lihtsalt lõpuni mindud. Lõpus sai veel end oimetuks joostud, aga mille nimel? Mitte millegi.

Tulemuseks 18.koht. Sellel kohal asetsesid meie tolle päeva võimed, rohkemaks ei olnud me võimelised. Aga kurvaks teeb antud asja puhul see, et korraldajad karistavad enda saamatuse pärast võistlejaid.

Kaardil on punasega räätsadega liigutud teekond ja sinisega ilma abivahenditeta. Kokku oli teekond u27,2km, millest räätsadega u11km.

Veri ninast välja vol6

2011-01-06T10:15:00.000-08:00

Taas jõudis o-koondise trennide seeria Tartusse tagasi. Kaardiks oli OpenOrienteeringMap, mis jättis kaardi mõnusalt tühjaks ja lasi teevalikuid paremini teha. Raja meisterdas Markus. Rada oli tehtud väga teevalikute rikas, aga linna tundmine tegi asja üsna lihtsaks. Järgmise korrani!

Veri ninast välja – Põlva jõulupruul

2010-12-24T10:01:00.000-08:00

Ega jõulud ei sega siis hakkajaid trenni tegemast. Mihkli vedamisel toimus Põlvas viies „Veri ninast välja“ trenn, minule kolmas. Kohale ilmus seitse nägu. Taas oli algus ja lõpp saunas, mis andis ettevõtmisele oma naudingu. Kui ikka jooksu ajal näpud külmetavad ja on teada, et saab kohe sooja, siis trenn on kohe mõnusam. Tore oli Raido ja Peetriga Põlvale kiirem tiir peale teha väikeste o-elementidega. Eriti olen rahul sellega, et lõpus sai Raidoga pisut tiritud mööda lumiseid nõlvasid ja harjutatud viimastel meetritel pingutamist. See on just see, mida üksi trennis ei saa teha. Ühesõnaga ideaalne.

Veri ninast välja vol 3

2010-12-13T00:34:00.000-08:00

Läinud neljapäeval oli Tartu lähedal Tõraveres võimalik natuke orienteeruda. Toimus koondise kolmas ühistrenn. Küllaltki meeleolukas oli just samal päeval maha sadanud lumes ringi uhada. Poolteist tundi natukene muudetud kaardil läks suhteliselt kiiresti. Siinkohal tahaksi tänada Ollet, kes oli sauna võimaluse välja ajanud ja üljejäänud seltskonda, kelleta see üritus jääks toimumata.

Järgmine trenn toimub Toomemäel, mis minu jaoks jääb ilmselt vahele.

Veri ninast välja vol 1

2010-11-26T07:46:00.000-08:00

Neljapäeval toimus Tartus Raadil aktivistide abiga ühine o-treening. Mõte käidi välja nädalavahetusel ja ei läinud nädalatki, kui juba esimene start sai toimuda. Raja tegi Mihkel Järveoja ja punktid viis maastikule Tiit Tali. Suur osa startis ühiststardist ja oli väga meeldiv enda kodu kõrval maastikul natuke kaardiga liikuda. Enne seda treeningut olid jalad valusad, kuna eelmisel päeval olin Vooremäel teinud raske treeningu, kuid siiski lootsin rippuda rongi tagumises vagunis. Aga nii ei läinud, suhteliselt algusest peale liikusin enda jaoks hoogsas tempos ja vajusin eest ära. Viga tuli kolmeteistkümnenda punktiga, kuhu oleks võinud minna kompassiga peale, kuid mida ei võta kaasa, siis seda ei saa ka kasutada. Natuke aega võsas peata liikudes jõudsin siiski õigesse kohta ja kadusin teiste kaaslaste eest. Mõne punkti pärast oligi o-elamus läbi.

Rada oli mõnus ja veel paremaks tegi asja see, et maha oli tulnud õhuke lumikate. Ilma valge vaibata oleks see ettevõtmine olnud suhteliselt mustades toonides, kuna seal lähedal elavana tean, mis selle lume all täpsemalt peitub. Hiljem punkte korjates oli kõige põnevam koht enne viieteistkümnendat punkti, kus tirimise ajal olin ragistanud esimesena võsast(hullem kui energiavõsa) läbi, kuid pärast oli seda sama teekonda pidi tekkinud tunnel. Üldse oli hea korjata punkte ja vaadata, kust olid tekkinud lohad.

Infot toimunud etapi ja ka järgmiste kohta võib leida o-koondise blogist.

Järgmise korrani!

Holstre-Polli

2010-11-23T10:52:00.000-08:00

Eelmise nädala lõpus toimus Viljandimaal Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuses koondise väike kokkutulek. Varem olin vaadanud tolle koha o-kaarti mitmetel kordadel ja vaadanud kui vägev koht seal on ning kui head suusarajad seal võivad lookleda. Nüüd lõpuks sai seal ära käidud ja peab ütlema, et ega palju ei eksinud, koht on viis pluss. Suusaradadel joosta oli lausa lust, pikad tõusud olid lausa naudingud.

Reede õhtul käisin koos Lauriga Loodi-Põrguoru kaardil seiklemas. Kulgesime rahulikult ja panime järgmiseks kaheks päevaks teistele o-tegelastele mõned punktid ka maha. Mets oli tihe ja ei tundunud eriti ahvatlev seal kiiremini joosta. Kuid sellegipoolest sai maastiku poolt pakutud orukaldad järgi proovitud.

Laupäeva hommikul sättis Leonhard Soom meie jooksutehnikat. Seda siis nii lausikul kui ka tõusul. Pärast jooksin imelistel suusaradadel, kus oli väga meeldiv vaadata pikemate tõusude all märki, kus oli kirjas kui pikk järgnev tõus on. Õhtul oli Holstre kaardile minek ja see oli kohutav. Häda pärast saab seal orienteeruda, aga sellist risu, räga ja maha langenud puudega jama polegi varem näinud. Reede õhtune mets oli selle kõrval lausu park. Ei tõmba eriti tagasi, aga kõik mis ei tapa...

Pühapäeval tegin Timmoga pikema otsa suusaradadel. Lihtsalt pidin seda võimalust kasutama ja seal jooksma. Oleks ju võinud joosta laugematel radadel, et ikka rahulik ots teha, aga vaheldust oli vaja, kuna Tartus selliseid radu ei ole.

Ühesõnaga mõnus ja rahulik nädalavahetus. Talvel toimuvad seal samas suusa-o EMV ja siis kindlasti tagasi.

IX KoKu jooks

2010-10-31T07:08:00.000-07:00

Juba neljandat korda käisin kokutamas. Kui siiani oli liikunud kaheses võistkonnas, siis sellel korral läksin katsumusele vastu ühe lisaliikmega. Joonele asusin Lauri ja Jaagupiga ning tiimi nimeks "The Sild Experience". Selle järgi võis oodata rasket ettevõtmist, sest kuidagi on ju vaja tiimi nime õigustada. Ilm oli õnneks sügise kohta mõnusalt soe ja vihma ei sadanud.

Alguses võtsime mõnusa tempo ja loksusime osaliselt koos konkurentidega, aga juba teise kaardi alguses jäime kolmekesi ja nii me läinud olimegi. Vedada sai igaüks, isegi SI-pulga raskust sai jagatud. Teise kaardi lõpus pakuti joogikas mõnusalt sooja teed ja nii oli lausa lust liikuda järgmisele kaardile. Õige pea hakkasime noppima B-raja jooksjaid, kuna nende rada oli A-rajaga sama, aga nemad alustasid poolelt maalt. Igatahes oli hea joosta metsas, kui näed seal ka teisi jooksikuid ja et õiged konkurendid on kusagil kaugel selja taga. Kolmeteistkümnenda punktiga väänasime esimese vea maha, ilmelt oli kõigil hämming vana kaardi ja nüüd uue maastiku kokku viimisega. Aga õnneks pääsesime kergelt, ainult kahe minutise veaga. Kolmandale kaardile ehk siis Kükale jõudes sai Jaagup haamri ja sealt maalt hakkas tema jaoks kannatuste rada. Selleks ajaks olime liikunud umbes kaks tundi ja lõpuni oli maad veel palju. Aga ees ootas veel üks joogikas ja väike lootus oli, et kustunud kaaslane saab seal uue hingamise sisse. Suureks abiks oli tomat, mis Jaagupi august korraks välja aitas. Teada saime ka, et eelmises joogikas oli vahe järgmistega üle viie minuti, aga nähes kui aeglaselt me liigume, siis võis konkurente iga hetk selja taga näha. Õnneks Küka kaardi lõpuni suutsime end liikvel hoida. Enne viimasele kaardile minekut tegime teise vea, aga mitte midagi hullu. Aga siis hakkasid Jaagupil krambid tulema ja nii tiksusime rahulikult väikeste pausidega lõpuni välja. Konkurente edestasime lõpuks kümne minutiga.

Äge oli see ettevõtmine ja tiimi nimi õigustas end igati, üks isik sai tunda seda piina ja vast jääb meelde pikemaks ajaks. Ise oleks tahtnud viimast tundi ka sama moodi pingutada nagu esimest kahte, äkki siis oleks järgmisel päeval jaladki valusad.

tulemused, etapiajad, graafikud, teekonnad

XII JAANIJOOKS JA KÕND "TEEJUHT 2010"

2010-10-25T07:30:00.000-07:00

Nagu pealkirjast võib lugeda toimus Jaanijooks, aga tegu ei ole 4kuud vana jutuga, vaid tegelikult möödus 132aastat ühe Jaani sünnist. Täpsemalt oli tegu mehega, kes oli kirjanik ja ajakirjanik, riigi- ja kirikumees, EV haridus- ja välisminister ning kindlasti ka palju muud. Täisnimeks siis tal Jaan Lattik. Tema auks joosti väike jooks 22.oktoobril.

Joosti Hargla-Lüllemäe vahelisel kruusatee lõigul ja lõpetati Lüllemäe asulas. Distantsiks oli 5,6 km, kella järgi tuli tõusu 80meetrit. Eelmistel aastatel toimus kõik teatevõistlusena, rada läbis kuus liiget, aga sellel korral tuli üksi kogu maa katta. Nüüd tuli teatvahetuse kohtades teha SI-märge ja nii ka alguses ning lõpus. Ühesõnaga stardid nagu päevakul ja pingutad ka vastavalt. Seda ma tegingi ja suutsin raja läbida ajaga 19:15. See teeb 3:26min/km, pole just kõige kehvem kui vaadata palju oli rajal tõusu ja arvestada, et viis päeva varem olin olnud palavikus. Ühesõnaga mõnus tempokas trenn.

tulemused

1. Kristo Heinmann M21 Tartu 00:19:15 5p M21 I
2. Tiit Tali M45 Tartu 00:22:36 5p M45 I
3. Lembit Nielson M18 Karula 00:27:14 5p M18 I
4. Alari Vanags M18 Karula 00:27:58 5p M18 II
...

edetabel

1. Karula vanad 1999 19.10
2. Kristo Heinmann 2010 19.15
3. Lüllemäe kool 1999 19.57
4. Kaagjärve 2007 21.09
...

Poldrijooks ja 25manna

2010-10-12T11:09:00.000-07:00

Üle mitme aasta võtsin osa ühest mõnusast jooksuvõistlusest, mis toimus Ülenurmes ja nimeks on Poldrijooks. Eelmine kord pärines aastast 2005 ja ajaks kujunes siis 6,4km peale 24.30. Aga siis olin väga aeglane, nüüd lihtsalt aeglane, nii võis oodata natuke paremat aega. Mingit erilist ettevalmistust selleks ei teinud, hoopis vastupidi. Tagantjärgi võib tõdeda, et töötasin täielikult selle vastu, et sealt võiks hea aeg tulla. Eelneval päeval käisin Toomemäel tõuse jooksmas, samal päeval seisin terve päeva tööl jalgadel, pluss lisaks mitu ööd järjest 6tundi und. Mitte just kõige sobivam enne jooksuvõistlust, aga see mind eriti ei heidutanud. Eesmärgiks võtsin alguses püsida kõige kiirema jooksja sabas. Kahjuks või õnneks oli neid ainult üks, see oli Urmas Utar. Tema eelmiste aastate ajad olid jäänud 21-22minuti vahele, seega korralik tempo. Raja esimene osa oli asfaldil ja allamäge. Mingil hetkel liikusin ise juhtima, et tempo tegemist jagada. Varsti võeti see mul käest ära. Teine osa oli kruusatee ja liivane tee poldril. Seal lasin Utaril rapsida ees ja siis kui hakkasime viimast paarisadat meetrit kruusal jooksma, siis oli aeg eest ära minna, sest ei olnud mingit tahtmist tollel hetkel asja lõpule jätta. Nii tegin väikse vahe sisse ja jäin seda hoidma. Raja kolmas osa oli täpselt sama, mis esimene ja nii tuli sellel korral hoopis mäkke joosta. Õnneks ei tekkinud kangestumist ja võis suhteliselt mõnusa sammuga lõpuni lasta. Lõpuks oli vahe 16sekundit. Minu ajaks tuli täpselt 21minutit, mis teeb siis 3:17min/km. Pole just eriline kiirus, kuid pärast sellist ettevalmistust päris hea.

tulemused

Kaks päeva hiljem toimus Rootsis 25manna. Nagu ka eelmine aasta, jooksin viiendat vahetust, kus ühest tiimist on korraga metsas neli liiget. Mind saadeti neljast tüübist kolmandana metsa ja väljusin sealt esimesena. Vahepealse aja sisse jäi palju kiirustamist. Kordagi ei saanud joosta sellises rongis, kus oleks olnud hea joosta. Pidevalt oli selline tunne, et tahaks kiiremini, aga sellise rahmeldamise peale tekkisid orienteerumises puudujäägid. Kokku tuli 32minutise raja peale peaaegu 2minutit viga. Hajutuse parimale kaotasin mõned sekundid enam kui kaks minutit, seega oleks võinud vabalt temaga koos siblida. Aga siiski jäin jooksuga rahule, kuna võistkonna jaoks oli jooks rahuldav. Lõpuks platseerus võistkond 11.kohale, mis on väga hea tulemus.

tulemused, vaheajad, video

Nüüdseks on juba uueks hooajaks treenimine alanud ja loodetavasti areng jätkub samas vaimus. Eelkõige tahaks lihvida oma o-oskused paremale tasemele.

Suunto Games Hatikul

2010-09-27T02:12:00.000-07:00

Suuntoks mingit erilist ettevalmistust ei teinud, olin rahulikult kulgenud mugavas tsoonis pärast pikka rada, ei midagi kiiret. Alles kolm päeva enne võistlust käisime Kennyga Tartu Linnasprindil, kus tegime 7,5minutise kiirema pingutuse. Jalad olid nii kinni, et ei mõistnud üht jalga teise ettegi panna. Neljapäeval oli lihtsalt raske minek, aga päev enne võistlust oli täiesti kohutav, kuna oli päev otsa jalgadel tööd rüganud, siis jalad olid nagu pakud. Sellise taustaga oli raske midagi loota, aga kindel olin selles, et teine päev peaksin füüsiliselt end paremini tundma.

Esimesel päeval pakuti korralikku 14km pikkust rada. Kahe esimese punktiga ei saanud kuidagi hakkama, suunda ei mõistnud jälgida ja takerdusin iga oksa taha. Järgmised pool tundi suutsin suuremate vigadeta joosta, siis takerdusin 12.KP-ga. Läksin valesse orvandisse ja siis õiges orvandis koperdasin liiga madalal ja tagatipuks oli punkt minu arvates üldse pisut vale koha peal. 14.KP-ga läks asi päris hulluks, 2,5minutit uitamist. Pärast seda viga ärkasin üles ja hakkasin agressiivsemalt jooksma. Justkui oleksin raja esimese poole unisena jooksnud. Nii surusin pisikesi vigu tehes kuni raja lõpuni. Päeva lõpetasin kolmandal kohal, Artūrsile kaotust 1:28 ja Timole ainult 10sekundit. Viga tuli liiga palju, kokku 7,5minutit, see andis lootust, et teisel päeval ilma mõne veata võiks päris hästi minna.

teekond

Teisel päeval mindi 10,4km rajale viitstardist. Stardipositsiooni üle ei saanud kurta. Teise punkti valisin Timost erineva valiku ja kaotasin aega. Kolmandaga läksin päris lolliks ja tõmbasin minutise vea maha. Seega raja algusega eksisin 1:20 ja olin jäänud üksi. Nüüd visati ette pikk etapp, mille lahendasin paremalt. Teel tuli vajutada nii kuidas torust tuli, mingi hetk hakkas pistma, aga õnneks kestis see vaid mõne minuti. Pika etapi lõpus nägin juba Timo selga ja siis võis arvata, et midagi pole kadunud. Järgmistel etappidel vahepeal vilksamisi oli näha selga, aga oh imet, üheksandasse minnes raiesmikul nägin Artūrsit juba Timoga ühes pildis, ideaalne. Selle peale tuli kohe juua natuke joogikas, jube jahedat vett pakuti. Edasi tuli taas pikem etapp, nägin, et ees liigub paarisrakend. Etapi lõpus lõikasin pisut natuke läbi metsa ja vahe vähenes jõudsalt. Sama kiiresti vahenes nende edu ka metsavahel ja pärast 12.KP-d metsateel olid nad käes. Artūrs hakkas imestunult küsima, et kust mina välja ilmusin. Kuni 16.KP-ni toimus tõsine lahing. Keegi tempot alla ei tahtnud võtta, ainult tõmmati. Aga kui tempot alla ei võeta, siis tuleb hoopis juurde panna ja tõmbasingi mäest alla minnes hoo sisse, metsarajal veel pigistasin edasi. Metsas tuli sama hoogu võimalikult kaua säilitada, aga samas oli vaja veel orienteeruda. Õnneks suutsin tollelt kiiruselt kaarti käsitleda ja ei vääratanud, nii võisingi üksi viimaseid punkte noppida.teekond

Nädalavahetusega võib igatahes rahule jääda. Ainult esimese päeva orienteerumine oli väga konarlik ja kõik see on tingitud vähesest orienteerumisest viimase kahe kuu jooksul.
tulemused

EMV pikk rada

2010-09-13T00:57:00.000-07:00

Laupäeval toimus ühistreening Voose metsades. Kõige pikemale rajale suundus kuus tegelast. Kui tavaliselt trenniks eriti ei valmistu, siis nüüd võtsin ikka kaks geeli kaasa, et jõuvarusid hoida. Start oli rahulik, vajusin rongi taha, aga esimese punkti juures pidasin end targemaks ja läksin veale. Grupp läks minema ja jäin üksi. Ei teinud sellest paanikat, kuna nägin kui aeglaselt liigutakse. Võtsin natuke hoogsamalt ja varsti olid nad käes. Edasi tiksusin koos teistega, hoidsin end grupi lõppu. Enne esimest joogipunkti võtsin geeli sisse ja õnneks jõudis punane Välk ka veega kohale, nii et kurk ei jäänud kuivale. Joogipunkti juurest sai mitu isikut minema, kuid nad ei saanud juua. Lasin vahel käriseda, kuna enesetunne oli hea. Puntkis olid jälle kõik koos, siis tuli pikem etapp, mille lahendasin teistest paremini ja pidin esimeseks minema. Õnneks sokerdasin järgmisega ja tuldi järgi. Selleks ajaks oli kulgetud natuke üle 40minuti ja oli näha elavnemist. Kahjuks tegin kümnenda puntkiga vea ja kõik said minema.

Nii olin teadmatuses mitmendal kohal liigun üle tunni aja. Vahepealse aja sisse mahtus hunnikus vigu, kokku umbes 8-9minutit, rajal ei saanud arugi, et nii palju. Suurim lollus oli üht liblika kaart vale pidi läbida, õnneks kontrollisin punktinumbreid. Viimases joogipunktis selgus, et liigun neljandal kohal ja kolmas kohe ees. Enne viimast joogikat võtsin küll geeli, aga ei joonud piisavalt vett peale ja nii hakkas õige varsti mootor tõrkuma. Õnneks olin nii adekvaatne, et suutsin kolmandal kohalgi välja tiksuda.

Järgmisel aastal tuleb minna uue taktikaga pikale rajale peale ja kindlasti tahaks minna Voosele uuesti orienteeruma ja endale tõestada, et suudan seal korraliku soorituse teha.

teekond

tulemused

EMV tavarada Selgisel

2010-08-29T10:49:00.000-07:00

Natuke üle kolme kuu oli aega mõelda ja teha omad järeldused Balti MV-l tehtud vigadest. Erinevalt kevadisest leitsakust pakkus ilmataat korralikku vesijahutust. Kuid nüüd olid kohal ainult kodumaa pojad. Pärast öiseid tuli väänatud jalale puhkust anda. Puhkepäev, siis sõitsin kaks päeva ratast(millest üks oli tõusutrenn), nendele järgnesid päevad, kus km tuli ainult 6-8-9-6. Trennis jalg valu ei teinud, aga see kuidas jalg metsas käitub polnud õrna aimugi, kuna olin jooksnud ainult asfaldil või tasasel pinnal.

S-1 Alguses jäi kompass unarusse ja läksin üle soo veits vales suunas, aga ei tulnud suur lisakaar ja punktiga probleeme polnud.

1-2 Eesmärk oli minna teede risti ja sealt täpselt lugeda punkti. Viga 10sek.

2-3 Tundus keerulisem etapp, aga asja tegi imelihtsaks raiesmik, mille põrkest oli hea minna lohkude süsteemi ja siis haru valida.

3-4 Punktist keeran kohe mäkke, pisut mööda teed ja siis metsa, aga kompassi ikka ei kasutaks. Nii kaldusingi päris palju ära. Õnneks vasakul paistis lagedam ala ja polnud kahtlustki, et milline lage. Viga 30sek.

4-5 Sellel etapil jäin kergelt unelema, tuigerdasin ühe lohu juurest teise juurde.

5-6 Kas minna otse või ringiga? Valisin esialgu otse mineku, aga mets korra kallutas, mind vasakule ja siis otsustasin minna sihile ja siis teele. Aga taaskord jäi kompass unarusse. Lisaks tegin etapi lõpu endale keeruliseks ja ei läinud kohe alla ning soo äärt mööda. Viga 75sek.

6-7 Rahulik lugemine.

7-8 Esimesed 50meetrit kõndisin ja plaanisin kuidas etapp lahendada, valisin otse mineku. Kõik laabus ilusti kuni viimase soo ületamiseni. Siis hakkas ühel hetkel lausa pangest vett kaela sadama ja reljeefi välja ei suutnud lugeda. Üritasin suunda jälgida, aga nagu varemgi, siis kaldusin taas ära. Mõne hetkega sain asjale pihta ja liikusin sihi kaudu punkti suunas. Viga 60sek.

8-9 Liikusin rahulikult.

9-10 Sain Lauri T. kätte, aga erilist seltsilist temast polnud, kadus kohe ära kuhugi. Etapi lahendasin lihtsalt, mööda rohelise äärt. Valgesse metsa jõudes tegin väikse seisatamise, et mõista, kust selle punkti võtma peab.

10-11 Etapi alguses kontrollisin suunda mitu korda, kuna Baltikatel olin just seal suunaga mööda pannud. Punkt ise oli ka samas kohas, kus kevadel, lenda ainult peale.

11-12 Etapi esimene pool sujus, ainult rohelisest oli plaan minna kitsama koha pealt läbi, aga nii ei läinud. Enne punkti muutusin pisut kõhklevaks ja juba hakkasin võtma võõrast punkti, õnneks numbrite kontrollimine on pealuu sees. Väikse koperdamisega jõudsin õigesse kohta. Viga 15sek.

12-13 Jälle ei mõistnud suunda vaadata, rapsisin pikalt mööda sood. Punkt aga oli seal, kus ta olema pidi. Viga 25sek.

13-14 Jälle uurisin kõndides kuidas lahendada minekut. Suurem tee paremal tõmbas siiski nii palju, et kindlasti sealt. Lõpuks kui oli vaja teelt ära keerata väikse rajakese peale tuli tuulemurd ette ja nii kallutasin end paremale soo äärde, kust hiljem otsustasin sihi peale keerata. Sihile jõudmine oli aga jube, nagu ragistaks mööda energiavõsa, lihtsalt polnud ruumi liikuda. Siht ise oli ka tüma. Etapi lõpus ukerdasin ka mõtetult mööda sood selle asemel, et kuival pinnal olla. Viga 20sek

14-15 Algul kuival pinnal, siis mööda sood, taaskord suunda ei jälginud. Punktile peale läksin peaaegu kõndides.

15-16 Erilist valikut polnud, tuli lagedale kuidagi saada ja siis sealt kaarti pingsamalt lugeda. Sain Timmo kätte.

16-17 Jälle uurisin kõndides, kuidas minna ja taaskord valisin tee. Timmo kadus suhteliselt kohe selja tagant ära ja nii liikusin üksi edasi. Ime kombel olid paelad lahti tulnud ja rada oli ka veel piisavalt pikk, nii et tuli neid veel siduma õppida. Suuremale teele jõudes tuli leida järgmine käik üles ja hoogu lisada. Ühes kohas oli takistuseks tuulemurdu vajunud pisut ette, aga nendest sai läbi ragistada ja ronida. Punkt ise oli lihtne. Natuke enne punkti võtmist hakkas füüsiliselt ka raskem periood.

17-18 Peaaegu kõndides sain punkti ära võetud.

18-19 Tundus keeruline, et kui ära kaod, siis paika nii lihtsalt ei saa. Nii ukerdasingi rahulikult kaduvale rajale, sealt edasi soodest ei saanud midagi aru. Sihi tabasin ime kombel ära, kulgesin edasi, kindlat ülevaadet oma asukohast polnud. Kuid õnneks paistis poollage teede ristmik õigel hetkel ja sealt võis rahuliku hingamisega punktile peale minna.

19-20 Üritasin võimalikult palju rohelisi vältida ja teele jõuda. Raiesmikul hakkasin lohkude süsteemi äärt minema. Jõudsin rajakesele, jooksin pisut mööda seda ja keerasin metsa. Ujuvat reljeefi ja kaarti klappima ei suutnud panna. Esimest korda raja peal mõtlesin, et nüüd mängin kõik maha. Keerasin tagasi, ragistasin tuimalt mingist tuulemurrust ja võsast läbi. Nii jõudsingi lohu äärde ja numbrit kontrollides osutus ka õigeks. Viga 90sek.

20-21 Hoidsin suunda, et lagedale jõuda. Õnneks palju ära ei kaldunud.

21-F Ainult tõmbaks.

Kokku viga 5:25.(siin ei ole metsa poolt pakutud kiiruspiiranguid arvestatud)

tulemused

teekond

Stardipositsioon oli õnneks päris lõpus, seega ei pidanud oma lõppkohta üldse ootama ja see selgus kohe. Platseerusin teisele kohale ja kohe kostus Isakobrase suust:"Nii noor mees ja tavarajal selline tulemus, super!" Otseloomulikult olin tulemusega rahul. EMV tavarada pidasin sügiseses kalendris kõige tähtsamaks stardiks ja takistused, mis EMV öise jala väänamise tagajärjel tekkisid olid ainult ületamiseks.

EMV sprint ja öine

2010-08-24T11:09:00.000-07:00

Sprindiks valmistumine ei läinud päris nii nagu plaanisin. Eelneval päeval oli kavas teha ainult kerge võistluseelne soojendus ja jalad seinal puhata, aga elu käis teist rada mööda. Kogu päeva peale pidin 12 tundi tööga tegelema, sellest 8 tundi füüsilist. Trenni tegin muidugi ära ja tunne oli hea. Päeva peale kogunes 20km rattasõitu ka. Ühesõnaga vastupidine plaanitule.

Võistluskohaks on Tallinna Botaanikaaed, kohaga olin tuttav ainult tänu vanale kaardile. Seega oli oodata head kogemust ja võimalust proovida enda o-vormi Eestis. Juba soojendusel võis jalgades tunda kergust, lihtsalt kerisid, ei mingit kangutamist. Stardist sain ilusti minema, kaarti sisseelamisega probleeme polnud ja nii sain mõnusa rütmi kohe sisse. Kuid nii kestis see vaid kuni teise punktini. Edasi kuni kaheksandani tekkis väikseid vigu, lihtsalt ei jõudnud kaarti piisavalt ette lugeda. Pika etapi lahendasin ideaalselt, kuigi ka see oli korralikult läbi mõtlemata. Lihtsalt vaatasin, et vasakult minnes tekib väike vaba koridor ja paremal on mingi muu räga. Kümnenda sain lennult ja siis üheteistkümnes valmistas raskusi. Üritasin olukorda mõista, aga ei suutnud, jooksin kuni hakkasin teed nägema ja siis üritasin kiirelt end paika panna, õnneks läks sellega hästi. Võistluskeskuseni sai jälle korraks hoo üles ajada ja kiiresti joosta. Kuid kohe kui raba pihta hakkas, liikusin käsipidur peal. Seal lihtsalt ei võinud orbiidile minna, sest paika on end jube raske seal saada. Õnneks raba esimesse punkti minnes sain käsipuuna kasutada kraavi. Kuid järgmisega jooksis juhe kokku, lähen laudteelt ära, näen suuremat turbaauku, aga edasisest ei saanud looduses midagi aru. Tegin väikse kaare, seisaku ja siis jäi vaatevälja ainult üks auk, kuhu ma polnud oma nina toppinud. 19. etapil kaldusin pisut ära, aga tajusin õigesse suunda tagasi keerata. 20.KP aga nii lihtsalt ei läinud, üritasin hoida õiget suunda ja samal ajal ka kiiret liikumisteed leida. Märkamatult olin kaldunud jälle ära, aga kaugusetunnetus oli paigas ja õigel ajal ringi vaadates mõistsin olukorda. Sealt lõpuni ei olnud muud kui ainult jalgadele valu anda ja lõppu jõuda.

Natuke aega sai oodata viimaseid konkurente ja selgus tõsiasi, et oma teistel individuaalsetel eestikatel täiskasvanute seas olen tulnud kullaga koju. Aga et rõõmu jagada, sain ma seda tiitlit vastu võtta koos Peetriga, kes jooksis täpselt sama aja. Kolmandaks tuli Timo. Võistluste tulemustega olen igati rahul, füüsilise taha ei jäänud ka midagi(kordagi polnud raske), aga mis kehvasti läks oli orienteerumine. Viga tuli kokku 45 sekundit, sellest 23 sek enne raba ja 22 sek rabas. Põhilise põhjusena näen liigset kiirust. Ma ei mäleta, et oleksin kunagi nii kiiresti jooksnud, lihtsalt pole harjunud selle tempo pealt kaarti lugema. Aga küll sellega ka ära harjub.

tulemused

Öine toimus Uljastes ja plaan oli liikuda nii kiiresti, et orienteerumine ka sammu jõuaks hoida. Liikusingi siis imeaeglaselt, aga lohakusi tuli kokku seitsme esimese punktiga minuti jagu. Kõik oli veel võimalik, kuna etapiaegade järgi vaadates olin veel kolmandal kohal. Kaheksandat etappi alustasin ilusti, liikusin lausikul, siis keerasin küll tuulemurru tõttu varem mäkke, kuid kõik oli kontrolli all. Aga kui minu jaoks oli punktini jäänud vaid mingi 50 meetrit, siis hüppasin üle palgi, mis oli umbes meetri kõrgusel ja ühel hetkel oli mingi kuiv oks silma kõrval. Keerasin pead, et see mul silma ei läheks ja sellega kaasnevalt keerasin ka oma keha ja maandusin nii, et sain kuulda hüppeliigese raginat. Järgmisest hetkest saadik oli valu kohutav nii silma, kui jala juures. Lonkasin tulutult ringi ja eelnev orienteerumine, et kohe peaks punkti võtma, oli nagu peast pühitud. Nii jõudsingi lõpuks 16.KP juurde ja läksin sealt 8.KP-sse. Selle uitamise peale kulus oma 12 minutit, enamus kõndides. Suurem valu kadus ära ja otsustasin jooksu jätkata. Hoidsin jalga nii kuidas suutsin, aga pidev jala peale mõtlemine ei lubanud orienteeruda enam. Järgmiste punktidega tulid ainult vead ja tagatipuks väänasin 19. KP-sse minnes veel sama jalga uuesti ning siis otsustasin kõndides raja lõpuni teha. Nii läks siis sellel korral.

tulemused

O-Ringen

2010-08-17T02:44:00.000-07:00

WUOC-i järel tuli kohe järgmine suur üritus, O-Ringen. Üritus ise oli viis pluss, aga kui orienteeruda ei oska, siis endaga rahule ei saa jääda. Kõige kohutavam oli teine päev, kus ei jaganud üldse toda maastikku. Füüsiliselt kestsin kogu ürituse kenasti ära, kuigi olin üliõpilastel ka osalenud. Riputan siia mõned kaardid.

Teise päeva huumorit võib jälgida ka gps-i vahendusel.

O-Ringeni tulemused

Nüüd on aeg joosta kodumaa pinnal, kätte on jõudnud EMV-de aeg.

WUOC 5, teade

2010-07-23T06:37:00.000-07:00

Kui eile tulin lühirajalt nii ära, et jõudu jäi üle, siis võis kergelt loota füüsiliselt heale olekule teates. Nii ka läks ja taaskord jooksin esimest vahetust. Alguses sain mõnusalt minema, kolmandas punktis olin koos valgevenelasega juhtimas võistlust. Aga siis ütles mõistus üles ja hakkasin neljanda etapi asemel viiendat lugema. Aru sain sellest alles siis kui nägin jooksjaid 200meetit endast paremal. Viga läks kokku vähemalt 30sekundit. Mõne hetkega olin langenud aeglasse punti. Õnneks oli nähtavus metsas väga hea ja nii sai nurkasid maha lõigates pisut kohti parandatud. Mõnda venda nägin pidevalt enda ees, aga järgi ei jõudnud kuidagi. 14KP-ga oleks peaaegu läinud suuremale veale, kuna nägin vasakut kätt üht suurt kivi(kaardil polnud), kuid õnneks nägin "õiget" kivi(väikesem kui see, mis kaardil polnud), kus oli punkt. Peale vaatekat oleks jälle peaaegu vale etappi hakkanud lugema, aga sain sellest siiski kiiresti aru ja piirdusin 10sekundilise ehmatusega. Vahetuse andsin üle 13.kohal, 3.43 kaotusega esimesele ja teisele kohale tuli kaotust 2.12.

Nagu peaaegu võiks rahule jääda, aga see vale etapi lugemini rikkus kõik ära. Ajaliselt läks küll seal pool minutit kaotsi, kuid palju hullem oli see, et jäin heast seltskonnast maha, kellega oleks olnud meeldiv mõõtu võtta. Järgmine kord tuleb mõistust kasutada.

Sellega sai nüüd WUOC-i võistlusprogramm läbi ja pühapäeval hakkab uus võistlus, O-Ringen.

WUOC 4, lühirada

2010-07-22T13:28:00.000-07:00

Lühirada läks väga sitasti. Nelja punktiga tulid suuremad vead ja viga kokku kuue minuti jagu. Ilmselgelt tohutult palju. Homme on teade ja võistlus algab Rootsi aja järgi kell kümme.

Pildil söövad sportlased burksi.

WUOC 3, sprint

2010-07-21T12:59:00.000-07:00

Täna oli sprint ja päris 100% ei suutnud end realiseerida. 20-30sekundit oleks saanud kiiremini, täpsemalt ei tea, kuna pole veel korralikku analüüsi teinud. Aga selgelt andis tunda, et pole harjunud selliselt kiiruselt kaarti lugema. Pole ka midagi imestada, kuna sellel hooajal on sprindivõistlusi ainult viis olnud. Ilmselgelt jääb kogemustest puudu. Füüsilise poole pealt ka midagi väga roosilist polnud, terve rada ühe käiguga. Kaotust võitjale oli 2.04 ja koht 34.

Tulemused ja teekonnad

Homme on lühiraja kord.

WUOC 2

2010-07-20T12:09:00.000-07:00

Täna oli siis tavarada, mida vaatasin pealtvaatajana võistluskeskuses. Erilist ülevaadet seal ei tekkinud, aga omadele oli siiki hea kaasa elada. Õhtul käisin sprindi treeningul, mis avas silmad, kuna pole ammu sprinti jooksnud ja ei taju päris hästi mõõtkava.

Homme on sprindi kord ja stardid on õhtu poole.

Tulemused ja muu info siit

WUOC 1

2010-07-19T12:31:00.000-07:00

Üliõpilased hakkavad mõõtu võtma Rootsis Borlänges. Eestit esindab kuus noormeest ja kolm neidu. Ees ootab neli distantsi:tavarada, sprint, lühirada ja teade. Esimene start on homme, aga mina sellest osa ei võta, kuna arvan, et tegu ei ole minu maastikuga ja värsket jalga on rohkem vaja lühematel jooksudel. Seega minu avastart toimub kolmapäeval sprindis.

Täna jooksin modelit ja orienteerumine tundus olevat kontrolli all.

Võistlust saab jälgida siit.

32.Ilvesteade

2010-07-16T23:49:00.000-07:00

Üle mitme aasta oli mul võimalus kõik kolm päeva osaleda sellel toredal võistlusel. Joosta teadet kolm päeva on teine tera kui individuaalselt kolm päeva tirida. Kaks esimest päeva toimusid juba tuttaval Kantsi maastikul, kolmas päev(Oore) oli selle eest minu jaoks uus ja huvitav. Kuna koduklubiga korralduslike ülesannete ja muude asjaolude tõttu võistkonda välja ei saanud panna, siis läksin appi KVÜÕA 2.tiimile, kellel oli liige puudu. Mõistetavatel põhjustel valisin igaks päevaks esimese vahetuse.

Esimesel päeval läksin starti valutavate reielihastega, mis olid tingitud paar päeva varem tehtud 50.meetristest lõikudest. Jooks algas vaevaliselt, vajusin kuhugi kaugemale, aga kuna kiiremad tegid kohe viga, siis pidin juhtohjad üle võtma. Minu taktikepi järgi kestis jooks kuni 10.KP-ni, pärast seda sattusin lollusest paralleelsituatsiooni ja minutine viga oli käes. Enne seda viga oli vähemalt minuti jagu veel apsakaid tulnud. Raja lõpus enam kangete jalgadega liidrit püüda ei suutnud ja lõpetasin teisel kohal 1:13 kaotusega.

Teisel päeval ei olnud enam jalad valusad, vaid lihtsalt kanged ja rasked. Pärast 1.KP-d oli ka see selge, et tollel päeval liidriga koos joosta ei saa. Põhjuseks siis suur hajutuste vahe, aga selle eest oli tiimikaaslasel muus vahetuses labasem punktikoht. Esimesed kaks etappi jooksin koos Jaagupiga. Siis sai meelega tehtud teine rajavalik ja ka eest ära vajutud pisut. Aga viiendasse punkti minnes tuli tagant kiirrong, kus oli jooksjaid igast rahvusest. Nii võiski kuni vaatepunktini teistega joosta. Pärast vaatepunkti oli minu seltskonda taas nautima jäänud sama soomlane, kes ka seda esimesel päeval konksus tegi. Õnneks sain temast lahti ja lõpetasin taas Kristjani järel. Kaotust 3:40, vigade arvelt oleks minuti saanud maha võtta.

Kolmas päev oli kultuuriprogrammi tõttu kõige raskemates tingimustes, aga kõik mis ei tapa, teeb tugevamaks. Nii võtsingi madala profiili ja kulgesin omas tempos. Raiesmikul sõin vaarikaid, vestlesin kaasvõistlejatega, tegin viga, aga ikkagi selgus vaatepunktis, et olen liidrist ainult kaks minutit maas. Kahe järgmise etapiga oli seegi kadunud ja koos liikus kuue liikmeline kanakari, kes ei saanud pooltest oma tegevustest mitte midagi aru. 14.KP-sse tegin meelega teistest erineva valiku, et äkki õnnestub eest ära saada, aga füüsis ei lubanud seda ja nii lõpetasingi kuuendal kohal 1:09 kaotusega.

Kokkuvõttes võistkond tühistati, kuna esimesel päeval ei õnnestunud ühel minu võistkonnakaaslasel kontrollaega mahtuda, aga see ei morjendanud kedagi. Orienteerumine on ikka mõnus. Tulemused

Nüüd tuleb minu jaoks kaks rasket nädalat. Esimesena tuleb ette võtta WUOC, kus teen kolm starti, siis üks puhkepäev vahele ja O-Ringen kohe otsa. Ees ootab vähamalt 72,2km mõnusat Rootsi maastikku.Pildid Metsamoorilt

Valdade suvemängud ja 100KP jooks

2010-07-08T14:02:00.000-07:00

Kunagi ammu oli kaks huvitavat üritust. Esimene üritus toimus Türil ja teine Pikasaare mägedes. Mõlemad maastikud olid minu jaoks avastamata. Kumbki sooritus rahulolu ei pakkunud. Ei olnud kiirust ja ei suutnud ka orienteeruda.

Uhtjärve jooks ja tehnilisuse meistriklass

2010-06-25T10:16:00.000-07:00

Kuni vanuseni 16-17aastat käisin päris palju igasugustel krossijooksudel. Küll oli vaja ümber järve joosta, pargis tõmmata või asfaldil end proovile panna. Aga siis tulid kasvuperioodi ajal vigastused ja jooksuvõistlused jäid sinna paika. Põlvehädadest sain lahti, aga jooksurajad jäid kaugeks. Rohkem tõmbas mets ja orienteerumine, kus tunnen end koduselt. Tõsi mõnest jooksust olen küll osa võtnud, aga need on tõesti üksikud juhtumid. Loodetavasti läheb olukord paremaks ja suudan rohkem end jooksurajal näha. Võidupüha päeval oli taas üks väike juhus.

23.juuni õhtul toimus 15. ümber Uhtjärve jooks. Varasematest jooksudest olin kuulnud igasugu lugusid ja see kõik lausa tõmbas mind sellele jooksule. Start toimus õhtul kell 18:00 ja joonele oli tulnud nii orienteerujaid kui ka eelmise jooksu võitja. Alguses võtsin koha liidri selja taha sisse. Hoidsin end seal taga ja tempo tundus korralik. Esimese grupi moodustasid Margus Koor, mina, Lauri ja Raido. Ei tekkinud tunnet, et sellise alguse järel võiks raske hakata. Järsust laskumisest alla minnes õnnestus korra isegi liidriks minna tänu o-kossidele. Viie minuti peal vaatasin kella ja ei suutnud silmi uskuda, arvasin, et olime juba pea kümme minutit ära jooksud. Õige pea hakkas raske ja ei suutnud enam Marguse tempot hoida. Lasin Lauri mööda ja jäin üksi, kuna Raido oli natuke maha jäänud. Pisut enne kruusatee lõiku jõudis Raido järgi. Kruusateel jäin tempos ilmselgelt jalgu ja üksi ma jäingi. Kruusalt ära keerates oli vahepunkt, kus pakuti juua, aga ei olnud janu. Pärast laskumist järgnes soine lõik, kus tuli kitsaid laudu pidi joosta, kohe järgnes tõus, kus suurem osa oli joostav, aga lõpp tuli juba käed põlvedel sammuda. Edasi hakkas põllujooks. Kauguses nägin, et Lauri oli ka üksi jäänud ja Raido on teda kohe kinni püüdmas. Kulgesin üksi ja vahe tundus eesolevatega sama olevat. Mingil hetkel vahe isegi vähenes, aga siis kiskus jamaks. Joostud oli pea pool tundi ja kummitama hakkas kõht. Samm muutus täiesti jamaks, raja lõppu ka veel ei paistnud. Ühel hetkel sai kannatamisest kõrini ja olin valmis korra raja kõrvale minema, aga just siis läks paremaks. Uhasin edasi joosta, aga Lauri selga enam ei näinud, tagant ka kedagi ei paistnud. Mõned minutid oli head olekut, kui jälle hakkas jama pihta, tegin sunnitud pausi. Järgmisel hetkel näen tuttavat kohta ja sealt ei jäänud palju lõpuni. Lõpujoone ületasin neljandal kohal ja ajaks 37:40(8,7km).

tulemused

Äge jooks oli, aga minu seedimine on küll täiesti ulme. Tegelen probleemiga edasi ja varsti leian võimaluse oma organismiga rahu sõlmida. Jooksu alustasin ilmselgelt liiga kiiresti, mis oli tingitud vähesest jooksuvõistluste kogemusest viimastel aastatel. Lihtsalt ei teadnud kuidas alustada ja eks tahtmine oli ka suur. Jooksurada ise oli suhteliselt pehmel pinnasel ja raskete tõusudega. Mõni o-rada ei ole ka nii raske, kui too rada ümber Uhtjärve. Muidugi oleks võinud see üritus toimuda umbes kolm nädalat varem, kui jooksusammus võis tunda lennukust ja kergust. Kuid hea kogemus oli seegi ja ootan juba uut võimalust.

Järgmisel päeval ehk siis Jaanipäeval toimus järgmine üritus. Selleks oli Tartu neljapäevak ja Vitipalus. Seal on käidud küll palju, aga alati on sellel maastikul midagi varuks. Aga sellel korral oli hoopis rajameistril midagi näidata. Planeeritud oli kõige tehnilisem rada, mida mina olen tolles metsas orienteerunud. Kuna eelmisel päeval oli võistlus, siis eesmärgiks oli rada läbi joosta ja orienteeruda puhtalt. Peaaegu see ka õnnestus.

teekond

Nädalavahetusel läbin kokku vähemalt 120KP-d. Soojenduseks võtan Eesti valdade VXIII suvemängud, kus tuleb läbida 20KP-ga rada ja pühapäeval orienteerun 100KP jooksul.

Kytäjä-Jukola

2010-06-21T23:48:00.000-07:00

Pärast EOC-d olid orienteerumisest puhkus. Päev enne Jukolat käisin treeningmaastikul ja sain kerge maitse suhu. Ilmselgelt tahtsin rohkem ette end valmistada selleks soorituseks, aga kevadine hooaeg ei andnud selleks võimalust. Klubi pakkus küll laagrit, aga siis olid kodumaal tähtsamad võistlused.

Jooksin esimest vahetust ja stardist peale oli sitt tunne. Minust joosti tuimalt mööda ja vastu polnud midagi panna. Kaks esimest punkti võtsin puhtalt, Jaagup oli ka kusagil minu läheduses. Kolmandasse tekkis segadus, ei suutnud end kaardis hoida, enesetunne oli lihtsalt sitt. Neljas-viies ilusti ja kuuendasse minnes usaldasin kaasvõistlejaid, aga ühe hetkel jäin üksi ja mul ei olnud õrna aimugi, kus ma olen. Ühtegi pidepunkti ka ei olnud kuhu minna. Jooksin samas suunas edasi ja sain uuele vennale sappa. Ei teadnud, kas ta läheb hajutuse punni või juba järgmisse lihtsalt hoidsin sabas, õnneks varsti olin punktis. Järgmise etapi üritasin lahendada soo kaudu ja siis läks eriti raskeks, sunnitud paus ja kergendus tegi asja paremaks. Kaheksas puhtalt, üheksandasse sõitsin vales rongis. Korraks sain järje peale ja siis hakkasin kaheteisekümnendasse minema ja poolel etapil ei saanud enam midagi aru ning hüppasin ühte punti sisse ja see viis mind juba järgmisse punkti. Tõsise puupea tunne tekkis, raske südamega käisin õiges punktis ära ja läbisin juba tuttava teekonna.

Pikal etapi alguses sai koos paari vennaga joostud, siis jõudsime rongile järgi ja selle esimest vagunit ei jõudnudki ära oodata. Pundis uimerdas ka üks gps-i tüüp, suhteliselt paljud üritasid ta seljataha hoida ja see tekitas ka aeglases rongis pingeid. Etapi lõpus lugesin end kaarti, siis astusin korra kõrvale ja kükki(enesetunne läks kohe paremaks), hüppasin punti tagasi ja üritasin punkti kätte saada, aga ei õnnestunud, teisel korrral õnnestus.Lühikesel etapil võtsin rongist pisut teise trajektoori ja parandasin kohti kümnete kaupa, enne punkti hakkas sagimine peale, punkti otsiti pisut valest kohast, lasin pundist läbi ja punktis ma olingi. Järgmise etapi lõpus läksin taas üksi ja valesti. Lõpus noppisin punkte. Lõpusirgel kui ekraanile pilgu heitsin, siis läks tuju kohe alla. Teadsin, et olin eriti sitasti jooksnud, aga reaalsus jõudis kaotusminuteid nähes kohale. Seitseteist minutit parimale ja 177. aeg pole päris see, milleks võimeline olen.

tulemused

Ilmselgelt ei ole ma jooksuga rahul. Üle tuleb vaadata oma söömised enne öiseid võistlusi, olen ise mõelnud selle üle ja olen ka saanud soovitusi. Järgmine kord proovin metsa puhtaks jätta ja teha jooks, millega võiks rahule jääda. Orienteerumise koha pealt oli jube raske keskenduda sooritusele, kui on vaja tegeleda kõrvaliste asjadega. Aga usutavasti poleks puhaste paberitega sooritust suutnud niikuinii teha. Ma lihtsalt tean, et vähene skandinaavia maastike kogemus ei lase mul seda veel teha. Aga aeg parandab kõik ja kogemus oli seegi, nii et järgmine kord teen paremini.

EOC Bulgaarias

2010-06-09T03:00:00.000-07:00

Selle aasta eesmärk oli pääseda Euroopa meistrivõistlustele ja nii ka läks. Võistlused toimusid Bulgaarias Musta mere ääres ja ees ootas tõsiseim konkurents, mida minu silmad olid siiani ainult kõrvalt vaadanud. Kohale läksime kolm päeva enne esimest starti. Esimene treening tuli suhteliselt raskelt kätte, kuna siiani olin mina o-kossidega maad torkinud, siis nüüd hakkas mets mind nõeluma. Väga ebameeldiv oli roosipõõsas kinni olla ja end sealt välja tõmmata. Aga orienteerumise seisukohalt oli keeruline mõista kuive kraave, mis olid alla põlve sügavad. Teine treening oli juba tunduvalt lihtsam, läbitavus oli parem ja vigu sisse ei tulnud. Üksikud puud ei tekitanud raskusi. Päev enne esimest starti oli sprindi modeli kord. Liivadüünidel jooksmine oli füüsiliselt raske, aga orienteerumine selle eest jälle lihtne.

SPRINT

Hommikul olid eeljooksud. Esimene osa rajast kulges metsas ja pisut linnas ning ülejäänud liivadüünidel. Esimesse punkti tegin kohe suunavea ja punkti piirkonnas veel lisakaare. Kolmandasse tuli ülisuur kaar ja viiendasse läksin väikse kaarega. Kõik need vead on umbes 35sekundit kokku. Linnasosa tuli peaaegu puhtalt, ainult üks seisak. Aga siis sai hea enesetunne otse, algas liivaralli. Orienteerumine oli lihtne, füüsiliselt vastupidi. Tuli lihtsalt õiget suunda peal hoida ja punkti joosta. Aga tahes tahtmata tekkis juba rajal selline mõte, et jube hea oleks olla 10kg kergem, siis võiks ka liivas lennata. Finaalist jäi puudu 29sekundit ehk siis puhta jooksuga oleks võimalik olnud finaali saada.

Õhtul ootas ees sprindi B-finaal. Eesmärgiks oli rada lihtsalt läbi joosta ehk teha kerge õhtune treening. Nautisin lihtsalt kaardiga liikumist ja hoidsin end tavaraja eeljooksuks.

TAVARAJA EELJOOKS

Võistlusmaastik oli pisut sisemaa poole. Temperatuur oli mõni kraad alla 30 ja nii tegin kohe lühema soojenduse. Rohkem panin rõhku võimlemisele. Esimesed kolm punkti sujusid väga ilusti, neljandaga tuli umbes minuti jagu viga. Viies-kuues korralikult ja siis pika etapi lõpus läksin orbiidile. Olukord oli nii lootusetu, et ei saanud mitte midagi aru ja viga tuli sellega vähemalt 8minutit. Pärast seda tundus mõttetu lõpuni sellises kuumuses pingutada ja võtsin rahulikult. Kõndimine oli täiesti tavaline. Ühest nõlvast alla minnes õnnestus kilpkonna ka kohata, kellest õnnestus mul siiski kiiremini liikuda. Päeva lõpptulemuseks tuli peaaegu pooleteise tunnine pingutus, millest pisut üle poole tunni oli võistlustempos.

LÜHIRAJA EELJOOKS

Soojendusel olid jalad päris head ja väsimust tavaraja eeljooksust ei tundnud. Esimese punkt oli kohe üksik puu rohelises, õnneks liikusin otse peale ja ei läinud ülejäänud puid kaardistama. Teine-kolmas orienteerusin puhtalt. Neljandasse minnes läksin lolli peaga rohelisse rammima, kinni ma sinna jäin, aga läbi sain. Viiendasse ei jälginud suunda. Kuundasse kaldusin etapi keskel ära, aga punkti enda(üksik puu) sain ilusti. Seitmenda punkti olukorrast oli võimatu aru saada. Kaardi järgi on punkt orvandi ühe hargnemise sees pätsi peal. Tegelikkuses oli päts(1-2mkõrge) ja seisis täiesti eraldi orvandist. Kümnendasse minnes ei jälginud suunda ja kolmeteistkümnendasse minnes kaldusin pisut taas ära. Viga kogunes kokku pisut üle kolme minuti. Ilmselgelt palju ja enamus vigu tuli tänu sellele, et ei jälginud kompassi. Finaalist jäi puudu kolm minutit. Füüsiliselt tundsin end hästi ja kui oleksin tavaraja eeljooksu ära jätnud, siis üle minuti kiiremini poleks jooksnud. Pigem oleksin teinud kaarditehniliselt veel kehvema soorituse, kuna tavaraja eeljooks andis päris palju orienteerumise mõttes.

TEADE

Meil oli kohal ainult viis meest, siis sellest tuli välja ainult üks võistkond. Mina esimesse ei mahtunud, kuna ei suutnud nädala alguses nii hiilgavaid starte näidata nagu Kristjan. Aga kriitilisel hetkel töötab mõistus ikka kiiremini ja nii tuligi teine võistkond ka, et noored saaksid ka suurvõistluse teate maitse suhu. Teine võistkond oli seega mina, Lauri ja Merike(ei jooksnud). Nii seadsingi endale eesmärgiks Kristjanile ära teha.

Esimesed kaks punkti tulid ilusti, jooksin rongis ja võtsid oma. Kolmandasse minnes jooksin veel kõvade meestega koos ja tempo tundus täiesti hea, jõudsin küll joosta. Aga enne kolmandat punkti valisin vale grupi ja lõhkusin end mööda rohelist. Lisaks veel viga järgmise punktiga ja nii tuli jätkata endasugustega. Enne vaatekat tuli veel prohmakaid sisse. Viimase kaare tegin puhtalt ja lõpetasin oma grupi esimeses otsas.

Kristjanile tegin ära, ühesõnaga eesmärk sai täidetud. Viga tuli kokku pisut alla kolme minuti ja kaotust vahetuse võitjale 5:02(Erik Johansson). Aasta tagasi kaotasin JWOC-l puhta sooritusega esimese vahetuse võitjale 4:20. Saaks nüüd ainult need vead maha, siis juba oleks midagi

PUHKEPÄEV

Hommikul käisin tavaraja finaali modelil ja jooksin raja läbi. Nägin metssigu ja tegin pisut vigu. Õhtupoolikul käisin Lauri ja Kristjaniga kohaliku linna melu ja rannajoone vilgast elu vaatamas.

LÜHIRAJA B-FINAAL

Algul jälgisin a-finaalide jooksu ja siis läksime sealt joostes starti. Juttude järgi pidi ainult 3km olema, tegelikkuses oli see üle 4km. Tänu sellele tuli soojenduse lõpp päris kiire ja napilt jõudsin starti. Kolm minutit jäi hingetõmbe aega. Raja alguse olin sunnitud pisut väiksema hooga tõmbama. Teise etapi lõpus läksin paralleelsituatsiooni, aga õnneks sain sellest kohe aru. Kuuendasse tegin jama valiku ja kaotasin minuti ning näen kaks minutit hiljem startinud Sandrit silmapiiril. Kaheksandasse minnes kaotan aru ja liigun valesse rohelisse. Kaduma läks kaks minutit, aga jätkasin võitlust. Kümnendasse minnes näen ussi otse loha peal, õnneks vingerdas kiiresti minem. Punkt enne vaatekat näen taas Sandri selga kauguses. Viimase kaare jooksen puhtalt ja lõpu poole jõudsin juba päris lähedale, aga kätte ei saanud. Kaotust b-finaali võitjale(Simonas Krepštale) tuli 6,5min. Viga tuli kolme minuti jagu. Füüsiliselt oli raske liikuda ja mingit kergust ei tundnud.

TAVARAJA B-FINAAL

Taaskord jälgisin algul a-finaali jookse, aga seekord oli starti autoga minek. Soojendusjooksule rõhku ei pannud, võimelisin pisut. Ees ootas 13,3km pikkune tavarada. Esimesed kolm etappi sujusid ilusti. Neljanda(3min. viga) ja kuuenda(minut viga) punkti piirkonnas läksin täiesti segi. Kuni vaatekani oli enesetunne täitsa okei. Nädala jagu võistlusi andis küll pisut tunda, aga iseenesest oli mõnus pingutada. Vaatekas jätsin lolli peaga joomata ja nii hakkaski mõne aja pärast füüsiliselt raske. Viimase kaare tiksusin lõpuni ja nii saigi võistlemine läbi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu oli väärt kogemusega, mis näitas täpselt ära, kus tasemel hetkel olen. Kindlasti oleksin saanud paremini, aga ma ei näe põhjust nuriseda, kuna tegu oli esimeste tiitlivõistlustega meeste klassis. Nüüd on siit hea edasi liikuda.

Tavaraja kaardid tulevad hiljem.

Pildid on pärit siit.

Balti MV tavarada ja teade

2010-05-24T07:14:00.000-07:00

Esimest korda oli mul au esindada Eesti täiskasvanute koondist. Balti MV toimus Selgise metsas, mis oli juba pikemat aega puhanud ja oma aega oodanud.

Laupäeval ootas ees 12,8km pikkune tavarada, milleks tundusin igati valmis olevat. Esimest punkti läksin kindla peale võtma, aga ikkagi suutsin 2minutit ära raisata. Pikal etapil valisin kõige primitiivsema rajavaliku, läksin pikalt mööda sihti ja siis mööda teerada. Kolmas punkt tundus raske koha peal olevat, rohelise sees lohk. Mineku üritasin võimalikult lihtsaks teha, plaan oli minna kahe rohelise piirilt, aga nähes kui hea see roheline oli, siis jooksin mööda seda. Neljanda jooksin kindlalt mööda teed, aga metsa keerasin pisut vara ja kaotasin umbes 10sekundit sellega. Viienda etapi alguses astusin astusin mingisse väiksesse auku, kus oleks võinud vabalt jala ära murda. Õnneks piirdus asi ainult mõneminutise valuga. Viienda punkti piirkonnas ei tajunud mäe kuju täpselt ja tegin minuti jagu lollust. Ebakindlus jätkus kuuenda etapiga, kus kompassi jälgimine jäi täiesti tagaplaanile ja tuli tohutu lisakaar, mis maksis 1:20. Punktis tõmbasin kaks topsi vett sisse ja läksin värkena minema. Seitsmendale punktile plaanisin minna peale mööda nõlva äärt ja samal ajal silmates paremal olevaid soid, aga ikkagi õnnestus punktist mööda panna. Suhteliselt kahtlane koht tundus, aga 15sekundit tuli jälle lisaks. Hea meelega läheks vaataks tolle koha üle, aga tegu on veel keelualaga. Kaheksas-üheksas etapp tuli kuidagi raskelt kätte, füüsiliselt oli nagu väike madalhetk. Kümnenda punktiga läks jälle paugutamiseks, lihtsalt ei saanud pärast teepealt sisse keeramist mitte midagi aru. Üritasin reljeefist aru saada, aga ei tulnud välja, tasuks 1:30 vigade kontosse juurde. Järgmise lühikese etapiga vääratasin 10sekundit veel juurde. Järgmise kahe punktiga(12.-13.) olin ülihoolikas, ei saanud lubada endale vigasid. 14.etapp erilisi valikuid ei pakkunud, mõneks ajaks jäin rohelisse kinni ja sumpasin soos, aga mingi ime kombel olin tolle etapi ära võitnud. Joogipunktis kustutasin janu ja otsustasin minna otse, mitte mööda teed, punkt tuli ka ilusti seal, kus teda arvasin olevat. Aga siis siirdusin jälle viga korjama, soos suunda ei vaadanud ja kui ka vist vaatasin, siis sellele erilist tähelepanu vist ei pööranud. Müttasin mööda saari ringi ja kui lõpuks mõistsin kuhu olin välja jõudnud, siis ei jäänud muud üle kui viga kiiresti unustada ja punkt ära võtta. Viimase kolme punktiga enam raskusi ei tekkinud. Kokku tuli viga nii kuradima palju, et häbi hakkab. 8,5minutit on ikka tõsine katastroof, ei saagi aru, kuidas selline olukord sai tekkida. Füüsiliselt oli peaaegu kogu raja jooksul enesetunne hea, aga kui tahtsin kiiremini joosta, siis nagu ei saanud/suutnud seda teha. Raja lõppedes oli küll selline tunne, et võiks veel pool tundi edasi joosta. Tasuks oli 12.koht ja eestlastest 7.koht. Kaotus Ollele 10:55.

tulemused

teekond

Pühapäevaks kütsin end parajalt üles, et suudaks piisavalt rabeleda ja vajalikku agressiivsust näidata. Ees ootas esimene vahetus Eesti kolmandas võistkonnnas. Raja pikkus 6,5km. Enne rada olin umbkaudu plaaninud ajaks 42minutit. Stardist ära minnes selgus, et minul teiste eestlastega hajutus ei klapi. Hakkan üksi tööle ja võtan esimese punkti ilma vaevata esimesena. Järgmise etapi alguses ragistan end kruusateele välja, teiselpool teed näen üht gruppi, kes said oma esimesest punktist varem minema. Teise punkti võtan taas üksi, keegi teine seda ei soovinud. Järgmist etappi plaanisin minna otse, aga lasin maastikul juhtuda end pisut vasakule ja pidin raba kaudu ja mööda sihti minema. Suurel teel näen sama gruppi ees, keda nägin ennemgi. Teisest punktist vales suunas välja minemisega olin kaotanud pool minutit. Kolmanda punkti saan ilusti kätte. Neljandasse saan esimest korda joosta kellegagi koos, aga siis jätan ta enda taha. Viiendasse üritasin võimalikult palju mööda maismaad minna ja raiesmikul otsustasin minna väikse teeraja peale ja sealt punkt lihtsalt ära noppida. Siis oli aga valik, kus valisin lihtsama, võtsin suuna kruusateele ja sealt edasi läbi tavaraja stardi. Tavaraja esimese punkti viga oli selgelt meeles ja see sundis kuuendat punkti eriti täpselt võtma, mis tegi selle punkti võtmise isegi keerulisemaks, kuna see tekitas väikseid lisapingeid. Aga poolkõndides mööda rohelist sain punkti kätte. Punktist väljudes kuulen ragistamist ja teen paar kiiremat liigutust, et sealt võimalikult kiiresti võsa vahele ära kaduda. Ees ootas vaatepunkt, kuhu jõudmiseks tegin ikka rasket tööd, kuna teadsin, et keegi mind jälitab ja väike võimalus on eest ära saada. Vaatekas tuli välja, et olen koguni liider ja mõne hetke pärast kuulen hõikeid, et üks näljane grupp tuleb tagant. Järgmised kaks punkti olid taas hajutatud ja sain taas üksi orienteeruda. Kümnendas olid jälle kõik koos, aga siis tegin pisut jama valiku. 11.etappi plaanides nägin ka sellist võimalust, et saab minna läbi võistluskeskuse ja sealt mööda teed punkti. Kuid ikka valisin soo ja ränga tõusu. See oleks olnud etapp, kus oleks saanud oma teed minna. 12.etapp läks rongis loksudes ja enne punkti sai üle katuse ka käidud. Siis läksin riski peale, minuga tuli kaasa leedukas. Jäime suhteliselt palju võssa kinni, aga siis keeras minul mõistus ära ja arvasin, et olin läinud üle tee, aga tegelikult läksin üle sihi. Siis kallutasin end vasakule sihi ja tee risti ning läksin punkti. Kaotasin sellega pool minutit ja kusjuures leedukal õnnestus lõpuni otse minna ja sai grupiga koos lõpuni joosta. Lõpetasin 7.kohal ja liidrist maas 33sekundit. Põhimõtteliselt sain enda esimese vahetuse ülesanne täidetud, aga meelde jäävad ikka kolm apsakat: kolmanda etapi alguses kaldumine, 11.etapi vale valik ja eelviimasesse ette lugemine. Aga muidu oli hea tunda seda tunnet, mis jäi tavarajal puudu, see oli särts ja orinteerumiskindlus. Teises vahetuses näitas oma taset Timo, kes tõstis võistkonna teiseks. Metsa läks Jürgen, kes tegi kuni vaatekani väga hea soorituse, kus ta hoidis kolmandat kohta ja liidrid olid silmaga näha. Aga paar punkti enne lõppu Jürgen ei pidanud pingele vastu ja tegi viga ning langetas võistkonna neljandaks.

tulemused

teekond

Järgmine start on mai eelviimasel päeval ja jalg tuleb joonele panna sprindis, ees ootab EOC.

Pildid on Metsamoori kodulehelt.

EMV lühirada ja teade Kantsis

2010-05-18T11:45:00.000-07:00

Pärast Tiomilat oli seisund üllatavalt hea, jalad kerisid all, aga kui olin kaks päeva korralikult trenni teinud, siis haigestusin. Poolkahtlane seisund kestis viis päeva ja teisipäeval tuli mootor taas tööle lükata. Võistluseni oli jäänud vaid neli päeva. Teisipäeval jooksin kopra päevakul, olek oli väga raske, jalad pehmed. Kolmapäeval sörkisin tunnikese, seisund oli juba parem. Neljapäeval oli vaja kiirust teha ja jalad lahti joosta. Tegin ilusti ära, aga lõpp kujunes raskeks. Reedel tavaline pooletunnine võistluseelne trenn. Edasi polnud midagi teha, tuli minna vastu oma esimesele individuaalsele meistrikale meeste arvestuses.

Lühiraja start oli võrdlemisi hilja ja selle aja peale suutis päike ilma saunaks kütta. Õnneks olin sellega mingil määral harjunud, kuna eelmistel päevadel üritasin trennid sättida keset päeva. Kuid ikkagi oli palav ja enne starti suu juba tolmas. Esimese etapi võtsin rahulikumalt, põhiline oli puhtalt minna. Järgnesid kaks pikemat etappi, mille planeerimisel raskusi ei esinenud. Lihtsaks tegi asja ka vastujooks. Vahepeal pulssi kellalt vaadates tundus, et tempo on tohutu, süda peksis üle 180l/min. Kaks lühikest etappi tulid lihtsalt ja siis tuli taas pikk etapp. Uurisin ja planeerisin, aga ikka tundus mõistlik minna suurele teele. Nii ka tegin, kruusateel andsin endast kõik. Mulle meeldinuks kui seal rada oleks lõppenud. Seitsmenda punkti eel puterdan pisut. Kaheksas-üheksas tulid ilma vääratusteta. Sellel hetkel oli kaotust liidrile ainult 10sekundit. Aga sealt hakkas allakäigutrepp, jooks oli kestnud 20minutit ja kiire algus oli pisut liiast olnud. Orienteerumine läks pisut krobeliseks ja sujuv liikumine kadus ära. Kuid võitlesin lõpuni. Jõuan lõppu ja kuulen, et kaotan Ollele ainult minuti ja lähen kolmandale kohale. Hiljem tuleb minu ette veel viis nägu. Markusele(võitja) kaotust 1:23. Esikümme mahtus 1:43 sisse. Ei oleks uskunud, et nii tihedaks asi läheb. Kahtlemata pean oma sooritusega põhimõtteliselt rahule jääma, kuna mingit suurt lollust ei teinud ja suutsin pingutada haigusjärgselt päris hästi. Keskmiseks pulsiks sain 180 ja viimati sain nii kõrge keskmise neli aastat tagasi ja sedagi esimest vahetust joostes.

Pühapäeval joosti teadet ja nagu tavaks saanud, jooksin esimest vahetust. Algus läks väga rabedalt, kahe esimese punktiga kaotasin vähemalt pool minutit. Edasi tuli hoogu juurde lükata ja paremini alustanud tüübid kinni püüda. Möödun nii mõnestki jooksjast, raskusi nendega ei tekkinud, tegin natuke teise teevaliku ja läksin. Pärast paari etappi näen vastujooksul liidreid, aga ainult nägemiseks see jääbki. Tagant jõudis Jaagup minuni. Seitsmendas punktis jõuan koos Jaagupiga ühele grupile järgi. Seal liikusid Timo, Jürgen, Martin. Tolleks hetkeks olin juba parajalt väsinud. Jooksikute püüdmine polnud just lihtne ülesanne. Kuni 11.KP loksuti niisama ja siis tegin väikse lisakaare ja jäin grupist maha. Järgnes pikem etapp vaatekasse. Liini all nägin eesjooksjaid ja siis otsustasin pehmest pinnasest loobuda ja jooksin üksi teel. Raske oli, aga kannatasin. Vaatekas öeldi paar kurjemat sõna minu suunas, natuke need aitasid. Viimase kaare jooksin koos Timoga ja saime tänu hajutusele pisut eest ära. Vahetuse andsin üle kolmandana, kaotust liidrile natuke üle kolme minuti. Jooksuga päris rahule ei saa jääda, lollused kahe esimese KP-ga raiskasid liiga palju jõudu ja aega.

Metsa saatsin Tarvo ja ta tegi enda kohta hea jooksu, tuli neljandana metsast välja. Kaotus kolmandale polnud kõige suurem, aga piisav selleks, et Kenny järgi ei jõuaks. Kenny tegi väga normaalse jooksu, aga vaja oli ülihead jooksu, kuna Peeter tegi väga hea aja ja võttis kolmanda koha Tammedele. Mis seal ikka, järgmine aasta tuleb ise parem olla.

Tulemused

Nüüd lähevad võistlused järjest tõsisemaks, ees ootavad Balti MV Selgisel ja EOC Bulgaarias.

Tiomila

2010-05-05T06:31:00.000-07:00

Mõtted enne jooksu olid sellised, et joosta nii kaua grupis kui võimalik, et mitte minna üksi kusagilt midagi aretama. Väga heaks tulemuseks pidasin alla 1:50 jooksmist, paremat ei osanud tahta, kuna ei teadnud millises grupis metsa saan. Kui enne starti küsiti, kas olen valmis minema metsa ka täiesti ees, siis enesekindlus oli selline, et vastasin kõigile jah. Lihtsalt enesetunne ja viimased nädalad on näidanud, et päris papist ma tehtud pole.

Esimesed kaks vahetust tegid oma töö ideaalselt, sain metsa 22.kohal ja liidrist maas 3:38. Läksin metsa suure grupi keskel, kuna oli teada, et hajutust pole kolmandas vahetuses, siis ei hakanud etappi täpselt planeerima, liikusin lihtsalt eesoleva selja järgi. Umbes sama taktikaga järgmine etapp, siis tuli pikk etapp. Rabelemist oli tohutult, korra tekkis tunne, et juba järgmise künka taga on lõpujoon ja iga hinna eest peab teised pikali jooksma. Ise üritasin sujuvamalt liikuda ja mitte tõmmelda. Teel pandi veel gaasi juurde, aga liikusin ilusti grupis, metsalõikudel parandasin positsiooni. Keegi ikka koperdas või läks valelt poolt puud. Esimeses TV punktis olin 26.kohal, grupi liidrist 17sekundit maas. Joostud oli tolleks hetkeks 29minutit, kõik oli hea. Siis tuli taas üks pikk etapp, mis viis raja kõige kaugemasse punkti. Selle etapi keskel tundus korra, et olen sunnitud gruppi isegi juhtima minema, kuigi tollel hetkel polnud mul täpsest asukohast aimugi. Õnneks nii see ei läinud ja leidus paremaid jooksjaid, kes kohe ette läksid.

Aga kõik hea saab ükskord läbi. Umbes 40.minutil hakkas kõht valutama, algul natuke, iga natukese aja tagant kaotasin koha. Kaardi tagumisest otsast tagasi tulles mööda teed ei lasknud valu grupi esimese otsaga koos liikuda, vajusin üha kaugemale. Kuid kannatasin ja liikusin tagumises otsas kuni 11.etapp, kus ma enam seda ei suutnud, olin jäänud üksi metsa. Oma asukohast ei olnud teadlik, olin keskendunud sellele, et hoida grupist kinni. Õnneks mälu järgi taastasin tuldud teekonna ja liikusin suuremate kadudeta punkti. Korra algas isegi kergem, liikusin järgmisse TV punkti üksi. Kaotust oli grupile, kus liikusin, umbes 3minutit ja koht 43. Jooks oli kestnud juba 1:06. Tagant tuli paarisrakend, kuhu korra suutsin sekkuda, aga rohkem ei midagi. Vajusin oma piinadega sinna kuhu vaja. Kulgesin vaatepunkti, kaotust grupile 5minutit, 42.koht, joostud 1:24.

Pärast seda hakkas täielik õudusunenägu, enesetunne läks aina sitemaks. Lisandus veel peavalu(esimest korda elus hakkas võistluse ajal valutama ja see polnud tingitud sellest, et lamp oli liiga kõvasti ümber pea). Järgi jõuavad väiksed grupid ja ilma vastuhakuta saavad nad ka kohe minema. Kolm punkti enne lõppu teen suurema vea(umbes 3minutise). Loksun lõpuni ja lõpetan 73.kohal, kaotust grupile, kus liikusin 21minutit. Viimase kaarega kaotasin ära 16minutit, kõht hakkab uuesti valutama kui pean selle peale mõtlema.

Võimalus oli teha sooritus, mis oleks pakkunud täielikku rahulolu, isegi rohkem veel. Nüüd käivad mõtted selle üle, mis siis oleks saanud kui poleks jamasid olnud ja mis kohal oleks lõpetanud. Juba järgmisel hommikul väikse mõtlemise ja arutlemise järel sai selgeks, millest oli kõhuvalu tingitud. Kuna minu stardiaeg oli plaanitud mõned minutit üle südaöö, siis sõin päeval korralikult ja kolm tundi enne starti ka korralikult kõhu täis. Sellega organism jälle ei nõustunud. Nimelt öösel on seedimine aeglasem ja lihtsalt söök, mille olin endale sisse ajanud, ei seedinud ära ja kõik. Kahju et see pidi sellisel üritusel juhtuma, aga kus mujal sellist kogemus ikka saada saab. Jüriöö öised jooksud on ju nii lühikesed, et jookse või burgeri pealt. Nüüd oli tegu pea kahe tunnise pingutusega. Kooliraha tuli ära maksta.

Kangasala SK lõppkoht oli 49.
Kolmanda vahetuse GPS
mingid tulemused

Tallinna MV sprint

2010-04-28T22:20:00.000-07:00

Üritus toimus TTÜ hoonete vahel. Soojendusel oli enesetunne petlik, ei saanud aru, kas oli raske või mitte, selline soigumine oli. Paar kiirendust tehes tundus kiirust jälle olevat.

Esimene etapp oli lihtne, mine ja võta lihtsalt ära. Siis paistis väike ahvatlus otse punkti kõrval, värav oli lahti(kaardil väravat pole), ei saa nüüd öelda, et ei tekkinud mõtet läbi lipsata. Eks patustajad ise teavad. Teine etapp valmistas juba rohkem peavalu, ühte varianti ei suutnud isegi märgata ja ei teagi, kas teravnurkade jooksmine otseselt mõtekas on. Kolmas oli lihtne. Neljanda etapi jaoks plaan puudus ja jube kahju, et puudus. Sain teevalikuga odavalt ära. Viies-kuues-seitsmes etapp vigurdasid majade vahel, korra oleksin kaasvõistlejale otsa jooksnud ja korra auto alla jäänud. Raske oli nuka taha kiire sammuga minna, eriti kui sealt auto võib tulla. Kaheksas punkt enne teeületust oli lihtne. Üle tee ja maja alt läbi. See oli etapp, kus mõned klounid läbisid etapi läbi keeluala. Kümnes vajas ainult ära võtmist. Nüüd said lühikesed etapid otsa ja tulid pisut pikemad. Kolmeteistkümnes etapp oli keeruline, kas minna ühelt või teiselt poolt maja. Õnneks tegin õige valiku, edasi lugesin ette mitmendast vahest sisse tuleb keerata, kolmandast. Enne punkti hakkasin ette lugema natuke ja keerasingi kolmandast vahest sisse, ise sellele mõtlemata. Mitte miski ei klappinud, kurat vale vahe, ümber nuka tagasi ja õigesse kohta. Olin vahesid suurelt hoolt valesti lugenud, ei mõistnud neljani lugeda. Viga üle kümne sekundi, aga mis teha, oma lollus. Lõpus rohkem ei pudistanud. Sain kõige sitema koha üldse, neljas.

Jooks polnud just kõige kergem, eelmine nädal oli veel jalgades. Kuid mis seal ikka.

Tulemused

Rada

Nädalavahetusel jooksen Tiomilal öist pikka, 17km.

Üle lahe

2010-04-27T09:28:00.000-07:00

Enamus eelmisest nädalast veetsin Soomes. Alguses olin Espoos ja siis liikusin Kangasalasse ning lõpuks Raumasse, kus toimus Finnspring.

Kolmapäeva pärastlõunal jooksin koos Samuga tunnikese metsaradadel. Mõnus oli kivist pinnast näha ja turnida pisut. Õhtul käisime Delta öisel treeningul, kuhu oli üle 50km, aga ära tasus see igati. Trenn nägi ette väikest proloogi, mille järgi pandi stardiprotokoll õigeks trenniks kokku. Orienteerumine läks nagu ta pidi minema. Palju arusaamatusi ja haake, sujuvust polnud. Enne pikka etappi sai energia otsa ja polnud just kõige mõnusam vaaruda üksi metsas. Sörkisin ja kõndisin raja lõpuni.

Neljapäeva hommikul käisin Huippuliiga 2008 finaali rada jooksmas. Ilm oli kohutav, paar kraadi sooja ja vihmasadu, aga õiget sportlast see ei seganud. Õnneks kaart ise jäi ööbimiskohast ainult paarisaja meetri kaugusele, starti pisut üle kilomeetri. Maastik oli minu jaoks väga nõudlik, pidin pidevalt paigas olema, et punktikoht ära jagada. Tähised ju ei säranud vastu. Teise punkti minnes käisin ka luurel, aga muidu sujus korralikult.

Õhtul ajasin end välja ja sörkisin 30minutit, jalg oli täiesti pehme, tõuget kui sellist polnudki, lihtsalt venitasid sammu pisut.

Reedel otsustasin hommiku täiesti vabaks jätta. Pärastlõunal sõitsime rongiga Tamperesse ja sealt Kangasalasse Samu koju. Tegime kerge 6km jooksu, mille sisse mahtus ka kolme minuti pikkune kiirem lõik. Jalad ja enesetunne olid mitmeid kordi paremad kui eelmisel õhtul.

Laupäeva hommikul sõitsime võistlustele ja ees ootas esimene o-võistlus Soomes. Raja ja klassi olin valinud lühema, aga ikkagi anti mulle 1:15000 kaart. Väga keeruline oli seda kohati välja lugeda, eriti punktipiirkonda ennast. Alguses panin kohe üle minutise vea maha, hiljem tuli veel igasugu pudistamisi, kokku tuli raja peale nelja minuti jagu lisakulu. Kuid kuna see oli esimene start, siis väga pettunud polnud.

Tulemused

Rada

Pühapäeval oli teade. Jooksin esimest vahetust Kangasala SK teises tiimis. Alguses sain suhteliselt kiiresti liikuma, enne esimest punkti puterdasin pisut. Õnneks läks suuremate kadudeta. Kuni kuuenda punktini liikusin suhteliselt oma trajektoori pidi. See aitas sujuvamat tempot hoida, kui said ise oma sammu sättida.Tõmblemist oli lihtsalt nii palju. Seitsmendasse punkti minnes nägin liidreid veel ees, aga 200m enne punkti lõpetasin kaardi lugemise(ei tea miks) ja liikusin rongis punkti. Aga mis ei sobinud oli punkti number. Murdsin pead ja mõistsin olukorda ja läksin oma punkti. Kaotus oli kohutav. Kuni üheteistkümnenda punktini loksusin mingi aeglase vennaga, aga siis tema jõud rauges ja läksin oma teed. Sealt lõpuni liikusin täiesti üksi ja üritasin punkte kätte saada. Kiirus läks mõistagi alla, aga suuremaid vigu vältisin, mõned kaared tulid, aga see ei teinud asja enam palju hullemaks. Jooksu lõpetasin nelja minutise kaotusega vahetuse parimatele.

Tulemused

Rada

Kui laupäevane sooritus oli nagu oli, siis pühapäeva jooks läheb mitterahuldava alla. Lihtsalt võimatu on aru saada, miks ma tollel hetkel kaarti enam ei lugenud, sinnani olin ju ise oma peaga punktidele peale läinud ja need ka kätte saanud, aga siis lasin end korra lõdvaks. Loodetavasti jääb see lollus meelde ja see ei kordu enam.

Homme jooksen Tallinna MV sprinti, mis tuleb ilmselt räme kakkumine.

51.Jüriöö jooks

2010-04-18T13:47:00.001-07:00

Taaskord kogunes osa o-fanaatikuid öisesse metsa, et väike teade maha pidada. Oodata võis viimaste aastate üht keerulisemat Jüriööd. Ning juba tavaks on saanud, siis minu ülesandeks on esimene vahetus. Nii on lihtsalt läinud, aga see ei pruugi nii jääda. Start anti mõnusalt pimedas ja joonel oli kokku 45 põhiraja võistkonda.

Pärast starti tuli kiiresti leida esimene punkt, õnneks oli esimene kohe piisavalt kaugel, et rahvast hajutada. Algul oli puhas teejooks ja jalg keris all mõnusalt. Esimese punkt tuli ilusti vastu. Järgnes kerge ja lühike etapp, millega probleeme tekkinud. Kuid siis olin valiku ees, kas minna otse või teed mööda ringi. Hakkasin otse minema, aga see valge mets polnud just kõige ilusam ja kaldusin paremale. Jooksin mõnda aega teega paralleelselt. Kolmanda punkti eel tegin lollaka lisakaare, mõistus jooksis lihtsalt kokku. Väike edu läinud ja siis edasi liikusin teistega koos. Neljanda punktiga raskusi ei tekkinud, aga järgmine etapp selle eest küll. Viiendat etappi tahtsin minna otse läbi rohelise ja üle tee, aga millegi pärast avastasin end ühel hetkel soos. Kaua selle üle ei pidanud pead vaevama, kuna mõned tuled liikusid mööda teed. Seda etappi ette planeerides ei näinud millegi pärast paremalt teejooksu varianti. Silmaklapid oli vist ees, punkt ise oli lihtne. Edasi tuli kaks metsasemat etappi, kus lasin end liiga palju kaasvõistlejatest mõjutada ja jooksin veits valesti. Kaheksandasse punkti oli jälle huvitav minna, asusin vägesid juhtima. Suurelt teelt ära minnes pidi leidma kaduva raja. Õnneks tabasin õige koha ja võis edasi liikuda. Rohelisel pätsil oleva punkti sain probleemideta kätte ja liikusin kiiresti teele. Üheksandasse minek oli variant, valisin teele mineku ja mõnus oli vaadata, kuidas üksik tuli mööda metsaalust ragistab ja ise samal hetkel teel temast mööda jooksed. Punkt ise paistis üks keerulisemaid ja tihedamaid kohti rajal. Aga õnneks orbiidile seal ei läinud ja võis jätkata. Kümnenda etapiga kaalusin pikalt, kas minna otse või mitte. Valisin siiski teejooksu. Jürgeniga sai teed mööda küljed kõrvuti uhatud. Vaja oli ainult õigest kohast metsa keerata. Metsaalune oli tõsiselt risune ja enne punkti sain ühest rägastikust läbi tõmmates korraliku löögi vastu silma. Järgnevat etappi oli selle võrra piinarikkam läbida. Valu oli kohutav, aga õnneks silm kaua kinni ei olnud ja sai lahingut jätkata. 11.KP võtsin esimesena nagu ka eelmised kolm. Järgnes tuim teejooks, sain jalad korralikult liikuma. Korra tundus, et liigun isegi pisut eest, aga tagasi ei hakanud vaatama. Kuklasse keegi otseselt ei hinganud ja see mulle sobis. Punktile peale läksin aga liiga vara ja mõttetu lisakaar oli tõsiasi. Jürgen ja Martin said sellega väikse edu sisse. Minul ei jäänud muud üle kui anda jalgadele valu ja nii kiiresti järgi tõmmata kui võimalik. Mitte just kõige ilusam metsaalune andis selleks ideaalse võimaluse. Sama hooga tõmbasin mäest alla ja sain punkti juba esimesena kätte. Mäest täiega alla ja siis vales suunas ajama. Hakkasin vale jõekääru juurde jooksma. Jürgen õnneks tegi selle vea kaasa. Aga seljataha enne puntki ei vaadanud, nii et mul polnud õrna aimugi kui lähedal ta olla võis. Andsin ainult jalgadele valu ja rügasin viimase punkti suunas. Lõpusirgel oli kõik juba selge ja emotsioonid olid laes. Taaskord olin avavahetuse võitnud, uskumatu. Täitsin paar meeldivat protseduuri ja võis õnnitluste saatel lõdvestusele minna.

OK Ilvese esimese võistkonna edasine kulgemine oli kohutav allakäik. Hannula jooksis pool metsa enne läbi kui oma punkti kätte sai, langesime kuuendaks ja vahe liidritega oli juba 15minutit. Mati tõstis meid neljandaks, vahe jäi põhimõtteliselt samaks. Elo tegi hea jooksu ja tõstis meid teiseks. Kennyl juhtus nii mõndagi. Tegi viga, lasi Lauril ja Kristjanil järgi jõuda. Kuid siis juhtus midagi sellist, mida ei soovi isegi vastasele. SI-pulk tuli paela ja näpu otsast ära ning kaks tüüpi olid läinud selle aja peale kui Kenny ükskord liikvele sai. Neljas koht polnud tõesti see, mille järgi võistkond tuli. Aga saab ainult paremaks minna. Ilvese teine tiim tuli viiendale kohale, mis on väga hea.

Tulemused

Järgmine nädalavahetus lähen Soome võistlema. Seal teen kaks starti:laupäeval lühirada ja pühapäeval teade.

Öine katsumus

2010-04-12T02:03:00.000-07:00

Reedel tegin stardi Põlva MV öisel. Maastikuks oli Taevaskoja, mis oli öise jaoks paras katsumus. Stardist liikusin ilusti minema, alguses pakuti etappe, mis võimaldasid liikuda mööda teid. Edasi liikus rada ka metsa alla ja oli ka pikemaid teejookse. Kaardi lõunaosas tuli orienteeruda mäe nõlval mööda orvandeid, siis tuli pikk etapp, mille lahendasin ilusti mööda teed. Raja lõpus pakuti võimalust ürgoru nõlval seiklemist, päris kadudeta sealt lahkuda ei suutnud, vead tulid sisse.

Tulemused

Kokku tuli viga 4min, pisut palju, aga ei midagi hullu. Üldiselt tundsin, et öise jaoks vajalikku agressiivsust polnud. Jalad küll kerisid all, aga see õige tunne puudus. Selle ilmekaks näitajaks oli keskmine pulss, mis tuli 156l/min. Tavaliselt peaks see jääma natuke üle 170. Kuid kõik see näitab, et reservi on küll ja ainult õiget tunnet ehk siis väikest ärritajat on vaja.

Jüriööl kohtume!

Kari lasti vabadusse

2010-04-05T13:19:00.000-07:00

Nädalavahetusel avasid osa o-rahvast oma hooaja. Laupäeval hommikul joosti Karjalaskevõistlus. Ühisstardist 12,7km pikkune korralik rada. Joonel oli üle 15. näo, kõigil tahtmine võrrelda end kaaslasega. Esimeste punktide juures oli tunda pinget, ette trügisid paljud julged. Ise üritasin hoida oma trajaktoori ja kiirust, et mitte asjatult kellegi jõnksutamist taluda. Alles kümnendal minutil võis end lahedamalt tunda. Keegi ei siblinud, kõik täitsid ülesannet täie tõsidusega. Pärast kaheksandat kontrollpunkti hakkas mõistus streikima, lihtsalt ei suutnud aru saada, et kuhu see rada edasi läheb. Joon läheb otse 13.KP-sse, jooksingi sinna, võtsin isegi ära ja alles siis sain aru kuhu edasi peab liikuma. Kahjuks ei jäänud see tollel etapil ainsaks veaks. Lisaks veel ränk suunaviga, mis maksis nii mõnedki kohad ja ka jõuvarud. Õnneks ei teinud ma seda üksi, oli kellega vahet tagasi joosta. Jälitustegevus kandis üpris kiiresti vilja, ei läinud kümmet minutitki kui võis eest ära saanud jooksikuid lagedamal alal näha. Nii tuli liblikas, kokku kolm kaart. Koos ei saanud keegi päris joosta, hajutas jooksjad korralikult erinevatele ringidele. Liblikas orienteerumise suhtes midagi hullu polnud, aga jooksjad see kokku taas viis. Kui enne liblikat olin umbes minut esimestest maas, siis pärast olin taas minut, aga nüüd juba teistega koos, ainult Peeter oli ära lipsanud ja Lauri viga teinud. Nii jätkus lahing nelja isiku vahel. Ebakindlust oli nii mitmeski kohas näha, kõik see andis võimaluse oma valikuteks ja eest ära jooksmisele. Nii saigi mõne tehnilise punkti ja etapivalikuga teistel eest minna. Lõpus üritasingi hoida vahet ülejäänute ees. Suuri apse ei teinud, füüsiliselt väga nõrgalt ka ei tundnud. Tasuks teine koht.
Tulemused

Rada(siin saab kogu põnevikku vaadata, pane ainult kõik hullud ühistardist jooksma)

Õhtul oli Kuldre asulas öine sprint. See oli hea võimalus valmistuda mõneks järgmiseks öiseks stardiks. Rada algas ilusti, noppisin punkte ilma vaevata, jalad isegi liikusid. Kahjuks hakkas siis nali pihta, punkt oli ära varastatud. Pärast seda liikusin edasi, vaatasin et vigu sisse ei tuleks. Aga siis tuli jälle selline punkt, kust oli vajalik läinud. Nii liikusin lõpuni ja olin õnnelik, et sain pingutada, aga kergelt vihane nende jobude üle, kes korraliku võistluse ära rikkusid.

Tulemused

Rada

Pühapäeval oli kavas Lihavõtte lühirada. Võistlusest ei oodanud midagi ja see võiski saatuslikuks saada. Füüsiliselt polnud kõige teravam ja vigu tuli ikka palju sisse. Lausa paha hakkas oma lollusi pärast näidata. Kokku tuli vigaseid etappe umbes pool rajast. Ebakindlust jagus igalepoole, kokku tuli seega viga u3:45. Mis kõige hullem, suurim viga tuli esimese kontrollpunktiga, mis oli kohe eriti ebameeldiv algus. On mida paremaks muuta.
Tulemused

Rada

Tuleval nädalavahetusel jooksen ainult Põlva MV öisel. Eks siis ole näha, kuidas kaardiga metsas hakkama saan.

Jüriöö jaoks võite maastikuluurele minna küll, kasutage ainult mõnda veesõidukit. Nimelt võib näha netis mõnda pilti võistlusmaastikust. Lisaks ühendage meeldiv kasulikuga ja võtke õng ka kaasa. Pildid

Kuidagi peab tugevaks saama

2010-03-30T12:41:00.000-07:00

Olen kuulnud jutte, et õige laager algab 10päevast. Siiani on siis tegelikult kokkutulekud olnud. Nii saigi esimene laager tehtud, kokku täpselt kümme päeva pingutamist. Kusjuures kogu ettevõtmine oli võimalik Eestis teha ja ainult orienteerujatega treenides. Kõik algas 19.märts õhtul Saarel, kus kogunesid mõned tugevamad täiskasvanud o-tegelased. Nüüd kirjutan kõik treeningud, millest osa võtsin.

19.märts

hommik 0:31 6km Tartus

õhtul 1:17 14km. 4km 0:20 soojendus - 10tõusu u290m, tõusumeetreid u20m - lõdvestus 0:23 4,4km.

20.märts

hommik 1:22 15,1km. Testjooks Apteekris. Soojendus 0:15 2,3km – testjooks 0:41 7,6km(paks sula lumi ehk hunnik õnnetust) – lõdvestus 0:26 5,1km.

õhtul 0:20 4,1km soojendus enne saali minekut. Saalis tegime erinevaid harjutusi, mida trenni alla ei pane, aga üles võib ikka tähendada. Kahe minuti jooksul tegime järgnevaid asju:66kätekõverdust, 85istessetõusu ja 122kükki.

õhtul(hilja) 0:56 saalihoki

21.märts

hommik 2:21 31km. Suusatamine(klassika) maratoni rajal. Lõpp tuli raskelt kätte, järjest soojenev ilm tegi raja pehmeks ja tõuke raskeks).

Nüüd liikusin teise kohta laagerdama, 1km kaugusel oli Pühajärve koolimaja, kus toimus OK Ilvese laager. Nii et polnud kaugel kolida.

õhtul 0:46 7,8km. Väga rahulik jooks mööda kruusateed. Jalad olid valusad kükkidest.

22.märts

hommik 1:11 12,2km. Rahulik jooks. Sihva – Matu – Kääriku – Harimäe suunas – Kääriku – Sihva.

Enesetunne oli hea, aga lihased olid kanged.

õhtul 0:29 5,8km Kerge sörk.

õhtul (hilja) 0:54 saalihoki. Trenn lõppes 23:00, hea pingutus mõeldes öistele võistlustele, mis samuti on suhteliselt hilja.

23.märts

hommik 2:17 18,3km. Mõnus sõit koorikul, sõida kus tahad. Korra ületasin Väikest-Emajõge nii, et ei saanud arugi, hiljem kaardilt selgus, et olin üle läinud.

Õhtul põikasin korra koju, et öö oma voodis magada.

24.märts

Algas järgmine laagri osa. Nüüd juba pisut pikem sõit, ees ootas Jõulumäe. Tegevus toimus nooremate o-jooksikutega.

hommik 1:00 10,3km. Rahulik jooks suusaradadel.

Õhtul 1:11 8,3km. Jõulumäe kaardilt etteantud alast punktide otsimine lohkudest. Lisaks veel 0:28 saalis topispalli loopimist.

25.märts

hommik(vara) 0:24 3,1km. Rahulik jooks mille keskel olid jooksutehnika harjutused.

hommik 1:42 14,7km. Soojendusjooks Rannametsa suunas ja tagasi – suusastaadionil suusarajal 60m lõigul(jalg andis tagasi) 3*7lõiku. Esimene kergelt ülesmäge, teine kergelt allamäge, kolmas kergelt ülesmäge - lõdvestus suusarajal. Mõnus oli teha kiiremaid liigutusi.

Õhtul 1:46 12.1km. Soojendus Rannametsa suunas ja tagasi. jooksutehnika - väljaasted, seina ääres istumine, päka peal seismine - kaaslase mäest üles vedamine - kükid kaaslasega – lõdvestusjooks.

26.märts

hommik(vara) 0:12 2,2km hommikujooks.

hommik 1:05 5,3km. Rannametsa. Mälu-o. Esimene ring tuli liikude 2-4etappi mälu järgi, punktis oli kaart kuidas edasi liikuda. Viimased kaks ringi olid kahe etapilised. Füüsiliselt oli raske, lumi oli paks, koorik vajus läbi ja lõhkus jalga. + lõdvestusjooks korralikult teel 0:16 3,3km.

Õhtul 1:00 12,4km. Suusatamine(vaba), sõitsin 10km ringi ja natuke peale. Rajaolud olid väga head. +veel jõusaal 0:52 . Erinevate pinkide peal(kolm ringi): kõht - õlad - kõht - reied - rind. ergomeetril 500m 1:40. + erinevad harjutsed hantlitega.

27.märts

hommik(vara) 0:17 2,6km. Hommikujooks + mingid kullimängud.

hommik 0:09 1,7km soojendusjooks + 1:13 6.2km Võiste modifitseeritud kaardil lumes sumpamine. 0:10 1,8km lõdvestusjooks.

Õhtul 1:03 9km. 0:15 2,7kmsoojendusjooks - nii tõusul kui laskumisel jooksuharjutused, mis olid suunatud jalgade lahti saamisele. - 0:22 4,3km lõdvestusjooks.

28.märts

hommik(vara) 0:14 2,8km. Hommikujooks

hommik 1:07 11,2km.

0:23 4,6km soojendusjooks - tõusulõigud 2*6*u115m. Karjääri kõrval liivateel, tõusunurk oli joostav, kahe seeria vahel taastumine 100-ni. Lõikude vahel sörk. Lõdvestujooks 0:22 3,6km.

Üldkokkuvõttes jään 10päevaga rahule. Orienteeruda oleks tahtnud ainult ilma lumeta. Aga kõik muu sai ilusti tehtud, keha sai suhteliselt palju ärritatud. Nüüd vajab organism pisut taastumist ja mõni võistlusstart ei teeks ka paha.

Suuska kogunes selle talvega 1096km: detsembris 170km, jaanuaris 556km, veebruaris 308km, märtsis 62km. Eelmise talve kontole jäi 942km. Tahaks loota, et järgmine talv on samasugused lumeolud, vaid ühe erandiga, märtsi keskel võiks metsaalune joostav olla.

EESTI JA TARTU ÜLIKOOLI ÜLIÕPILASTE 2010.a. MEISTRIVÕISTLUSED SISEKERGEJÕUSTIKUS

2010-03-04T00:23:00.000-08:00

Vot sinna eksisin ära. Võtsin osa 1500m jooksust. Aega planeerida ei osanud, kuna pole väga ammu jooksnud individuaalselt staadionil ja sisehallist rääkimata(viimati võibolla 12.aastaselt). Aeg millest mõtlesin oli 4:30, aga seegi tundus püüdmatu. Kiirust kui sellist pole see talv põhimõtteliselt üldse teinud. Kavas on olnud vastupidavusele suunatud treeningud. Viimane lõigutrenn jääb eelmise aasta juunisse. Kuid enne starti väitis Jaagup, et minule peaks alla 3min/km vabalt tehtav olema.

Stardis oli 13nägu, nendest kolm orienteerujat said stardis tagumise rea kohad. Alguses kihutasid kõik minema, vahe esimesega oli laksust kohe pool sirget. Tollel hetkel tundus küll, et siin pole enam midagi teha. Kuid sellest hoolimata hakkasin uljalt vastastes mööduma. Ühel hetkel avastasin end kolmandal kohal, sinna jäin päris tükiks ajaks. Minu ees oli veel kaks jooksjat, üks oli minust umbes 15m ees ja teist ei näinudki enam. Sellises seisus olin mitu ringi, vahepeal üle õla tagasi vaadates paistis suurem grupp suhteliselt lähedal olevat. Vist kaks ringi enne lõppu läksin teisele kohale ja viimasel ringil möödus Lauri minust. Viimasel 200m toimus üldse väike tempolangus, mida ise tähele ei pannudki. Lõpusirgel õnneks viskasin pilgu jälle seljataha ja nägin, et Jaagup tuleb hirmsa kiirusega, see motiveeris järsule kiirendusele ning jõudsin sekund ennem üle joone. Aeg tuli 4:27,6. Kogu seda seika on raske meenutada, kõik toimus lihtsalt nii kiiresti. Kunagi kui uuesti mõnele sarnasele jooksule ära eksin, siis keegi võiks seda jäädvustada.

Enesetunde poolest kartsin märksa raksemat minekut. Ei oodanud, et võin poodiumile astuda. Ammugi siis sellist aega joosta.

EMV märketeatesuusatamises Mammastes

2010-03-01T04:38:00.000-08:00

Just selline võistlus toimus Põlva külje all Mammastes. Võistluseks otseselt ei valmistunud, vaid päev varem pandi mulle vabatehnika suusad alla ja lasti tunnike harjutada. Trennis sõidan põhiliselt klassikat ja nii tuli reedene väike sõit igati kasuks. Tõnis jagas mõningaid näpunäiteid kuidas kiiremini edasi liikuda ja nii võiski võistlusele peale minna. Õnneks suutsin kaubelda endale keskmise ehk siis lühema vahetuse. Enesetunne polnud lihtsalt eriti hea. Kuigi võiks ju arvata, et vastupidavust peaks olema, aga kui suusatehnika tõttu teen palju üleliigset tööd, siis kulub lihtsalt rohkem energiat.

OK Ilvest esindasid meeste klassis Tõnis, mina ja Tarvo. Tõnis tegi sellise poolkindla avavahetuse. Väärtuslikku aega läks kaotsi just tänu kahele trahviringile. Aga mitte midagi hullu. Nii saingi rajale kuuendana, kohe minu järel üks kobras. Algus tundus lihtne, lugesin ilma probleemideta kõik välja. Teiselpool jõge tundus kõik veel üsna lihtne, alles punktis number 43 tekkis suur probleem. Enne seda oli olnud suur ristmik, sõidan natuke maad ja imestunult pidin maastikku vaatama kui nägi, et mingi imelik saanijälg on sisse tõmmatud. Kaardilt ei saanud mitte midagi. Sõitsin siis natuke edasi ja jäin ühe risti peale seisma. Mõistsin, et olin oma punktist mööda sõitnud. Keerasin otsa ümber, et viga parandada. Aga siis võtsin punkti valest ristist ja paar meetrit sõitnuna sain aru, et see punkt, mis mul kaardil oli, ei eksisteerinudki. Sellega pidin kiiresti leppima. Aga ei võta mina seda süüd kõik enda kaela ja miks? Sellepärast, et kaugused tolles kohas on täiesti mööda ja sealt see segadus ka tuli. Edasi pingutasin nii kus jõudsin. Masendav oli vaadata kui vähe punkte oli viitsitud metsa viia, lihtsalt tuli sõita kuni uue punktikobarani. Ühel laskumisel suutsin kukkuda ka. Nii jõudsin lõpuks mahalugemisjaama juurde. Trahvide arv oli juba teada, aga saatuslik number tuli ära oodata. Üks. Nii rabelesin kiiresti ühe ringi ära ja andsin vahetuse Tarvole üle. Tarvo tegi igati hea sõidu, lasi puhaste paberitega. Lõpus jäi kahjuks OK Võru esindajale alla. Aga medal oli käes.

Nüüd olen aasta jooksul teist korda põhiklassi teates kolmandal kohal(eelmine siis suvel). Mõlemal korral on allajäämine OK Võrule ja sekunditega. Aga järgmine kord tuleb ise mehe eest väljas olla ja paremini sõita.

Tulemused

39.Tartu Maraton

2010-02-23T01:51:00.000-08:00

Äratus 5:55, siis sööma, sõiduriided selga ja umbes 6:55 Peetri kiriku juures bussile. Buss viis Vanemuise alumisse parklasse, kus pidi välja seisma minema, et põhimõtteliselt 15-20minuti pärast uuesti samale liiklusvahendile tagasi astuda, ainuke vahe oli selles, et siis pidi selle eest maksma. Õnneks sain istuma, just õnneks, sest buss jõudis Otepää parklasse alles 8:43! Siis ei jäänud muud üle kui kiiresti minna oma määrdemehe putkasse, kus vahetasin jalanõud ja sõin paar ampsu. Samal ajal töödeldi pisut suuski, pandi flooriga pidamist veel alla. Eelnev töö oli juba laupäeval tehtud. Asjad sain abimehe hoolde jätta. Kiirustasin varustus käes pissuaari juurde, et üleliigne välja saaks tulla. Pärast seda tuli meeletu jooks oma stardikoridori juurde. Kohale jõudsin minut enne starti ja pool minutit enne pauku olin valmis. Mul jäi nii palju vaba aega, et igav lausa hakkas. Eelnevalt olin lootnud, et jõuan varem kohale, panen suusad oma grupi(501-700) esimesse ritta valmis, aga kaugel sellest, olin hoopis oma pundi viimaste seas. Aga see selleks, vähemalt jõudsin starti.

Alguses oli kohe hangumine, kuid märksa kiirem liikumine kui eelmine aasta täitsa lõpust alustades. Pidevalt libisesin kellelegi selga. Autoteest üle minnes tuli kohe tõus ja võtsin paremasse äärde, rada täiesti vaba, vajutasin ainult juurde ja sain tõusu lõpus sõidu kõrgeima pulsi(181). Edasi liikusin nii kiiresti kui lasti. Radade vahetamist oli palju, saaks ainult mööda. Laskumisi lasin poolenisti sirge seljaga, lihtsalt libisesin selga. Hobusemäe juurest alates sai rohkem liigutada. Enne Matu punkti hoidsin teadlikult tagasi end, kuna mõistsin, et Harimägi on ka vaja üle elada. Matul võtsin geeli, natuke juua ja libisesin edasi.

Harimäkke sain juba suhteliselt vabas vees sõita, mõni üksik astus ette, aga see oli alguse järel nohu. Laskumine tuli ilusti välja, suurema osa ajast istusin kükkis ja puhkasin. Pikk laskumine läbi hakkasin väikseid gruppe püüdma. Üks grupp käes, siis silmapiiril paistis juba uus. Ande toidupunktis tegin sama protseduuri nagu eelmises punktis, ainult et nüüd oli tasku lukk kinni kiilunud ja väärtuslikku aega läks pisut kaotsi.

Aga selleks, et aeg tasa teha tuli hakata, uusi numbreid püüdma. Rahulolu pakkus see, et aga rohkem hakkasin enda ümber nägema kahega algavaid numbreid. See tõstis enesekindlust veelgi ja väikseid gruppe oli aina lihtsam püüda. Kahjuks olin siiani tegutsenud ainult üksi, mitte keegi ei tulnud isegi tuulde, lihtsalt lasin omas tempos ja omas mullis. Umbes 500meetrit enne Kuutse punkti hakkas kusagilt kõlama mingid numbri hõiked(tubli 250. oled), mõtlesin, et sõidan kusagil 300piiril ja et tolle isiku number oli 250, aga sinna see mõte tollel hetkel jäi. Kuutses hakkasin uut geeli lahendama ja nüüd olin targem, geeli tagasi pannes ei pannud taskut lukku. Kiiresti natuke juua ja laskumisele.

Mingi 1km pärast toidupunkti sain usaldusväärset infot, kohaks öeldi 230. Ideaalne! Umbes selle koha peale plaanisin ise sõita, aga nüüd tundus, et mõned kohad peaks veel suutma tõusta. Enne Meegaste mäge jäin kohati päris üksi, ainult kauguses paistis mõni kakerdaja. Taha ei vaadanud tollel hetkel, niikuinii sealt kedagi poleks tulnud. Meegaste mäe otsas ergutati mitmel rindel, Kolla ütles, et libisevat sammu rohkem teeks ja seda öeldi ka, et Jürgen on kohe ees. Kui õigesti mäletan, siis umbes sellest hetkest haakis mulle üks mees sappa(nr486). Peebus tegin siiamaani kiireima peatuse, geeli natuke kurku, tops vedelikku peale. Joomise hetkel kuulan infot, sain teada et olen 220.kohal. Selle peale ütlesin, et sõidan 200hulka. Nii tormasingi hooga minema.

Peebu ja Palu vahel midagi väga märkimisväärset ei toimunud, mõned üksikud jäid ainult jalgu. Meegastest peale tulnud sabarakk istus ikka tuulekotis edasi. Vahepeal oli sellest pisut kasu ka kui kepist natuke hoogu juurde sain. See lõik oli suhteliselt meeldiv, põhimõtteliselt allamäge, kuid tööd tuleb ikka teha. Palul võtsin viimase sõõmu geeli ja juua ning lendasin.

Edasi hakkas kuidagi raske. Nagu jõuad sõita, kuid samas ei jõua ka. Meelde tuli kohe eelmine aasta, kus kannatasin viimased 16km. Kui hakkasin neid võrdlema, siis tundus, et tänavune enesetunne on tunduvalt parem. Nii hakkasingi koos sabarakuga, kes oli tänu organiseeritud joogimajandusele minu ette jäänud, teisi jälitama. Mitte tema ees, vaid ikka mina, kes soovis järjest uus numbreid jälitada. Nii alistasingi iga natukese aja tagant mõne vastase. Arvestasin sellega, et nüüd võib kustumine tulla ja viimased km ei tule siis kohe üldse lõbusad. Hellenurme punkti sadasin sisse, võtsin topsi juua ja kohe olin läinud.

Jäänud oli veel 9,5km. Edasi tulid väiksed tõusunukid ja siis hakkas nali pihta, vasaku reie tagant tulid krambid esile. Seda just tõusudel. Kuid selle vastu polnud muud teha kui liikuda tõuse rahulikumalt ja krambi piire kompida. Nii läks kaotsi väärtuslikku aega, aga mis seal ikka, põhitöö oli juba tehtud. Kohvipunktist lugu ei pidanud ja sõitsin kiiresti mööda sealt. Seljatagust kaitsnud vend nägi, et mul läheb pisut raskeks ja libistas end eest ära. Raskest seisundist hoolimata tulid ikka päris mitmed selg ees vastu. Ei hakanud ühelegi sappa võtma, tõmbasin kohe mööda. Nii jõudsingi lõpuks üle joone. Kohast polnud aimugi, aeg tundus enam-vähem. Jäin rahule, liikusin riideid vahetama, et mitte külmetuda.

Hiljem kui diplomi kätte sain, siis oli ka koht teada ja see oli 177. Enne starti oli tahtmine tulla kuhugi 220-230kohale. Kuid salamisi mõtlesin ikka kusagil 200sisse tulekust. Samas arvasin, et 200hulgas sõidetakse kiiremini ja ei osanud midagi rohkemat loota. Nüüd tagantjärgi võiks öelda, et kui oleks algusest peale vabas vees sõita saanud oleks koht 150hulgas vabalt olnud. Aga kõike ei saagi ühe aastaga, midagi peab järgmisteks kordadeks ka jääma.

Eelmise postituse lõpus tahtsin, et minu tulemust prognoosiksite. Mõni ütles seda ka suuliselt. Pakkumised oli suhteliselt seinast seina(9. kuni 386.-ni). Kommentaarides ütles kõige täpsemalt Jaagup, kes pakkus, et olen täpselt ühe ajakirjaniku ees. Aga üldiselt võib öelda, et kes pole ise maratone sõitnud ei suuda ka teise isiku kohta midagi öelda. Kogemused lihtsalt loevad.

Öö ja päev ehk valmistumine Tartu maratoniks

2010-02-17T00:43:00.000-08:00

Talve kõige oodatuim spordisündmus hakkab kätte jõudma. Ei ole enam kaugel hetk kui antakse start 39. Tartu maratonile. Minule on see neljas kord stardijoonele asuda. Varasematel aastatel on tulemus paranenud nii füüsilise kui ka suusaoskuse poolest. Ära on nühitud piisavas koguses km, kokku tuleb enne starti 900km(73tundi). Suusatehnika on ka kindlasti paranenud. Aga kust oleks võimalik veel lisa saada? Otseloomulikult tuleb nüüd silmad varustuse poole pöörata. Kui varem olin hõõrunud ringi rossignol x-tour venturitega(mingi combisuusk), mis poes maksid kusagil 1000eeku. Kokku sõitsin nendega kuus talve, aga nüüd tuli kannapööre teha ja uued suusad poest osta. Kuid kannapööre jäi pisut lahjaks, tegin hoopis neljakordse hüppe, tagajärjeks on siis rossignoli x-ium classic nis c2. Korra olen juba sõita saanud ja muljed on ülihead. Nüüd saab natuke puhata ka, ei pea poole laskumise pealt hoogu juurde lükkama.

Kui nüüd nende suuskadega minna pühapäeval starti, kus stardinumber on mul 647(eelmine aasta 3805), siis paar kohta tõusta ei peaks probleem olema. Nüüd tahakski teada, mis kohta pakute mulle sellel aastal?

Suusa-o meistrikad

2010-02-01T02:39:00.001-08:00

Reede õhtul proovisin koos Mareki ja Markusega suusaorienteerumist Toomemäel teha. Kaardihoidja ette ja lamp pähe ning nii võiski minu selle talve esimene suusa-o sõit alata. Suusatada oli mõnus, kuna teed olid jalutajate poolt ära tallutud ja õhuke lumekiht oli just peale sadanud. Radade võrgu üle ei saanud ka kurta, neid lihtsalt jagub seal mäe otsas. Nii võis sellise ettevõtmise igati kordaläinuks tunnistada.

Laupäeval oli asi juba märksa tõsisem. 3,4km sprindirada Vooremäel on juba tiba raskem kui pargiteede peal kihutamine. Stardist liikusin kiiresti minema, sõitsin suhteliselt oma võimete piiril. Aga esimese tõusu üleval jõudis mulle ikka Tarvo Klaasimäe minutiga järgi, ei oleks seda nii vara oodanud. Edasine sõit kulges nii nagu suusaoskused lubasid. Tegin ka mõned valed rajavalikud, aga liikusin nii nagu olin ise plaaninud, nii et vahepeal ei tulnud kusagil ringi tiirutada ja oma asukohta kindlaks teha.

Pühapäeval tuli läbida 12,6km tavarada. Juba esimene tõus oli raske ja nii kulges kogu rada. Tunne oli selline, et nagu sõidaks tühjade kummidega ratta seljas. Aga kahetseda pole midagi, kuna pingutus oli korralik. Suusa-o vastu mul ei ole midagi, täitsa meeldiv on metsade vahel ukerdada ja punkte noppida. Minule kui suvisele orienteerujale oli see ettevõtmine rohkem hea teevaliku trenn ja füüsiliselt raske ettevõtmine.

Kui veab siis võib mind see talv vähemalt ühe korra veel suusa-o võistlusel näha.

Tulemused Pildid(Piibe Tammemäe)

Mägede küla 2

2010-01-18T04:18:00.000-08:00

Ei saa üle ega ümber Valgehobusemäest. Nädalavahetusel oli taas võimalus külastada seda keskust. Sellel korral oli seal MN21 klassi treeningkogunemine uue treeneri juhendamisel. Kokku tegin neli trenni: reedel üks, laupäeval kaks ja pühapäeval pikem ots.

Reedel suusatasin taas 5km suusaringil, nädalaga olid rajaolud libisemise kohalt palju kiiremaks läinud. Isegi minu suusad võimaldasid ringi läbi sõita alla 19minuti. Eelmine nädal olid parimad ajad natuke alla 21minuti. Nii sõitsime koos Jaagupiga kokku 5ringi. Pärast suusatamist otsustasime teha kerge jooksu peale, nii tuli 3,7km kerget sörki juurde.

Laupäeva esimeseks pingutuseks oli suuskadel märkeorienteerumine reljeefikaardiga. Sõita tuli algul 5km ring, siis 3km. Kokku oli rajale pandud 8KP-d. Esialgu sõitsin lihtsalt punktidest läbi kaart taskus ja jätsin kohad meelde, alles viiendas punktis hakkasin asukohti torkima. Õnneks mälu oli hea, aga mitte kuidagi ei leidnud kaardilt selliseid kohti kuhu nõel sisse pista. Nii suutsingi ainult ühe punkti asukoha ära määrata. Sõitsin ka teise suusaringi läbi ja siis oli aeg suurem torkimine ette võtta, vaja oli 7KP-d ära märkida. Sain omaarust kõik kohad pandud. Hiljem selgus, et 8-st punktist neli olid õigesti ja ülejäänud olid läinud kuhugi paralleelobjektile. Asja tegi raskeks just see, et mitte kuidagi ei saanud aru, kuidas need suusarajad keerutavad. Suunataju oli täiesti läinud. Aga kokkuvõttes peab tõdema, et orienteeruda ma siiski ei oska. Pärast orienteerumist sõitsin tunnike suuska veel peale.

Õhtune trenni märksõna oli mäkketõusud. Algul soojendus ja siis mäe otsa, kus Elo andis väiksel paberil ülesande, mis tuli vahepeal ära lahendada kui mäe all ära käisid. Kokku oli kuus paberit ehk mäkke tuli kuus korda hoogsalt üles joosta. Hiljem selgus, et kuuele korrale lisandub veel neli korda. Viimastel kordadel oli jalgades küllaltki hea tunne sees, nii et seisma ega kõndima ei pidanud hakkama. Kokku siis 32minuti jooksul 10tõusu. Lõpetuseks kerge sörk peale.

Pühapäeval oli plaanis pikem suusasõit suunaga Kõrvemaale. Algul plaanisin sõita umbes 3tundi, aga kuna enesetunne oli väga hea, siis läksin teistega pikemale tiirule, mis kestaks rohkem. Kahjuks umbes kahe ja poole tunni peal hakkas energia otsa saama, kuid siis olin alles Kõrvemaa keskuse juures. Võtsin tempot pisut alla ja mõne hetke pärast oli kumm täitsa tühi. Pulss enne haamri saamist oli sõidu vältel umbes 135lööki minutis, aga energiast tühjana kõikus see kusagil 100ümber. Nii vaarusin vaevu Aegviiduni välja ja kutsusin treeneri järgi. Lõpuks tuli trenniaega ikka nii palju kui esialgu arvasin. Mõned minutid üle kolme tunni ja 42km.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et oli meeldivalt aktiivne nädalalõpp koos o-tegelastega.

Mägede küla

2010-01-09T05:52:00.000-08:00

Nädala viis esimest päeva veetsin Valgehobusemäel koos Eesti koondise noortega. Mõnus vahepala Tartus treenimisele, kuigi kui nüüd tagasi vaadata, siis olengi viimase kolme nädala jooksul ainult kolm päeva kodulinnas treeninud. Antud laagrikohast ootasin eelkõige häid suusaradu, kus oleks mõnus liikuda. Kuna olin varem samas kohas just talvel laagris olnud, siis olid tingimused teada.

Valgehobusemäe suusaradades pettuma ei pidanud, sõita oli võimalik 5km ja pisut kergemal 3km rajal. Kahjuks ei tõmmatud jälge sisse Jänedale minevale rajale, nii olingi sunnitud sõitma enamasti ühel ringil. Arvuliselt läbisin 5km ringi kokku 23korda ja 3km 1korra. 5km ringil on tõusu 159m ja 3km-l 57m, nii tuleb välja, et laagri jooksul sai suuskadel kokku võetud 3714m tõusu.

Lisaks suusatamisele tuli 30km jooksu ja kaks orienteerumisharjutust 40-50cm lumes. Esimene o-trenn oli 7,5km pikk ja selle läbimiseks kulus poolteist tundi. See oli omamoodi mõnus, kuna lumi oli nii pehme kui ta veel üldse olla saab. Nii et kui tuli mõni kukkumine ette, siis lumi oli kui vatt, millesse oli mõnus maanduda. Teine o-trenn oli öine paaristeade, kus oli kolm ringi.

Kahjuks laagri lõpus suutsin natuke tõbiseks jääda. Alguses väljendus see ainult kinnise nina ja tugeva köhaga, kuid nüüd laupäeval oli kerge palavik. Kuid pühapäeval oli enesetunne juba hea ja on lootust, et homme võib juba trenni minna.

Vooremäe terviserajad

2009-12-31T07:19:00.000-08:00

Selle aasta viimane trenn on tehtud ja kahetseda pole midagi. Võiks lausa öelda, et üks mõnusamaid suusaelamusi elus. Käisin siis Vooremäel suusatamas ja sõitsin klassikalises tehnikas. Külma oli piisavalt, nii et pidama saamisega polnud probleeme. Lihtsalt tõuka end edasi ja juba liigudki. Sisse oli aetud 8,2km ring, mida läbisin kolmel korral. Esimene ringil sai puuduliku viidamajanduse tõttu pisut pikemalt sõidetud, kuid see ei morjendanud. Kõige mõnusamaks osutusid pikad tõusud, mis on lausa ideaalsed tõusunurga poolest. Kokku läbisin 25,4km ja aega kulus 1:47.

Lumerõõmud

2009-12-29T05:14:00.000-08:00

Möödunud nädalal sain sellel talvel esimest korda lamedapõhjalised abivahenid alla. Just nii see oli, kuid esimesed suusakilomeetrid ei tulnud kergelt. Esimene suusasõit ei toimunud ametlikul suusarajal, vaid vanaema õunaaias, kuhu olin käkerdanud valmis 270meetrise suusatiiru. Nii kogusin ühe tunniga 9km ja see oli esimeseks korraks piisav. Järgmiselt päeval lubasid lumeolud juba suuremale ringile minna. Sõitsin vabatehnikas mööda lumiseid külateid poolteist tundi. Ei saa öelda, et kerge oli, kuna lund oli suhteliselt palju. Aga põhiliselt lohutasin end selle mõttega, et järgmised sõidud tulevad palju kergemad, eriti kui korralik suusarada all.

Õnneks ei pidanud korralikke tingimusi kaua ootama. 1.Jõulupühal algas OK Ilvese treeninglaager Lutsu talus, kokku neli päeva. Laagris oli plaan teha ainult mahtu, nii joostes kui suusatades. Lausa lust oli sõita kui korralik jälg ees ja kaaslased kõrval. Laagri jooksul kasutasime kõiki suusaradade võimalusi, mis meile pakuti: Kääriku, Kekkos, Kääriku-Pühajärve, Tartu Maraton. Nii kogunes ühe nädalaga 12,5 tundi suuska ehk 145km. Võrreldes eelmise aasta sama seisuga polnud ma veel suuski alla saanudki, nii et olen plussis, eriti kui mõelda Tartu Maratonile, mis loodetavasti toimub.

Üldiselt on treeningud korralikult sujunud, haigestumist olen suutnud vältida. Ainult ühel nädalal andsid põlved pisut tunda, põhjuseks oli liiga kõval pinnasel jooksmine. Õnneks sain sellest suhteliselt kiiresti lahti, tehes terve ühe nädala jooksuotsi ainult mööda pehmet pinnast ehk jooksin ainult mööda muru.

Lõpetuseks üks pilt sajandi lõpust.

Laeva raba

2009-11-30T11:01:00.000-08:00

Milleks minna ringiga, kui saab ka otse. Selline lause iseloomustaks läbitud rabamatka kõige rohkem. Nimelt pühapäeval läksid kuus aktivisti, Tiit Tali eestvedamisel, Laeva rabasse müttama. Teada oli distants, mis on 10km linnulennult ja liikuda tuleb otse lõuna suunas. Lisaks veel, et laukaid aerofoto pealt ei paistnud ette jäävat. Mina liikusin koos Timoga. Abivahenditeks olid meil kompass ja Regio 1:100000 atlase väljavõte.

Alguses saime natuke mööda sihti liikuda, aga maapind oli väga vesine. Vahepeal isegi kuni põlveni mudas. Kui juba 15minutit olime sumbanud soos, siis paistis, et nüüd saab korraks kuivale maale. Meie ees paistis nagu selline kõrgem koht , kus tõusu oli koguni kaks meetrit. Kuid järgmine vaatapilt oli hea, me ei jõudnud mitte kuivale maale, vaid rappa. "Järsku rabaserva nimetatakse rabarinnaks"-Vikipeedia. Siis üritasime joosta mingi aeg, seda tegime umbes 10minutit ja tõdesime, et kõndides liigume palju tõhusamalt edasi. Suuna hoidmiseks oli kõige lihtsam võtta kusagil väga kaugel mingi puu ja hakata selles suunas liikuma. Kui olime natuke üle tunni liikunud, siis läksime ühest metsaribast läbi, siis paistis meie ees laugaste ja älveste väli. Algul pidime tegema ainult väikseid lisakaari, aga siis hakkasid need ringi kõndimised aga suuremaks minema. Mina suutsin korra isegi kuhugi sisse vajuda, õnneks oli abikäsi kohe olemas. Lõpuks sai see süsteem läbi ja sai rahulikult edasi jalutada. Seda õnne oli vähe, kuna suhteliselt kohe pidime kõrkjate vahel vees sumpama. Tollel hetkel olid jalalabad juba kanged külmas vees solberdamisest. Õnneks sai see kiiresti läbi ja saime ühe suurema välja peale, kus ei olnud ühtegi puud ja pinnas oli ka selline meeldiv. Keset seda lagedat ala oli kaks nikerdist püsti aetud. Tolles kohas sai ka kaks tundi täis. Natuke pärast seda hakkas vihma sadama ja olemine muutus raskemaks, käed hakkasid külmetama. Kindad sai kätte pandud, sellest oli kasu vaid umbes 15minutiks, siis olid ka need märjad. Lõpp tundus juba lähedal, aga samas ei tahtnud see kuidagi läbi saada. Kuid lõpuks paistis meie ees tee, määrasime kiiresti asukoha ja üritasime autoni joosta. Jalad olid külmunud ja kanged, joostes oli selline tunne, et jalgade asemel on mingid puupakud.

Üldkokkuvõttes kaldusime 500meetrit paremale, mis 10km kohta on üpris hea. Aega kulus mõned minutid üle kolme tunni. Umbes 20minuti pärast jõudis ka teine seltskond sihtpunkti. Mina isiklikult jäin väga rahule, mõnus oli olla linnakärast eemal, sumbata pehmel pinnasel ning vahepeal pisut kummardada ja jõhvikaid suhu pista.

Siit võib näha ka mõningaid pilte, mis ei ole just kõige parema kvaliteediga, kuid annavad väikse ülevaate. Pildid on tehtud telefoniga.

Uniküla mõnud

2009-11-15T12:53:00.000-08:00

OK Ilvese hooaja lõpetamine toimus tänavu Uniküla kaardi külje all. See andis mõistagi korralikud võimalused trenni tegemiseks. Laupäeval oli metsas kümme punkti ja iga ilves tegi endale jõuakohase raja. Meisterdasin endale 9,8km pikkuse katsumuse. Selle läbimiseks kulus 64minutit.

Pühapäeva hommikul kell 7:30 läksin "väiksele" jooksuotsale. Eesmärgiks oli joosta 20km mööda teid. Kergelt lumised rajad olid võrreldes Tartu jooksutingimustega öö ja päev. Märkamatult kogunesid kilomeetrid ja kui ükshetk pidin tõdema, et aeg on tagasi keerata, siis sellest oli küll kahju. Enesetunde järgi oleks samas vaimus vähemalt tunnike veel jooksnud. Kokku siis 22km ja aega kulus selleks 115minutit.

Lõppu siis natuke mõtlemist ka. Siin on kaks pilti ja need on tehtud nendes punktides, kus laupäeval käisin. Ülesandeks on öelda, mis punktidega on tegu.

Pilt 1

Pilt 2

OK Ilvese treeninglaager

2009-11-02T12:22:00.000-08:00

Võtsin osa oma klubi noorte treeninglaagrist Kuutsil, mis oli suurepärane vaheldus Tartus jooksmisele. Muidugi ka hea puhkus igapäevasest elust. Laager kestis neli päeva ja selle jooksul suutsin teha kaheksa treeningut. Nüüd annan väikse ülevaate tehtust.

Neljapäev

Hommikul - Väike jooksuots kohalikus metsas. 46min; 8,2km

Siis 2,1km pikkune o-rada, kus peal oli vaid punktirõngad ja jooned ning teada oli punktiobjekt.

Õhtul - Hargla kaardil joonejooks. 50min; 7,4km

Kuna rada jäi suhteliselt lühikeseks, siis läksin Essemäge vallutama, kokku tegin seda neli korda. 17min; 1,9km; tõusu umbes 180m.

Reede

Hommikul - Soojendusjooks mööda teid. 16min; 3,1km

Hargla kaardil laadivahetusrada koos joonejooksuga. 77min; 11,8km

Õhtul - Perajärve 1989aasta kaardiga jälitustrenn koos Lauriga. Jooksime 5minuti kaupa ühe kaardiga.

Laupäev

Hommikujooks koos Lauriga. 25min;4,7km

Hommikul - Hargla. Alguses panin mõned punktid maha ja siis lõigutud kaardiga o-rada ning lõpus veel ühe korra Essemäe otsa. 62min; 9,5km

Õhtul - Ähijärve. Alguses soojendusjooks. 24min; 4,7km

Siis mälutrenn kus kolmnurgas on kaart(aastast 1989) ja võtta sellises koguses-kauguses punkte, millest jõud üle käib. 55min; 6,2km

Pühapäev

Pikk jooks Hargla kaardil koos Lauri ja Alar Kumega. Eesmärgiks oli joosta umbes kolm tundi ja see sai ka täidetud. 181min; 31,6km

Selline väike treeningkogunemine sai kahjuks väga kiiresti läbi, teeks ja oleks palju kauem kui oleks võimalik. Treeningnädal ise kujunes küllaltki mahukaks. Kokku tuli tunde täpselt 15 ja omal jalal läbitud kilomeetreid koguni 153. Ei mäletagi, et oleksin sellise koguse km ühe nädalaga kokku ajanud.

KoKu VIII Suur Võidujooks

2009-10-26T23:05:00.000-07:00

See oli minu kolmas kokutamine. Füüsiliselt hakkas raske pärast 90minutilist pingutust.

Tulemused

25manna

2009-10-15T02:11:00.000-07:00

Läinud nädalavahetusel toimus Stockholmi külje all 25manna. Tegu on siis võistlusega, kus on ühes võistkonnas 25liiget. Mina jooksin viiendat vahetust, kus samal ajal oli metsas neli ühe võistkonna jooksjat. Muidugi ei olnud kõigil neljal sama rada, vaid kõik oli hajutatud(vaata kaardilt hajutust). Tehniliselt ei sujunud jooks kõige paremini, tuli sisse paar lisahaaki. Teise punkti minnes ei olnud mul kindlat ründepunkti välja otsitud. Ilmselt lootsin, et punkt tuleb ise vastu. Sama lugu oli neljanda punktiga. Kümnendasse tuli ka väike vale rajavalik. Oleks oma peaga jooksnud, siis vast poleks seda juhtunud. Kuna metsas oli palju teisi jooksjaid samas vahetuses, siis polnud mõtekas üksi joosta, tempo langus oleks märgatav olnud. Viimasel pikal etapil ei lugenud pool etappi kaarti, kuna üritasin lihtsalt grupis püsida, õnneks kaarti tagasi saamisega probleeme ei olnud.

Kõikide hajutuste ehk kogu viienda vahetuse kokkuvõttes olin ma 175. 1387-st, oma hajutuses 47. Kangasala SK lõplik koht oli 27. ja kaotust võitjale Halden SK-le 26:59. Füüsiliselt tundsin end üpris hästi, pärast haigust parim tunne mida olen kogenud. Kahjuks hooaeg on läbi ja juba see nädal algas minu jaoks uueks hooajaks ettevalmistumine.

Tulemused

Baltic Junior Cup Vällamäel

2009-09-28T00:56:00.000-07:00

Kui pärast haigust trenni hakkasin tegema, siis mõtted olid küll juba järgmises hooajas, aga hooaja lõpu kõige tähtsamaks stardiks pidasin just Baltic Junior Cup-i.

Tavarajale läksin hea tundega. Uskusin, et raskesti läbitav mets peaks mulle hetkel sobima, kuna kiirust kui sellist ei ole. Stardipositsiooniga vedas, olin viimane startija 35startija seas, samas ei vedanud ka, sest see tähendas seda, et pean terve raja üksi jooksma. Alguses läks kõik hästi, pingutasin suhteliselt viimasel piiril. Samas tõusudel oli raske. Head jooksu suutsin teha ainult kuni neljanda punktini(2,3km; 17minutit, 6.koht)kaotust oli tollel hetkel liidrile 1:01. Edasi koperdasin kahe punktiga järjest. Viiendasse punkti minnes läksin vale mäe ääre juurde(viga 40sek), järgmise pika etapiga suutsin kompassi täiesti ära unustada ja tõsine kaldumine oli tõsiasi(viga vähemalt 1:30). Siis algas liblikas, mis oli planeeritud poolenisti Vällamäe nõlvale. Üritasin tehniliselt nii kindlalt joosta kui võimalik, tuli vaid üks kaldumine(20sek) 11KP-sse kaardist valesti aru saamine tõttu. Kui kuni libilika lõpuni oli mul lihtsalt raske pingutada, siis pärast liblikat hakkas väga raske(45minutil umbes). Tundsin et hommikusöök oli liiga varajane, neli ja pool tundi enne starti, sõin küll kolm tundi enne starti veel kaks võileiba ja banaani, kuid see ei vedanud raja lõpuni. Sellest olenemata üritasin joosta, kahjuks orienteerumisele see kõige paremini ei mõjunud. Teist korda Vällamäe otsa minnes tuli minutine viga, mäest alla tulles poole minutine otsa. Enne lõppu 21.KP juurs olin nii soe, et ei jaganud midagi(viga 45sek). Lõpus olin ajaga 1:09.02, 9.koht, kaotust võitjale 9:38. Vigu kogunes 4:45 ja kui see ajast maha võtta, siis oleks koht olnud neljas. Mitte just kõige parem, kuid hetke füüsilist arvestades käib küll.

tulemused

Teates jooksid 20klassi poisid viimast vahetust. Esimesed viis vahetust läksid Eesti esimesel võistkonnal hästi, nii läksin metsa esimesena, kuid kohe minu järel tuli hunnik võistkondi. K-punkti jõudsin esimesena ja olin oma valiku teinud, kuid siis muutsin seda kohe, kui nägin, et Smålandi võistkonna ankrumees läheb teist valikut. Nimelt läksin viimast vahetust jooksma koha peale, mitte ajale ja teadsin, et üksi ma nii kiiresti ei jõua joosta. Kahjuks jäi see üürikeseks, sest hajutus ei klappinud. Nii liikusin üksi edasi kuni enne kolmandat punkti nägin tema selga. Kahjuks läksin täiesti lolliks ja tegin kahe punktiga järjest tõsised vead. Kokku umbes 2:30 ja kuna ma läksin veale sellisesse suunda, kus ma konkurente ei näinud, siis ei teadnud oma positsioonist midagi. Kuid kuuendast punktist välja minnes kuulen ragistamist, siis näen poolakat ja lätlast. Siis oli selge, et tuleb raske lõpp. Kaheksandal etapil näen nii rootslast, lätlast kui ka poolakat. Kui mina arvasin, et tegu on sama rootslasega, kellega koos startisin, siis nii see ei olnud nagu hiljem selgus, see oli tema vend. Kaheksanda punktiga koperdasid kõik, kuid õnneks sain sealt kiiresti minema, rootslane kadus silmapiirilt. Järgmiste punkidega erilisi raskusi ei tekkinud, vaatapunktist oli hea läbi minna, tõstis emotsioonid lakke, kuid ma ei lasknud end sellel segada. Kui ma olin vaatekast umbes minuti kaugusel, siis kuulsin suurt kisa, nii oli selge kui kaugel konkurendid on. Viimane kaar kestis 13minutit ja selle aja jooksul ma õnneks vigu ei teinud ja jõudsin lõppu enne suurt gruppi. Koht oli kolmas, minu ees oli kaks Smålandi võistkonda. Eesti on selle võistlusel osalenud kolmel korral ja nüüd Eestis suutis meie koondis esimest korda teates poodiumile jõuda. Võimalik oli küll tulla teisele kohale, kuid hetkel olen õnnelik selle üle, et ma kõike ära rikkunud. Oleks ma minut kauem metsas olnud, siis positsioon oleks langenud päris korralikult.

tulemused

Ma ei tea milles on asi, aga pärast teate viimase vahetuse jooksmist jäi mulle selline tunne, et orienteerumine tuleb mul kõige paremini siis välja, kui mul on selg vastu seina ja taganeda pole kuhugi. Siin mõtlen eelkõige teatevõistlusi, kui tavaliselt olen olnud esimese vahetuse jooksja, siis seal pole ka erilisi valikuid, kas pingutad täiega ja orienteerud puhtalt või oled kusagil tulemuste tagumises otsas. Kusjuures pingutama paneb vastutus võistkonna ülejäänud liikmete ees. Nii oli see ka sellel korral, kus pärast kaheksandat punkti liikusin üksi puhtalt lõpuni välja.

Pildid on Dace Bužalt.

Soome MV lühirada ja teade

2009-09-23T21:38:00.000-07:00

Reede hommikul kell seitse alustasime sõitu Soome meistrivõitlustele. Õhtul pimedas jõudsimegi Savonlinna, kus oli majutus organiseeritud. Laupäeva hommikul tuli ärgata suhteliselt vara, kuna eeljooksu stardid algasid kella üheksast. Tegin korraliku soojenduse ja tundsin, et füüsilise pärast küll finaalist välja ei tohiks jääda. Eesmärgiks oligi jõuda finaali. Esimesel etapil kaldun enne teele minekut ära(viga 30sek). Teine etapp läks täpselt nii nagu plaanisin. Kolmanda etapi esimene pool oli ideaalne, aga siis ma ei tea, kas olin mõtetes juba selle pätsi otsas, kus punkt oli, kuid nii läksin algul vale künka peale(viga 20sek). Järgmisel etapil olin täiesti ebakindel, reljeef tundus kaardilt nii lame, et võtsin endale kohustuseks antud etapp kindla peale teha. Tegelt asi nii hull ei olnud, aga ikka suutsin teha enne punkti lisakaare legendi valesti lugemise pärast(viga 10sek) . Viienda etapi algus oli taas ideaalne, aga enne ome punkti minemist oli vaja ikka minna mingit muud punkti vaatama(viga vähemalt 30sek). Kuuendal etapil teen taas hea alguse, aga enne puntki teen kaardist valesti aru saamise tõttu lisakaare(viga 15sek). Kuuendast lõpuni läks kõik ideaalselt ja apsakaid ei tulnud. Vigu tuli kokku 1:45, mis on 3,1km kohta kohutavalt palju. Eeljooksu parimale kaotasin +4:30, 20.koht ja viimasena finaalis. Suurem osa kaotusest tuli siis füüsilise poole pealt, kergust kui sellist ei tundnud kordagi.

eeljooksu tulemused

eeljooksu kaart (H20K2)

Finaali läksin umbes selliste mõtetega, et viimaseks küll jääda ei taha ja lõpuni pingutan niikuinii. Rada oli 5km. Esimesel etapil tuli suur kaldumine(viga 80sek). Teist etappi läksin enda arust rahulikult võtma, kuid ikka läksin tiirutama(viga 70sek). Kolmandal etapil valisin vasakult mööda mäe külge variandi, õigem oleks olnud otse üle minna(viga 20sek). Umbes sellel ajal läheb füüsiliselt raskeks, kuid pingutan edasi. Kolmandast kümnenda punktini teen kõik nii hästi kui oskan, vigu ei tulnud, kuid kaotus suurenes liidrile 3:22. 11.etapi lõpus tegin jooksu suurima vea ja tagantjärgi hea öelda, et mul puudus plaan punkti võtmiseks. Lihtsalt lootsin punkti kätte saada, kuid nii asjad ei käi(viga 2:30). Kõige lihtsam oleks olnud minna otse üle mäe, pikliku soo juurest ja siis mööda rohelist orvandit alla laskuda ning punkt ära võtta. Järgmisel etapil tegin jälle sama vea, läksin ilma plaanita puntki võtma(viga30sek). Järgmise kahe punktiga probleeme ei tekkinud. 15.punkti kohta seda küll öelda ei saa, etapil liigun ideaalselt, aga ikka on vaja tiirutama minna. Kaks viimast punkti tulid ilusti. Kaotust võitjale tuli kalendriga arvestada, +12:28 on allapoole arvestust ja vigu tuli 6:20 ja koht 36. See tähendab siis seda, et kui mina olen kolmandal kilomeetril, siis võitja on peaaegu juba lõpetanud. Liiga hull aga tõsi. Hea oli see, et mul oli tahtmist lõpuni pingutada, kuigi lõpus oli juba väga raske.

finaali tulemused

finaali kaart (H20)

Teatevõistluse jaoks oli vaja sõita umbes 150km põhja poole Joensuu juurde. Kui eelmine aasta jooksin põhiklassis teadet, siis sellel korral oli võimalus joosta juunioridega. Võistkond oli väga hea (mina, lühiraja 14. Mikko Hölli ja lühiraja võtja Samu Lehtola). Minu ülesandeks oli joosta taas esimest vahetust. Soojendusel tundsin ainult raskeid jalgu, kuid teadsin, et alla ei tohi anda. Kui stardipauk anti hakkas küünarnukkidega vehkimine pihta. Kohe alguses otsis Jonatan mind üles, ütles oma punkti numbri ja minul oli sama. Kui umbes pool kilomeetrit oli joostud, siis oli mul juba kett maas, tahaks nagu pingutada, aga ei jõua. Algul näen, et Jonatan hoiab minu lähedusse, nii liigumegi esimese etapi põhimõtteliselt koos. Punktist välja ja ees on näha väikest gruppi, plaan oli järgi joosta koos Jonataniga, aga minul see ei õnnestunud. Sai küll hambad ristis pingutatud nagu jookseks viimast kilomeetrit, aga ei midagi. Nii jooksin etapi koos nendega, kes tulid seljatagant. Esimese kahe punktiga raskusi ei tekkinud, tundsin kui kala vees orienteerumise koha pealt. Kolmandal etapil hoian grupist vaevu kinni, punkti piirkonnas tehakse viga ja nii ka mina. Neljas ja viies etapp olid meeldivad, kiirus aeglane rohelise ja soo tõttu, nii oli ka minul võimalus grupi etteotsa saada. Kuid siis tuli taas pikk etapp, kus armu ei antud. Rajavalik kõige parem grupil ei olnud, joosti risti üle mägede, aga ma ei tahtnud üksi ka jääda, siis oleks kaotussekundid topelt tiksunud. Viimasel tõusul jään maha ja rohkem ma neid ei näinud, kuna siis läksin veale. 120meetrit enne punkti olin täiesti paigas, kuid siis mängisin lolli sarnases kohas. Lõpuks läksin punktile peale tee pealt(viga 3minutit). Kaks viimast etappi tulid lihtsalt. Vahetuse andsin üle kümnendal positsioonil, vahetuse parimale kaotust 7minutit, sellest 4minutit vigu. Teises vahetuses Mikko head jooksu ei suutnud teha, väitis et tegi umbes 5minutit viga. Samu tegi kolmandas vahetuses hea jooksu(viga 2min), kuid mitte nii head kui lühirajal. Nii tuligi meile kuues koht ja kaotust võitjatele 9minutit.

teate tulemused

Sellel nädalavahetusel Soome nõudlikel maastikel joostes tulid kõige paremini minu nõrkused välja, eriti just füüsiline pool. Orienteerumine oli küll raske, kuid samas usun, et kergema enesetunde pealt oleks kõik paremini välja tulnud. Muidugi saab mõlemaid parandada ja selle nimel töö käib.

Järgmine etteaste on Vällamäel, kus toimub Baltic Junior Cup.

EMV pikk rada Käärikul

2009-09-14T01:47:00.000-07:00

EMV noorte teate ja EMV pika raja vahel tegin rahulikke jooksuotsi. Nädal enne võistlust jooksin 16,3km pikkuse ringi, mis tuli väga raskelt. Aga neli päeva enne pikka rada tundsin jalgades kergust, mis tegi tohutult rõõmu, kuna ma ei olnud seda tunnet rohkem kui kuu aega tundnud. Muidugi ei tähendanud see seda, et ma nüüd kiire olen, lihtsalt nüüd suudan ma natuke aega alla 5min/km-le joosta. Kõik see pani mõtlema paremale kohale, kui seda oli tavaraja 4.koht.

Põhiklassi starti nähes oli meeldiv vaatepilt, et algul pakutakse Seinamäe tõusu. Esimene etapp oli niivõrd lühike ja punkt veel suht kõrgel, et mäge vältida oli võimatu. Aga mulle see meeldis, kuna talvel sai seda tõusu mõned korrad võetud(parim aeg 1:22, tavalise tossu ja lumega). Nüüd pikal rajal muidugi seda tõusu rapsima ei läinud. Hoidsin väikest vahet esimestega ja tipus olin ajaga 1:10, väga meeldiv. Edasi hakkas aga kihutamine, millega ei suutnud mina kaasa minna. Lauri jooksis kohe alguses eest ära, üritasin küll järel püsida, aga selleks ei olnud ma valmis. Nii jooksin pika etapi üksi, punkti sain ilusti kätte. Kolmanda punktiga tekkis probleeme, hakkasin liiga vara punkti tahtma ja veel liiga madalalt, viga natuke üle minuti. Järgmised kaks punkti võtsin rahulikult ja puhtalt. Kuuenda punktiga väänasin jälle viga, taas üle minuti. Edasi läks orienteerumine paremaks, tegin küll mõned valed rajavalikud, kuid mitte midagi hullu. Kuuendast punktist alates liikusin põhiklassi jooksjatega silmsidemes, nii kuni 12.punktini välja, kuna see raja osa oli nendega sama. Oleks jõudnud joosta, siis võinuks neid kui jäneseid ära kasutada, aga nii lühikese ettevalmistuse pealt pole see võimalik. 12.punktist välja joostes nägin Priitu vastu jooksmas, arvasin vaheks umbes 2minutit. Siis oli selge, et vigu enam lubada ei või, kuna lõpus mul mingit kiirust pole. 15.punkti joostes otsustasin joosta paremalt mööda teid ringi. Väsinud peaga aga ei lugenud välja, et õueala on suurem ja ulatub kaardist välja. Nii sattusin korraks koerte pärusmaale. See viga pani mind rohkem üle õla vaatama, aga kordagi ei paistnud sealt konkurenti. Viimaste punktidega õnneks raskusi ei tekkinud ja jõudsin teisena üle joone. Kaotust tuli Laurile 12minutit, täiesti õiglane vahe, kui vaadata ettevalmistust. Priit kustus lõpuks ära ja kaotas mulle 7minutit.
tulemused
teekonnad

Kui eelmine aasta pärast pikka rada oli veel kerge enesetunne, siis sellel korral oli väga raske. Aga kõik on korras, ma olen nii lühikese ajaga küllaltki hästi liikuma saanud. Nüüd tuleb veelgi paremini end liikuma saada, ees ootavad Soome meistrikad lühirajal ja teates.

EMV tavarada ja noorte teade

2009-08-31T02:01:00.000-07:00

Nädalavahetusel oli väga meeldiv võimalus joosta täiesti uuel kaardil Vastseliina külje all. Paraku ei saanud/suutnud mina seal kiiret ja tehniliselt puhast sooritust teha. Nimelt jäin kohe pärast EMV öist haigeks, ilmselt oli juba öise/sprindi võistluse ajal haigusevimm sees. Nii olin kolm nädalat täiesti nulli peal, põhilised liikumised olid arsti juurde ja tagasi, kuid seegi autoga. Haigus mida põdesin oli sapiteede põletik ja ma ei kujuta ette, kuidas see võis mulle külge hakata. Aga neli päeva enne tavaraja võistlust võisin end tasakesi jooksurajale upitada. Muidugi oli väga raske liikuda, aga patt oleks olnud kerget ja pikka sammu tahta, lihtsalt liikusin. Siis tegin enne võistlust veel kaks treeningut ja kõik. Nii julgesin minna võistlustele peale.

Tavaraja soojenduse ajal ühtegi jooksusammu ei teinud, hoidsin lihtsalt jõudu kokku, kuna ma teadsin juba ette, et mingist hetkest läheb mul väga raskeks. Nii alustasingi väga rahulikult, K-punkti minnes lasin kõik enda ette, kuna neil oli jõudu küll. Algul oli jube keeruline kaugusi määrata, väga aeglane kiirus ja siis veel mitte kõige kergem enesetunne. Esimesed kaks tulid ilusti vastu, kolmandasse liikusin nii otse kui võimalik(sörkides) ja tegin raja ainukese parima vaheaja ja tõusin liidriks, ei oleks uskunud. Järgmisega tegin aga minutise vea ja puhas sooritus oli juba rikutud. Kuni kolmeteistkümnenda punktini jooksin omas tempos ja vigu sisse ei lasnud. Kuid järgmine KP(nr78) valmistas tõsist peavalu, kõndisin terve etapi, hoidsin täpselt suunda, aga ei midagi, hiljem kui lisakaared olin ära teinud ja sihi pealt peale tulin, mõistsin et olin punktist väga lähedalt mööda jalutanud. Nii läks kaduma kolm minutit, siis ma ka mõistsin, et ei tule siit mingit medalit enam. Nii kulgesin edasi kuni raja lõpuni ja pidin tunnistama, et tollel päeval olid kolm juuniori minust paremad, tasuks mõnus neljas koht ja kolmandale kohale kaotust vaid 1:17! Aga võitjale peaaegu 20minutit. Kuid ei ole hullu, eesmärgiks oli rada läbida ja hea õnne korral medal võtta.

Tulemused

Teate starti läksin siiski heade emotsioonidega. Võis arvata, et suudan päev hiljem pisut kiiremini joosta. Esimest vahetust jooksis Tauno, kes tuli välja üpris heas seisus, liidrina. Järgmist õnneks näha ei olnud ja nii saingi üksi metsa. Jooksin oma võimete piiril kuni vaatepunktini, kus sai esimene kaasvõistleja(Rene) mind kätte. Viimane kaar ei soosinud mind eriti, jookse ja võta punktid ainult. Nii loovutasin ühe koha ja kaotust liidrile 11sekundit. Tegin küll puhta soorituse, kuid sellest oli vähe abi, füüsiliselt olin üks nõrgemaid, aga õnneks puhas sooritus hoidis võistkonda konkurentsis. Kolmandas vahetuses läks veel üks koht kaotsi, Kenny pidi taaskord lõpusirgel alla vanduma konkurendile, tasuks pronks. Võidust jäi puudu 1:34, ilma minu haiguseta oleks võit olnud ilmselge, aga mis teha. Nii tuligi see aasta teine teate pronks, üks meeste klassis ja teine noortega, võistkond oli ka peaaegu sama.

Tulemused

Nüüd tuleb pisut puhata ja ka natuke trenni teha, järgmine eesmärk on läbi joosta EMV pikk rada. Aga eks on siililegi selge, et see hooaeg mingit erilist jooksukiirust ei suuda ma näidata, mõtted on juba järgmises aastas.

EMV sprint ja öine

2009-08-02T08:34:00.002-07:00

Pärast JWOC-i olen rahulikult harjutanud ja teinud põhiliselt aeroobseid treeninguid. Alles see teisipäev tegin kiirema trenni, selleks oli 10kilomeetrit jooksu 40minutiga. Trenn sai tehtud, kergust kui sellist sees ei olnud, aga järgmine päev hakkas rinnus valutama. Algul andis valu kergelt tunda, otsustasin puhkepäeva teha. Kuna tegu ei olnud lihtsalt valuga rinnus, vaid see oli suhteliselt südame lähedal, siis neljapäeval tuli arsti juurde minna. Tehti EKG ja nii sai selgeks, et valu ei saa kuidagi südamest tulla. Tegu oli hoopis roiete vahelise närvi külmetusega. Pidasin seda tõeliseks vedamiseks, et tegu oli sellise väikse asjaga. Pidin hakkama paratsetamooli kolm korda päevas võtma. Reede õhtul tegin kerge sörgi, et vaadata, kas saab üldse joosta. Päris ilusti sai, aga kogu keha oli suhteliselt kange. Nii otsustasin ma ikkagi EMV starti minna, kuigi oli teada, et kerge ei saa olema.

Sprindi maastik oli juba tuttav, kuna Põlvas on mitmeid laagreid toimunud. Stardist sain ilusti minema, kuid kui metsa osa läbi sai, siis hakkas ka jõud raugema. Vaatepunktis näen, et Lauri on minut hiljem startinuna kõvasti lähemale võtnud. Paneelmajade vahel on selline tunne, et jõud saab otsa. Aga väga tõhusalt motiveeris mind see, et ma rohkem kui minutiga võitjalt ära ei saaks. Nii pingutasin kuidas võimalik, kuid siis tegin vale rajavaliku pikal etapil. Kaotasin sellega vähamalt 15sekundit. Pidevalt oli selline tunne, et Lauri kihutab minust mööda. Õnneks suutsin raja kõige tehnilisema osa ilma suuremate vigadeta läbida. Nii kaotasingi võitjale 57sekundit. Aga kahjuks tegi Priit minule jälle 8sekundiga ära. Kolmas koht, arvestades füüsilist vormi, pole siiski midagi hullu.
Tulemused Teekond

Enne öist starti vana kaardi vaatamine tegi kohe selgeks, et sellises metsas on õnne roll päris suur, kuna oli üpris selge, et kogu rada ei saa kulgeda mööda reljeefi. Sellegi poolest läksin ma metsa optimistlikult, teha korralik sooritus, millega võiks rahule jääda. Esimesse punkti tegin kohe väikse lisakaare, selle väikse vea suutsin kohe ära unustada. Kuid kolmandasse punkti tegin esimese suure prohmaka, 3:30 seiklemist. Neljanda punkti sain ideaalselt kätte, aga järgmisega tegin jälle viga, seekord 1:30. Kuues ja seitsmes tulid ilusti kätte, siis oli pika etapi kord. Valida oli, kas minna otse ragistama või teed mööda ringi. Valisin viimase variandi, kuna sellest võsast oli pisut kõrini juba. Üheksanda KP-ga läksin jälle seiklema, lihtalt ei jaganud toda piirkonda ja kõik. Kolm minutit läks taaskord kaotsi. Siis tuli etapp, mille lõpplahendusega olen kõige rohkem rahul, suutsin vaatepunktile täpselt peale sadada. Edasi suutsin korralikult liikuda, vaid mõned kaldumised. Kuid siis oli taas seikluste aeg, 18KP-ga väänasin 2:30. Siiski pingutasin lõpuni, et kasvõi mõni kahvatum medal saada. Nii ka läks, taas pronks. Füüsiliselt ei tundnud kergust mitte ühtegi korda, nagu oleks teist venda veel kukil vedanud.
Tulemused Teekond

Nüüd tuleb pisut kosuda. Järgmise nädala lõpus võtan osa Koprakarikast, mis toimub Leevil.

JWOC kaardid

2009-07-21T12:15:00.000-07:00

SPRINT

TAVARADA

LÜHIRAJA EELJOOKS

LÜHIRAJA B-FINAAL

TEATE 1.RING

TEATE 2.RING

XXXI Ilvesteate 1.päev

2009-06-26T12:24:00.000-07:00

Viimane võistlusstart enne JWOC on tehtud. Jooksin ühistardist(kõik kolm vahetust startisid korraga) toimunud teatevõistlust. Füüsiliselt oli kõik peaaegu korras, jõudu oli piisavalt. Ei tekkinud sellist olukorda, kus ma oleks tundnud, et keegi libiseb mul eest ära. Kindlasti läheb nädalaga veel paremaks tõusude talumine, kuna seal tundus veel olevat väike reserv. Orienteerumise poole pealt nii väga rõõmustada ei saanud, kui siis ainult kuni kuuenda punktini, kus ma veel juhtisin. Siis tegin kohe vale rajavaliku ja jäin maha. Kümnenda punktiga oli aga asi märksa hullem, jooksin mäkke ära, lugesin selle esimese tipu kaardilt välja, aga siis edasi oli kõik arusaamatu. Punktile peale läksin lõpuks punktist loode suunas oleva lohu juurest. Nii tuli kolme minutine viga. Nii et orienteerumine ei ole päris paigas, aga ei ole hullu.
Tulemused
Vaheajad

Homme sõidame siis Itaaliasse mikrobussiga. Esimene nädal tutvume maastikuga ja siis teisel võistleme.

100KP jooks

2009-06-22T04:18:00.000-07:00

Pühapäeval oli võimalus joosta päris huvitavat võistlust. Toimus see Mägede külas, raja pikkus oli 13,8km ja kontrollpunkte oli 100! Stardikoht oli esimeste hulgas ja nii tuli juba esimesest etapist alates hakata loha lükkama. Lisaks veel vähemalt viie punkti äratamine. Punktide tabamine ei tulnud kõige paremini välja, tuli palju lisakaari. Üldiselt oli kompassiga suuri probleeme ja lauge reljeefiga(esimene ring), mida mina hästi ei mõistnud.

Füüsiliselt oli terve rada raske. Esimesel ringil lükkasin loha, teisel ja kolmandal ringil olid suured tõusud, mis võtsid minust viimasegi välja. Kokkuvõttes tuli sellise raja läbimine kindlasti kasuks, vaadates JWOC suunas. Nimelt oli see väga hea tühjendustrenn. Nüüd on jäänud aasta tähtsaima võistluse alguseni täpselt kaks nädalat, esimene võistlusdistants on sprint.
Tulemuse d

Miks ma mida teen?! Raske laager ja Jukola

2009-06-16T01:23:00.000-07:00

5.-10.juuni oli minul ja Lauril plaanis teha korralik mahulaager, mis annaks korraliku põhja enne JWOC-i. Kõik sujus peaaegu nii nagu pidi, ainult puus hakkas pärast esimest trenni valutama. Aga mida rohkem laagri lõpu poole, seda vähem valu puus tegi. Sellepärast jäi tegemata ühe trenni lõpus sammhüpped, ei midagi hullu. Laager oli nii üles ehitatud, et korra päevas oli intensiivsem/raskem trenn ja teine rahulikum jooksuots. Hommikujooks kuulus ka asja juurde. Laagris läbisime umbes 150km, mis on päris korralik.

Jukolal oli minu ülesandeks joosta 1.vahetust. Varem olin ma jooksnud ainult 6.vahetust(4korda). Stardist sain ma päris hästi minema, aga kohe kui ma heitsin pilgu kaardile ja nägin kui pikk on esimene etapp, siis oli kohe selge, et enda jooksu siit ei tule. Natuke üle 4km tuima teejooksu ei olnud päris see, mis ma ootasin. Mulle oleks pärast laagrit sobinud paremini kui esimesed paar etappi oleks olnud mööda metsa. Esimese etapi lõpus oli kaotust liidrile juba 1:43! Edasi kulges rada õnneks mööda metsa, kuid pidevalt tuli kellegi taga oodata, just nendel hetkedel oleks mina kiiremini tahtnud joosta. Umbes poole tunni peal hakkas kõht valu tegema ja siis oli selge, et varsti tuleb kusagil võssa keerata ja hädale minna. Õnneks juhtus see enne lõpusirget, umbes 15minutit enne lõppu. Pärast seda hakkas nii kerge, et mingil hetkel tundus mulle, et ma jõuan isegi joosta. Hiljem vaheaegu uurides selgub, et pärast seda(14.kp-d) kaotasin liidritele juurde ainult 18sekundit. Kogu raja peale tuli viga umbes 30sekundit. Kõik see andis vahetuse 100.koha ja kaotust 6minutit.
Võistkonna tulemused

Tagantjärgi targana oleks pidanud jooksma mõnda muud vahetust. Aga kes see ikka ette teab, et alguses on puhas krossijooks ja siis hakkab alles orienteerumine. Ilma laagrita oleks see rada mulle ideaalselt sobinud, aga selle aasta eesmärk ei olnud Jukola, vaid JWOC. Mahulaager läks täpselt sinna, kus ta pidi. Muule ajale poleks see nii hästi sobinud.

Balti MV - 24tunni jooksul 3starti

2009-06-02T00:02:00.000-07:00

Balti MV toimus Lätis Kuldiga lähedal metsades. Kohale mindi juba reedel ja oli võimalik joosta väiksel soojenduskaardil, mis andis väga selge pildi maastiku raskusastmest. Seal sujus kõik normaalselt, ainult ühe punktiga kaldusin suurelt ära. Õhtul enne magama minekut sai kõik enda peas veel läbi mängitud, võis loota ainult parimat.

Laupäeval oli tavaraja pikkuseks 10,4km, mis ei tundunud eriti pikk. Esimese punktiga oli kerge raskus, kuna ei olnud päris lihtne kaarti sisse elada. Siis pakuti pikka teejooksu, mis andis võimaluse kaarti ette lugeda. Kuni viienda punktini sujus kõik korralikult, teadsin kus olen ja kuhu lähen. Viiendas punktist väljudes näen 3minutit varem startinud konkurenti. Pärast kaasvõistleja nägemist läksin ma täiesti lolliks, läksin vales suunas punktist välja, 3minutit viga oli reaalsus ja seda tagasi keerata ei saanud. Edasi valisin ma kindla peale variandi, jooksin mööda teed seni kuni võimalik, kuna suurest vihast oleks ma läinud veel rohkem viga paugutama. 7-12punktini suutsin ma võtta ainult ühe punkti puhtalt. 12punktist kuni lõpuni näitasin ma sellist jooksu, milleks ma olen võimeline. Viga tuli hämmastavalt palju, kokku 7:30. Aga kuna ma ei andnud enne lõpujoont kordagi alla, siis juunioride klassis sai sellise jooksu eest 2.koha, kaotust Laurile 7minutit ja edu kolmanda koha ees 2sekundit.

Laupäeva õhtul anti võimalus joosta sprinti, Kuldigas sprints. Pärast tavarada oli suure küsimärgi all, kas ma üldse jõuan õhtul joosta. Kuid kui stardijoonel olla, siis enam sellele ei mõtle ja üritad endast viimast välja pigistada. Orienteerumise koha pealt ei teinud ma just kõige paremat sooritust. 16etapist seitsmel oleks saanud kiiremini, kokku umbes 35sekundit, võibolla isegi rohkem, kuna pikal etapil ei valinud ma just kõige otsemat teekonda. Aga kui sellise jooksuga on võimalik saavutada kolmas koht, siis miks mitte.

Pühapäeval joosti teadet. Minu ülesandeks, nagu juba traditsiooniks on saanud, oli joosta esimene vahetus. Viga tuli kokku 3punktiga(1,9ja12), ajaliselt 2:20. Kõige hullem viga tuli 9.KP-ga, keerasin küll õigest kohast mäest alla, kuid ei liikunud otse mäest alla, vaid diagonaalis ja hämming oli suur, kokku 1:20 viga lihtsa punktiga. Vahetuse andsin üle neljandana ja esimese vahetuse võitjale kaotust umbes 30sekundit. Lauri tegi oma tööd hästi ja nii läksime juhtima. Teisele kohale tõusis Eesti teine võistkond. Kolmandas vahetuses tegi Henrik hea soorituse ja hoidis kohta. Eesti teine võistkond pidi alla vanduma Läti võistkonnale ja tasuks kolmas koht.

Nii tuligi 24tunni jooksul kolm starti ja iga jooksuga poodiumil.

Tulemused

(tavaraja ja teate kaardil on Lauri teekond punane ja minu oma sinine)

Järgmine võistlus on Jukola ja hetke seisuga jooksen viimast vahetust, kuid see ei ole väga kindel.

Soome MV pikk rada

2009-05-25T10:02:00.000-07:00

Võistlus toimus Tamperest 100km kaugusel Keuruu lähedal. Tegu oli ühisstardiga ja joosti erinevaid ringe, mis iseenesest oli täielik jura. Oma tegeliku koha sai alles lõpujoonel teada. Enne starti oli enesetunne hea ja olin valmis kõigeks, mis minule ette söödetakse. Rada oli 18,5km pikk.

Start antud ja kõik jooksevad mööda teed nagu jõudu oleks piisavalt. Alguse kiirenduse seedin ilusti ära, aga hoog oli ikka üleval. Juba kolmandasse punkti minnes jään täiesti üksi, mitte keegi ei tulnud minuga samas suunas. Ainult Olli-Markus Taivainen oli eest ära jooksnud, kuid järgmiste punktidega sain temagi kätte. Siis ma olin hämmingus, et kus kõik ülejäänud on. Nii siis tuli viies punkt, kus ühel hetkel oli terve hunnik jooksjaid koos ja kui vaatasin nende numbreid, siis selgus, et isegi oma klassi jooksjad. Tuli välja, et nende ringi algus oli täiesti teissugune olnud. Edasi kulges korralikult, ühe punktiga tuli minutine viga, aga mingil kombel sain ma teised kohe kätte. Paari punkti võtmisel usaldati mind ja nii juhtisin grupi ilusti punkti. Esimese ringi lõpus hoidsin ennast tagaplaanile, et mitte kulutada liigselt energiat lisakaarte tegemisele. Ringi lõpetasin üheksandal kohal, kolmas koht silmaga näha.

Teisel ringil oli algus jälle mööda teed, vähendan natuke vahet eesmistega, aga siis kui metsa keerasin ja seal umbes minuti jooksin, tuli "sein" vastu, energia sai otsa, ma sain täieliku "haamri". Kõik see juhtus pärast 70minutist jooksu. Edasine jooks kulges kõndides ja kerget sörki tehes, oli selline tunne, et kui nüüd üritan kiiremini joosta, siis kukun kokku ja sinna metsa alla ma jäängi. Lõpuks lõpetasin ma 12.kohal, aeg 2:49 ja kaotust võitjale Olli-Markusele 37minutit. Selle koha järele ma muidugi ei läinud, aga pole midagi teha, kui ei jõua.

Hilisemal analüüsil on lihtne aru saada, miks tekkis selline ära kustumine. Nimelt pinnas oli seal pehme või siis lausa väga pehme. Mööda teed joosti väga vähe, pidevalt mööda soid ja kanarbikku. Nii et kui pole selliseks maastikuks valmis, siis ei saa mingile imele loota.

Tulemused
Teekond

EMV lühirada ja M21 teade

2009-05-18T00:42:00.000-07:00

Nädalavahetusel joosti EMV lühirada ja teadet Lätis Riia külje all Kalngale kaardil. Maastik oli väga omapärane ja kogemusi sellisel maastikutüübil napib. Viimati jooksin ma sarnasel luitemaastikul aastal 2007.

Lühirada läks nagu ta läks. Juba esimesse punkti oli mul raskusi välja lugeda, mis kaardil oli kujutatud. Kuid vead ei tulnud ainult kaardilugemisest, vaid tõsised probleemid olid ka suunaga. Lisaks kimbutas mind veel kõhuvalu pool rada. Kõik see kupatus kokku andis mingil ime kombel mulle M20 klassis teise koha. Laurile kaotust 3:10 ja edu kolmanda koha ees 6sekundit.
Tulemused

Järgmine kord kui võistlus toimub mõnel uuel maastikutüübil, kus varem jooknud ei ole, peaks mina tegema vähemalt ühe kaarditrenni enne võistlust, et mõista kaardijoonistaja käekirja. Kui minna kohe suure hooga peale, siis ei suuda teha head sooritust, millega saaks rahule jääda.

Teateks olin ma juba rohkem valmistunud, kõhuvalu vältimiseks olin võtnud paar tabletti sisse. Nüüd oli juba teada, mis ees ootab, lihtsalt tuli teha oma jooks. Kuna oli teada, et ma üldisest massist jooksen kiiremini, siis mingit aukartust esimeses vahetuses ei tekkinud.

Stardist alates lükati tempo kohe põhja ja vägesid vedas lahti Olle. Kuni neljanda punktini suutsin ma tema sammu hoida, kuid siis pikal etapil jäin kaks korda kraavi kinni ja läinud ta oligi. See oli muidugi paratamatus, aga siis hakkasid järgmised minule järgi jõudma. Raja tagumises otsas oli punt koos ja siis hakkas grupis jooks pihta. Alates 15KP-st ei kasutanud ma kõrgeid käike, lihtsalt keskendusin orienteerumisele, et ei tuleks vigu sisse. See ka õnnestus ja punktid tulid ilusti vastu. Nii lõpetasin ma esimese vahetuse teisena, kaotust Ollele 3:05, edu kolmanda koha ees 11sekundit.

Teises vahetuses tegi Mati Tiit hea jooksu ja tuli kolmandana metsast välja. Kolmandas vahetuses jooksis Kenny ja püüdis Markuse kinni. Nii nad võitlesid kuni lõpujooneni ja nii sai OK Võru teise koha ja OK Ilves pidi leppima sekundilise alla jäämisega ning tasuks kolmas koht. Ülivõimsalt võitis EKJ SK.

Minule ja Kennyle oli see esimene M21 klassi medal, aga kindlasti ei jää see viimaseks.
Tulemused

Pildid on Metsamoori Perepargi kodulehelt.

Enne tähtsaid võistlusi

2009-05-10T13:24:00.000-07:00

Kolmapäeval, 6.mail toimus Sauel Tallinna MV sprint, mis oli omamoodi huvitav. Tegu ei olnud tavalise linnasprindiga, vaid joosta tuli võsas. Jooksukiirus läks vahepeal päris alla, aga kui piisavalt rabeleda, siis saab igast tihnikust kiiresti läbi. Viga kogunes 2,4km raja peale 70sekundit, sellest 45sekundit tuli esimese punktiga. Kuid hea oli see, et jalgades oli jõudu piisavalt.

Tulemused

Laupäeval, 9.mail oli võimalik joosta krossi Intsikurmus. Nimelt toimus II Intsikurmu jooks. Kahjuks eelmine aasta seal joosta ei saanud ja enda aasta taguse vormiga võrrelda ei saa. Jooks kujunes väga raskeks. Algul hoidsin meelega tempo all, kuna tavaliselt alustan väga kiire tempoga. Aga ikkagi hakkas pärast kahe minutist jooksmist raske ja siis tuli terve rada kannatada. 4km ajaks tuli 14:48, eesmärgiks oli joosta alla 15minuti.
Tulemused

Pühapäeval, 10.mail jooksin Krootuse kaardil Lõuna-Eesti karikavõistlust. Kolmandasse punkti minnes suutsin kuivanud kuuseoksa endale silma joosta. Kõlas väike karje üle metsa ja siis hakkasin edasi liikuma. Mingi aja tagant hakkas silm vesistama, kuna mingi risu oli silma jäänud. Nii tekkis vahepeal raskusi kaardi lugemisega, nii tuli punktile peale minna lihtsalt suunaga. Viga tuli natuke alla 2minuti. Kusjuures esimese poole rajast jooksin ma puhtalt.
Tulemused

Nüüd on kolmel nädalavahetusel järjest tähtsad võistlused: EMV lühirada ja teade, Soome pikk rada, Balti MV. Mitte ükski ei toimu Eestis, nii et tuleb natuke reisida.